Hanilasse on algatatud veel kuue tuuliku ehituse planeering
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea mai 2, 2011
Läänlane, 02.05.2011
Hanila valla 26 tuulegeneraatorile lisaks on praegu planeerimisjärgus veel kuni kuue tuuliku ehitamine, üks on ehitusloa saanud.
Esivere külla Uue-Madise kinnistule kavatseb AS Skinest Energia ehitada kuni kaks tuulikut. Ühe tuuliku võimsuseks on Skinest planeeritud kuni 3 MW, aga vald soovib, et generaatorite võimsus ei ületaks 2,3 MW.
Tooma Tuulepark OÜ soovib aga püsti panna kuni neli tuulikut võimsusega kuni 2,3 MW.
Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul läbiti Skinesti detailplaneeringu avalikustamise protsess aprillis, 31. maini anti aega vastuväidete esitajatele ja arendajale kokkuleppe saavutamiseks.
Seni on ligiduses elavatelt või seal krunti omavatelt suvemajade omanikelt saabunud kaheksa vastuväidet. Mai lõpuni on arendajail ja vastuväidete esitajail aega läbi rääkida ning kokkuleppele saada. “Kui see aeg on läbi, siis annavad arendajad meile ennetavalt märku, kuidas läks,” ütles Peksar.
Vallavanem märkis, et probleeme tekitab nelja maakonna ühine tuuleenergia planeering. “Minu pilgu läbi ei täida see esialgu seatud eesmärki – see pidi leidma kohad, kuhu on võimalik tuulikuid ehitada, aga lõpuks taandus sinna, et neid ei olegi võimalik ehitada,” märkis Peksar.
Praegu arutluse all olev nelja maakonna ühine tuuleenergia planeering pole vastu võetud, kuid selle suund on sinna, et tuulikud peavad olema vähemalt ühe kilomeetri kaugusel lähimast elupaigast.
“See looks pretsedendi mitte ainult neljas maakonnas ja Läänemaal, vaid kogu Eestis,” leidis Peksar. “2020. aastaks on Eesti lubanud Euroopa Liidule jõuda rohelise energia tootmisega teatud protsendini, aga kuidas seda sel juhul tehakse? Siis ei saagi tuulikuid ehitada mujale kui merre. Läänemaa on Eesti hõredaima asutusega. Kui meil pole tuulikuid kuhugi panna, siis kuhu veel?”
Peksari sõnul ei ole niisugust kaugust asustusest üheski Euroopa riigis kehtestatud, seal on see 300-400 meetrit tuulikust.
Niisugune kaugus on vajalik, et generaatorite ja tuulikulabade müra ei segaks inimesi. Kui tuulikud lähevad võimsamaks, siis mingil määral tuleb vahemaad suurendada. Kui palju, seda peaksid ütlema eksperdid, selgitas vallavanem. Samas märkis ta, et mõju hindamine on subjektiivne. “Kui vahemaaks jääb üks kilomeeter, siis polegi vaja mõju inimestele hinnata, sest mõju pole,” ütles ta.
Nüüd ongi vastuoluline olukord, et Hanilasse planeeritavate tuulikute ligiduses elavad inimesed viitavad pooleliolevas nelja maakonna tuuleenergia planeeringus mainitud võimalusele, et tuulikud peavad olema vähemalt ühe kilomeetri kaugusel elupaikadest, aga samas pole seda planeeringut vastu võetud ja pooleli on ka Hanilasse planeeritud tuulikute arutelu. Vallal on niisuguses olukorras raske seisukohta, kui ei tea, millised piirangud kehtima hakkavad.
“Siis peaks meie planeeringud seisma panema, aga ei saa ju elu seisma panna,” ütles Peksar.
Vallavanem märkis, et Skinesti planeeringu puhul on segava müratsooni piiri peal kaks-kolm maja. Tegemist on müraga, mis võib segada inimesi eluruumist väljaspool. Peksari sõnul on müra puhul detsibellid objektiivne mõõdupuu, aga müra ise subjektiivne. “Mõnda häirib, aga mõnda ei häiri. Mõnda häirib ka tehisrajatis, teist ei häiri üldse,” lausus ta.
