Eesti võib saastekvootide jaotuskava osas uuesti kohtusse pöörduda
CO2 kaubandus, Eesti uudised - Criss mai 19, 2011
BNS, 19.05.2011
Kui Eesti riigil ei õnnestu jõuda Euroopa Komisjoniga kokkuleppele võimaliku esitatava saastekvootide eraldamise jaotuskava osas perioodiks 2008-2012, võib riik alustada uut kohtuteed.
“Sisuliselt on meil riigina võimalus valida kahe varaindi vahel – kas alustada uut kohtuteed või jätkata komisjoniga intensiivseid läbirääkimisi,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Eesti eesmärk on Pentuse sõnul pikaks veninud läbirääkimised lõpetada. “Kui me peaksime minema uue kohtuvaidluse teed, siis tähendaks see seda, et periood, mis kestab aastani 2012 saab enne läbi kui kohtuvaidlus lõpuni jõuab,” selgitas Pentus.
See paneks keskkonnaministri hinnangul keerulisse olukorda kõik kauplemissüsteemis osalejad ning ministeeriumi analüüs näitab, et see võib kaasa tuua ka nõudeid Eesti riigi vastu.
“Positsioon, millega me komisjoni ette läheme, tugineb aastatel 2005-2010 tõendatud heitkoguste keskmisele,” viitas Pentus uuele võimalikule jaotuskavale.
Kohtule hagi esitamise tähtaeg on Eestil 11. juuli. Samas rõhutas Pentus, et Eesti selge eelistus on jõuda kokkuleppele läbirääkimiste teel, kuid ta ei saa ka välistada seda, et tuleb pöörduda uuesti kohtusse. “See protsess saab sellisel juhul olema küllaltki pikk,” lisas keskkonnaminister.
Peaminister Andrus Ansip selgitas pressikonverentsil, et kohus võib ainult tühistada komisjoni otsuse, kuid ei saa ise kehtestada uut jaotuskava. “Kui meil eelmine kohtus käimine võttis aega kaks ja pool aastat ja me võitsime kohtus Euroopa Komisjoni, siis ega meil selle võiduga väga midagi peale hakata ei olnud. Meil on jaotuskava vaja, mitte teadmist, et komisjon meie kava kinnitama jättes on eksinud,” kommenteeris peaminister.
Kui järgmine kohtus käimine võtaks aega sama kaua, siis kannataks Ansipi hinnangul Eesti ettevõtjad. “Ma ei näe väga suurt perspektiivi kohtus käimisel, kuid ma ei välista, et me võime kohtuteed ka edasi käia,” lisas peaminister.
Ansip kinnitas, et Eesti ei ole kindlasti rahul asjade praeguse käiguga. “Me ei ole seni pakutavaga väga nõus olnud, ei taha ka praegu nõus olla, sest komisjon on seisukohal, et Eesti Energia eksport Lätisse ja Leetu ei pea olema kaetud tasuta saadud saastekvoodiga,” selgitas ta.
“Kui me räägime Euroopa Liidus (EL), et meil on üks ühine siseturg ja teiselt poolt räägime, et Eesti eksport Lätisse ja Leetu on tohutu eksport ja ei olegi siseturg, siis mina näen selles asjas küllalt arvestatavat vastuolu,” kommenteeris Ansip läbirääkimisi.
“Euroopa Komisjonis üks siseturguga tegelev volinik võib näha seda vastuolu, aga teine, kes tegeleb emissiooni kvootidega, seda vastuolu ei näe,” lisas Ansip.
Peaministri hinnangul on positsioon, millega Eesti seekord läbirääkimistele läheb tugev, ning ta avaldas lootust, et seekord ka kokkuleppele jõutakse.Viimati Euroopa Komisjoni poolt tagasilükatus jaotuskava oli Ansipi sõnul üleshitatud ekspordi prognoosidele ning uus kava on ülesehitatud tõestatud heitmekogustele.
Pentus selgitas, et kui praegu on ettevõtted saanud arvestada komisjoni poolt pakutud 12,7 miljoni tonniga, siis kõik, mis õnnestuks kinnitada läbirääkimistel sellest numbrist ülespoole, oleks ettevõtete jaoks võit.
Pentus kinnitas ka, et riik ei saa kuidagi ühelegi ettevõttele erandeid rakendada ning uue jaotuskava põhimõtted, mille kabinet neljapäeval heaks kiitis, peavad tuginema tõendatud heitmekogustel ning seal subjektiivsetel alustel lähtuvaid erisusi teha ei saa.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri kohusetäitja Allan Gromov ütles neljapäeval BNS-ile, et uue jaotuskava koostamine pole suur töö, kuna eelmaterjalid selleks on olemas.
Euroopa Komisjon lükkas aprilli lõpus tagasi Eesti saastekvootide eraldamise jaotuskava muudetud versiooni, mis on vajalik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis osalemiseks.
Keskkonnaministeerium saatis tänavu jaanuari lõpus komisjonile Eesti lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava uue ettepaneku, milles küsis aastaseks mahuks üle 14,36 miljoni tonni CO2 ekvivalenti. Ministeerium märkis toona, et jaotuskava arvutamisel on võetud arvesse viimaseid tõendatud heitkoguste andmeid ja Baltimaade elektrituru olulisest ümberkujunemisest tulenevaid elektri ekspordi prognoose.
Algselt soovis Eesti CO2 kvoodiks aastateks 2008–2012 ligi 24 miljonit tonni aastas, kuid Euroopa Komisjon määras Eesti kvoodi suuruseks 12,7 miljonit tonni.