Kõpu poolsaare meri taas kaitse alla
Eesti uudised, Tuuleenergia - Criss mai 24, 2011
Hiiu Leht, 24.05.2011
Eestimaa Looduse Fondi uus merekaitseline projekt uurib Kõpu poolsaare ümbruse mereala väärtusi, selle tulemusena võidakse mereala uuesti kaitse alla võtta.
Tänavu märtsist kuni tuleva aasta veebruarini inventeerib Eestimaa Looduse Fond (ELF) Kõpu poolsaare ümbruse mereala. Eesmärk on kaasa aidata merelist bioloogilist mitmekesisust ning elurikkust puudutava info kogumisele.
Projektijuht Ele Vahtmäe rääkis, et juba on tehtud esimesed kaks linnustiku ja üks kalastiku uuring ning juunis lähevad sukeldujad merepõhja elupaiku uurima.
Kõpu poolsaart ümbritsev mereala Hiiumaal kuulus HELCOM’i Läänemere kaitsealade võrgustikku (Baltic Sea Protected Areas – BSPA), kuid arvati paar aastat tagasi Läänemere kaitsealade võrgustikust välja, kuna puudus piisav teave antud ala loodus-väärtuste kohta.
Vahtmäe vahendas mere-teadlaste seisukohta, et Kõpu poolsaart ümbritsev mereala võib olla looduskaitseliselt väärtuslik. Ta ei osanud veel öelda, milliseid väärtusi võiks piirkond sisaldada, eeldatavasti selguvad need just merepõhja uuringute käigus. Näiteks varem tehtud Gretagrundi uuringust selgus, et just seal on aina haruldasemaks jääva merisiia koelmud.
“Kuna on tegu nii tuuleparkide, reostuse kui ka laskepolügoonide poolt survestatud alaga, siis tahaksime saada rohkem infot, et teadlastel oleks kergem otsustada, kuhu lubada majandustegevust ja kuhu mitte ning milliseid mõnele liigile eluliselt olulisi merealasid kaitsta,” selgitas Vahtmäe.
Projekti tutvustuses ELFi kodulehel on kirjas, et Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimisega kogutud informatsioon on vajalik kaitseala moodustamise ettepaneku koostamiseks ning seda informatsiooni saab edaspidi
kasutada ka looduskaitse kavandamisel.
Merepõhja elustiku ja elupaikade inventuuri viib läbi TÜ Eesti Mereinstituut. Inventuuriga kaetakse merepõhi sügavusvahemikus kuni 30 m ning selle tulemusena koostatakse antud mereala merepõhja elupaikade leviku kaart, põhjataimestiku ja -loomastiku, võtmeliikide leviku kaardid, liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste kirjeldus.
Kalastiku uuringutega kaetakse sügavusvahemik kuni 20 m ja need annavad ülevaate Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastiku liigilisest koosseisust, arvukusest ja sesoonsest dünaamikast. Kuna paljude kalaliikide ruumilise paiknemise dünaamika sõltub veetemperatuurist, siis on kalastiku uuringute läbiviimine planeeritud kolme ossa: kevad, suvi ja sügis.
Kevadiste kalastikuuuringute huvitavamaks leiuks olid kaks võikala nolguste magudes. Seda liiki on TÜ teadlased varem ainult paaril korral teiste kalade magudest leidnud.
Linnustiku rändeuuringuid teeb Eesti Ornitoloogiaühing.
Rändevaatlused viiakse läbi ll-12päevaste tsüklitena aprillis, mais, juulis, augustis, septembris ja oktoobris.
Esimesed kevadised rändevaatlused on läbi viidud ja vaatluspiirkond oli oodatult lindude rände nn pudelikael arktilistele partlastele nagu mustvaeras, aul, kirjuhahk ja mõnedele teistele liikidele, nagu hahkja rohukoskel. Esimesel seitsmel vaatluspäeval aprilli alguses loendati kokku 66 522 rändurit. Massilisemad rändajad on olnud mustvaeras ja aul. Kokku on linde loendatud aga ligi 60 liiki.
Esmakordselt viiakse mereala inventeerimise projekti raames läbi ka nahkhiirte uuringud selgitamaks, kas nahkhiired Hiiumaa rannikul kogunevad ja kas nad lahkuvad rannikult ka merele. Nahkhiirte uuringuid teostab Lauri Lutsar ning välitööd on planeeritud tänavu augustis-septembris.
Kõpu uuringute tulemusena koostatakse koondaruanne ja ettepanekud edasiste tegevuste kohta veebruariks. Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute keskus.