Tooma Tuulepark OÜ algatas oma planeeringu hiljem kui algatati nelja maakonna ühine tuuleeenergia planeering. Skinesti kahe tuuliku planeering algatati aga enne seda. “Sättisime Tooma nelja tuuliku tingimuseks, et arendaja peab sõlmima kirjalikud kokkulepped kohalike maaomanikega, kes elavad kuni ühe kilomeetri kaugusel. Kuna nende vahel algasid läbirääkimised, siis seal on olukord rahulikum,” rääkis Peksar. Kui tulevikus soovib Skinest veel tuulikuid ehitada, siis ka nende puhul on tingimuseks, et enne tuleb saada maaomanikelt kirjalik nõusolek. “See väldib pingeid,” sõnas vallavanem.
Skinest planeeris Esiverre püstitada kuni 3 MW generaatorid, kuid vallavalitsus soovib, et tuulikute võimsus ei ületaks 2,3 MW. Seda selleks, et need teevad vähem müra. Planeeritud olid WinWind generaatorid, ent vald tahab, et Skinest kasutaks Enerconi omasid. “Nende füüsilised parameetrid on väiksemad ja müratase on ka väiksem,” ütles Peksar. “See on üks muudatus, mis on toimunud. Rohkem me midagi teha ei saa. Vaatleme, kellele asi meeldib ja kellele mitte. Vaatame, kellel on alust ja kelle maja juures on müratase piiri peal, et kuidas nad firmaga omavahel läbi räägivad.”
Puuduvad ühised reeglid
Peksari sõnul võiks Eestis olla ühised reeglid ja piirangud. “Võiks vastu võtta riiklikud reeglid, nagu Saksamaal näiteks, siis oleks lihtsam. Mitte nii, et igaüks nikerdab põlve otsas,” rääkis ta.
Millal pooleliolevad planeeringud vastu võetakse ja millal tuulikuid ehitama asutakse, seda Peksar öelda ei osanud.
Praegu on Skinestil ehitusluba Rõustesse ühe tuuliku ehitamiseks. “Teiste puhul ei julge ehitusest midagi rääkida,” ütles vallavanem.
Kokku on Hanila vallas Virtsus ja Rõustes 26 tuulegeneraatorit võimsusega 51-52 MW. Ühe lisandumiseks on ehitusluba. Peksar arvutas, et Skinestil oleks võimalus ehitada veel 2–3 tuulikut. Seda seepärast, et pärast seda, kui uute tuulikute planeerimisel vähendati generaatorite maksimaalset võimsust 3 megavatilt 2,3-le, jääb ettevõttel neile lubatud võimsust üle ja nad saaksid algselt plaanitud tuulikute arvu suurendada.
Peksar pakkus, et sellisel juhul jääks vallas lubatud tuulikute ülempiiriks 35. “Toonitan, et see on oletuslik ja arvutatud liitumisvõimsuste järgi.”
Küsimusele, kas seni valminud tuulikute kohta on elanikelt kaebusi tulnud, vastas Peksar: “Need kaks-kolm tuulikut Virtsus said võib-olla tõesti majadele liiga ligidale. Üks tuulik oleks võinud 100 m kaugemal olla. Seal on kõige lähem elamu 220 m kaugusel. Tunnistab, see on liiga ligidal. Aga kus me omal ajal teadsime? Me ka alles õpime.”
Millist kasu saab vallarahvas?
Millist kasu senised tuulepargid vallale on toonud? Peksar vastas, et otseselt ei too need midagi sisse. Tuuleparkide arendajad on aga koos vallaga teinud mittetulundusühingu, kuhu laekub raha vastavalt tuulikute energiatootlikkusele. Sellest MTÜ-st hakkab toetust saama Hanila kultuur, haridus ja sport. “Kaudselt võidavad valla elanikud, need, kes midagi teevad,” lausus Peksar. Aastas seltsielule makstav toetus võib olla umbes 40 000 eurot, pakkus vallavanem.