• Eesti

Uued videod

Tsitaat

TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura 11.05.2012 Vikerraadio Reporteritunnis: „Üheks Eesti suurimaks väljakutseks on muuta transpordi sektorit. Meie olemasoleva ja muutliku tuuleenergia baasil on võimalik sellele rajada kogu transport. Kas see on vesiniku tootmise või otse akude laadimise kaudu, aga see kõik on olemas ja see tuleb. Küsimus on millal.“

Kraana kergitab tuulepüüdjaid masti otsa

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea mai 14, 2011

Põhjarannik, 14.05.2011

Sel ajal kui Küütri tuulepark laisalt oma tii­bu liigutab, püüavad paarkümmend kollase ja punase kiivriga meest püsti saada Aseri tuulepargi kolmandat tuulikut. Oma järge oota­vad veel viis betoonposti, mis praegu seisavad kui ilma tuleta majakad, oodates, millal neile teraspostid, gondlid ja tiivikud peale tõstetakse.

Aseri tuulikupargi ehitus­tööd algasid eelmise aasta kevadel ettevalmistustööde­ga. Suve teisel poolel peak­sid Ida-Virumaa esimesed kaheksa tuulikut hakkama tuulest elektrit jahvatama.

Jäänud koera saba

Praegu käivad tuuliku­pargi kõige olulisemad tööd: 36,5meetristele betoonpostidele tõstetakse peale sama pikad teraspostid ning nen­dele omakorda 100meetrise läbimõõduga rootorid. “Hoo­limata sellest, et just prae­gu käib tuulikute ümber kõi­ge enam sagimist ning ko­hale on toodud uhked masi­nad, võib öelda, et suurem osa töödest on praeguseks juba valmis ning jäänud on vaid koera saba: kui aasta aega kulutati selleks, et val­mis saaksid tuulikute juurde viivad teed ja raudbetoonist postid, siis nende otsa tuuli­ku ehitamine võtab vaid päe­va,” räägib Eesti tuuleener­gia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

Kaks tuulikut on kolma­päevaks juba valmis ning ehitusmehed näevad vaeva järgmisega. Selle tarbeks on kohale toodud 800tonni-se tõstevõimega kraana, mis selle ümber sagivate inimes­te kõrval on peadpööritavalt suur ning suudab suuri ese­meid tõsta kuni 100 meet­ri kõrgusele. Eestis nii suu­ri kraanasid ei ole. Seetõttu tuleb tuulepargi ehitamisel käed külge lüüa kas soom­lastel või hoopis lätlastel.

, Juba varem valmis rau­dbetoonist post on seest tü­hi ja alles ootab sisustamist. Sinna tuleb lift, mis hiljem hooldusmehed üles sõidutab, et süsteemi hooldada või pa­randada. Ja loomulikult ter­ve kuhi juhtmeid, mis too­detud elektri õigesse kohta viivad.

Kui lift hooldusmehe üles viib, siis hargneb tee juba mitmeks: sisse pääseb gondlisse, kus on erisugu­sed seadmed tuulest elekt­ri tootmiseks, aga ka laba­desse, mis on piisavalt suu­red, et inimene nendes liiku­ma mahuks.

Öö varjus kohale

Et kohapeal raudbetoo­nist valmistatud alus enda­le õige mütsi pähe saaks, on vaeva näinud terve kolonn autosid, mis läbi Paldiski sadama Soomest vajalikud osad kohale toonud.

Iga tükk tuulikust tuleb eraldi autos – nii kaheosali­ne teraspost, gondel kui ka tiivikud, mis rändavad koha­peale tükkhaaval ning alles siin kokku pannakse.

Kui tuulik valmis, algab seadistustöö, mis võtab veel paar nädalat. Seni kui lõpli­kud seadistustööd veel tege­mata, on tuulikulabad maa külge köidetud ning vabas­tatakse alles siis, kui kõik on valmis.

Valmis tuulepark jääb Aseri külje alla omapäi toi­metama ning vaid paar kor­da aastas käiakse seda ko­hapeal regulaarselt hoolda­mas. Kui midagi rikki läheb, annavad tuulikud hoiatus-signaali ning vastavalt sel­lele teeb tehnik siis kas pa­randus- või hoopistükkis en­netavaid remonditöid. “Aga üldjuhul on nad tõesti oma­päi ehk täisautomaatsed ja kaugelt monitooritavad,” tunnistab Kasonen, kelle sõ­nul otsustab tuulik ise, mil­lisesse suunda ta parasjagu oma pea pöörab ning kas ta tahab näoga mere poole pii­luda või keerab ennast hoo­pistükkis maismaa poole õi­get tuult püüdma.

Liiga kiire tuulega ei tööta

Kui valmis tuulikud ei lii­gu, siis ei tähenda see kau­geltki seda, et tuult ei ole. Vastupidi, sellisel juhul võib tuul olla hoopis liiga tugev. Tuulikud hakkavad tuulest energiat tegema siis, kui tuule kiirus on neli meetrit sekundis. Kui tuule kiirus 100 meetri kõrgusel läheb suuremaks kui kaksküm­mend meetrit sekundis, siis jäävad nad seisma.

“Tuulikud kannataksid küll kuni 60meetrist tuult, aga nende kestvuse mõttes ei ole mõistlik nii suurel tuulekiirusel töötada,” selgitab Kasonen, et energia tootmi­seks on vaja õiget, mitte tu­gevat tuult. Tuuliku tiivikud suudavad minutis teha 5-16 pööret.

Kokku pannakse Ase­ri külje alla püsti kaheksa 3 MW tuulikut, mille kogu-võimsus on 24 MW. “See tä­hendab, et aastane elektri-toodang on umbes 71 GWh, mis vastab umbes 21000 pe­re elektrivajadusele,” räägib Kasonen.

Elektrituulikute tootja on Soome ettevõte Winwind OY ning nende 90 meetri pik­kuste hiiglaste, mille küljes on 100meetrise läbimõõdu­ga rootor ja mis kokku kaa­lub 305 tonni, eluiga on paa­rkümmend aastat.

TUULIKUD

* Aseri tuulikuparki pannakse püsti 8 3megavatist tuulikut.

* Tuulik on 90 meetrit kõrge.

* Rootori läbimõõt on 100 meetrit.

* Tuulik kaalub 305 tonni.

* Tuulik toodab tuult kiirusel 4-20 meetrit sekundis.

* Tänu automaatikale pöörab tuulik ennast ise õiges suunas.

Lisa kommentaar

« »