Kohalike kaasamisest
Eesti uudised, Tuuleenergia - Criss mai 20, 2011
Hiiu Leht, 20.05.2011
Hiiumaa meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) programm on läbinud mitmeid etappe ning selle käigus on arendaja korduvalt kohaliku kogukonnaga kohtunud. Näiteks toimusid avalikud koosolekud 26. veebruaril 2007 ning 10. novembril 2008 Kärdlas.
Lisaks on kohtutud ka surfaritega, mida KMH programm üldse ei nõudnud, ning seega nimetatud kaasamisi ei saa dokument ka kajastada. Küll aga on arendaja teinud surfarite palvel lisauuringuid, mis on nüüd samuti avalikustatud, kuigi sisaldavad arendajale konkurentsitundlikku informatsiooni.
Seega on ülekohtune väita, et kohalikku kogukonda ei ole kuulda võetud. Seda enam, et käimasolev protsess ongi arvamuste avaldamiseks, et hiljem oleks, mille põhjal otsuseid langetada. Kutsume üles tegema konstruktiivseid ettepanekuid, mitte ainult paanikat külvama.
Tuulepargi vähimaks kauguseks on ligi 5 km, kusjuures hoonestusalal on omakorda veel 200meetrine puhver. Seega ei saa väita, et tuulepark tuleb sadamasse. Tuulikud on küll nähtavad, kuid mitte igas ilmakaares ning mitte nii suurelt, kui teie loost võib järeldada.
Meretuuleparkide ehitamine on üle 30 protsendi kulukam kui maismaatuuleparkide puhul, ning nende hooldamine on samuti oluliselt keerulisem. Jah, merel on küll ka tuulisem, kuid lõppkokkuvõttes rajatakse meretuuleparke siiski vaid seepärast, et maismaal pole ruumi või on see mingil põhjusel vastunäidustatud. Näiteks kui kohalikud on maismaatuulikutele vastu ning lahendusena nende meres paiknemise välja pakkunud, siis on ka üsna loogiline, et tuulepargid sinna planeeritakse.
Kõigele automaatselt vastu olemine ei ole teatavasti mingisugune lahendus – isegi neile, kes elektrit vaid stepslist saavad. Teisisõnu: parim stsenaarium ei ole nullstsenaarium.
Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et KMH tegija ei ole Nelja Energia OÜ, vaid TÜ Mereinstituut.
Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht