Kõpu avatud merevaated saavad ajalooks
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea mai 17, 2011
Hiiu Leht, 17.05.2011
Kui arendaja OÜ Nelja Energia soovid realiseeeruvad, ei näe Kõpu poolsaarel enam ühtki tuugeniteta merevaadet.
Eelmisel nädalal avalikustatud Hiiumaa meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruandes on kirjas, et ideaalse õhu läbipaistvuse korral on tuugenid nähtavad Hiiumaa rannaribal kogupikkusega 221 km, mis moodustab ligikaudu kaks kolmandikku kogu saare rannajoonest.
Samas tõdetakse, et “Kõpu poolsaare tipu ning Tahkuna poolsaare läänekülje puhkamiseks kasutataval alal avaneb käesoleval hetkel vaade rajatisteta avamerele. Kavandatavad meretuulikud muudaksid vaadet oluliselt. Muudatust vaates saab olulisimaks pidada Kõpu poolsaare tipus, kus vahemaa ranniku ja kavandatavate tuulikute vahel on vähim ning seega hõlmaksid tuulikud protsentuaalselt suurema osa vaatest.”
Loode-Eesti merealale tuuleelektrijaama rajamisega kaasnebki kõige olulisem visuaalne mõju Hiiumaale. Omavalitsused, mille rannajoon avaneb kavandatavatele tuugenitele, on Kõrgessaare vald, Emmaste vald, Pühalepa vald ja Kärdla linn. Samas kinnitatakse, et visuaalset mõju peetakse üheks olulisimaks meretuuleparkidega kaasnevaks mõjuks.
Tuulepark sadamasse?
Kolm kavandatavat tuugenite gruppi paiknevad Hiiumaa rannikumeres, jäädes saarest loodesse ja läände, üks tuulikute grupp jääb saarest kirdesse. Otse Kalana sadama kõrvale, vaid 3,8 km kaugusele rannikust, Neupokojevi madalikule on planeeritud ehitada ligi 60 tuugenist koosnev tuuleelektrijaama sektsioon.
Ühtlasi on tegemist ainukese tuulikutegrupiga, mille korral tuulikud jäävad rannikult vaatleja ning loojuva päikese vahele. See omakorda põhjustab nn vilkumist, nähtust, mis on häiriva mõjuga.
Järgmine, veidi väiksem sektsioon asub saarelt vaadates Hiiu madala taga asuval Glotovi ehk Vinkovi madalikul ja kolmas, suurem, Tahkuna poolsaarest kirdes Apollo madalikul.
Märkimisväärselt muudab vaadet ka Glotovi madalal paiknev tuulikutegrupp, mis hõlmab märgatava osa vaatesektorist kogu Tahkuna poolsaare lääneküljel.
Kohad, kust vaade muutub, on kindlasti Kõrgessaare valla tuletornid, mis oma kõrguse tõttu võimaldavad märkimisväärselt ulatuslikumat vaadet kõigile tuulikutegruppidele. Samuti nii turistide kui kohalike elanike poolt enamkülastatavad rannaalad – Luidja, samuti Tahkuna poolsaare läänekülg, kus paiknevad ka mitmed turismitalud.
Plaanid muutunud
Arendaja OÜ Nelja Energia avaldatud Hiiumaa meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruandest selgub, et ettevõtte esialgsed plaanid on muutunud.
2007. aastal KMH programmi järgi kavandas arendaja tuugeneid paigaldada Neupokojevi, Vinkovi ja Apollo madalale ning veel kahele madalamale merealale Hiiumaast loodes Vinkovi ja Neupokojevi madalate vahel.
Tehtud keskkonnauuringud ühtegi viiest meretuulepargi sektsioonist ei välistanud, kuid piirivalveameti seisukoht oli, et kaks nimetut madalat tuleb tulevase tuule-pargi koosseisust välja jätta, kuna need häirivad suurte merealade radaritega kontrollimist ja jälgimist.
Pärast seda korrigeeris arendaja kolme allesjäänud madala osas tuulikute asetust sektsioonide siseselt, arvestades piirivalvaameti soovitusi, kuid tuugenite arv jäi sisuliselt samaks -146-212 tk, olenevalt valitud võimsusest, mis on vahemikus 3-5 MW
Lõplik tuulepargi installeeritud koguvõimsus ja elektrituulikute arv oleneb elektrituuliku tootja valikust ning tuulikute asetusest tuulepargis.
Kogu tuulepargis toodetud elektrienergia müüakse elektribörsil.
Tuulepargi rajamine on kavandatud etapiviisiliselt, alustades aastal 2014. Vastava suurusega avamere tuulepargi ehitamiseks koos elektrivõrgu liitumispunkti väljaehitamisega kulub vähemalt kolm aastat.
Kommentaare
SA Kalana Jahisadam juhatuse liige Martin Ellervee ei olnud eile veel valmis kommentaari andma, kuna plaan rajada nii suur tuulepark nende poolt turismisihtkoha-na arendatavale sadamale nii lähedale tuli üsna ootamatult. Ellervee ütles, et nad vormistavad oma seisukoha ja esitavad selle kirjalikult tähtajaks, 25. maiks.
Kalana sadamat arendava külaseltsi juhatuse liige Endel Evert ütles, et neil on kavas seltsi liikmetega ühine seisukoht kujundada ja see 25. maiks arendajale esitada.
Tuulepargi vastu on juba protestinud Kalanas asuva seiklusturismi ja Surf Paradiisi arendaja Paap Kõlar.
Õhtulehe ajakirjanik Käidi Tahula tsiteeris Kõrgessaare vallavanemat Jaanus Valku, kelle arvates Surf Paradiisi arendaja Paap Kõlari hirm, nagu mõjutaks Nelja Energia rajatav tuulepark Ristna lainetust, on luul. “Seevastu on külaelanikud Valgu teada positiivselt meelestatud, sest loodetakse, et tuulepark võib edendada äritegevust Hiiumaal,” kirjutas Õhtuleht.
Hiiumaa meretuulepargi keskkonnamõjude hinnangu aruande avalik arutelu algab 26. mail kell 11 Kärdla kultuurikeskuses.
…sest loodetakse, et tuulepark võib edendada äritegevust Hiiumaal…. kas see ongi kõik?