Suigu küla mees kasutab vaid taastuvenergiat
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea mai 3, 2011
Virumaa Teataja, 03.05.2011
Suigu küla ainus elanik Mart Saarne saab toas tule põlema panna, televiisorit vaadata või kaevust vett pumbata, kuid elektriliine külla ei lähe. Kasutusel on hoopis taastuvenergia – tuulegeneraator ja päikesepatareid.
Tudust näitab Suigu külla teeviit ning seejärel tuleb sõita üle kuue kilomeetri mööda kehva kruusateed, mis on aprilli keskpaigas kevadiselt pehme.
Suigu külas on kaks maja, millest üks seisab tühjana. Mart Saarne talu tunneb ära kergesti – tuulik paistab juba kaugele. Mees elab metsade vahel päris üksi, väikekülla ema sünnitallu kolis ta 13 aastat tagasi.
“Tollel ajal oli palju metsavargusi ning keegi pidi juba seepärast siia tulema, et silma peal hoida,” rääkis mees, kes praeguseks on vaikuse ja rahuga täielikult harjunud. Pidevalt on tal seltsiks kaks haukuvat pereliiget ning lumivalge kass ja sugulasi-külalisi käib ikka.
Elektri puudumine oli Suigul aastaid probleem: televiisorit vaatas mees akude pealt, ning kui talvel toas pimedaks läks, siis süütas küünla.
Lähim elektriga koht on Tudu ning 6,2 kilomeetri kaugusele oleks liinide vedu olnud väga kallis.
Eesti Energiaga on suigulased suhelnud küll.
“Maja ja maa on ema oma, tema on enda sõnul kolm avaldust kirjutanud,” rääkis Mart Saarne. Võetud on ka mitu hinnapakkumist. Saarne sõnul oleks tal endal tulnud maksta kõige paremal juhul üle 100 000 krooni (umbes 6390 eurot), lisaks veel liitumise eest.
Tuulik tuleb palju odavam
Nii jõuti asju ajades ning internetist infot otsides tõdemuseni, et kõige mõistlikum lahendus on taastuvenergia: tuulegeneraator ja päikesepatareid on talus kasutusel eelmisest aastast.
“Tuulegeneraator ja päikesepaneelid läksid kokku maksma kuskil 60 000 krooni (umbes 3835 eurot), lisaks muidugi veel enda töö,” rääkis Saarne.
Kuna oma koduõues toodetud elektri eest maksma ei pea – tuul puhub ja päike paistab ilma rahata -, tasub investeering ennast pikas perspektiivis igatpidi ära.
Saarne sõnul oli 500vatise võimsusega tuuliku töölesaamine omajagu aega nõudnud ülesanne. 14 meetri kõrgune mast pandi üles õemehega kahekesi. “Eestikeelset õpetust ka ei ole, kõik puha inglise keeles,” nentis ta.
Mees meenutas, et alguses oli tuuleturbiin viielabaline, aga pärast augustitormi, mis mastile liiga tegi, otsustati see vahetada kolmelabalise tuulikupea vastu. “Tuuletakistus on väiksem,” selgitas ta.
Algses komplektis oli kaks päikesepaneeli, hiljem muretseti ise neli tükki veel juurde. Kokku võib päikesepatareide elektrivõimsus olla umbes 600 vatti.
Päikesepaneeli elemendid ehk päikesepatareid alustavad energia tootmist juba vähese valgusega. “Päikesepaistet ei peagi olema,” ütles Mart Saarne.
Mehe sõnul on aga oluline tagada, et valgus päikesepaneelidele ikka juurde pääseks – seepärast tuleb neid talvel harjaga puhastada.
“Kui tuult ei ole, siis saab elektrit päikesepatareidega, sellist olukorda, et elektrit üldse ei ole, peaaegu ei teki. Detsembris siiski ühel hetkel oli probleeme, sest paneelid said algul natuke valesse kohta paigaldatud,” rääkis mees.
Talvel lampi, suvel külmkappi
Mart Saarne jutustas, et elektrifitseeritud on talumaja alumine korrus. Korraga praegu rohkem sisse lülitatud ei ole olnud kui laelamp ja televiisor.
Mees näitas väikest aparaati. Akud salvestavad toodetud elektri, ning kui mõni elektritarbija sisse lülitada, hakkab riistapuu tööle jagajana.
“Külmkapp praegu järel ei ole, sest sahver on veel jahe, aga kui soojaks läheb, kuskil maikuus, siis tuleb sisse lülitada. Samas tuld praegu enam põlema ei ole vaja pannagi,” jutustas Mart Saarne.
Tegelikult on tal isegi kaks külmkappi. “Üks on Rootsist toodud, töötas algselt petrooliga. Petrool läks aga nii kalliks, et seda ei saanud enam osta, õemees tegi ringi gaasi peale. Samas töötab külmkapp ka elektriga. Teine külmik on aga väike, ilma sügavkülmata,” rääkis mees, andes ka mõista, kuidas ta varem hakkama sai.
Kuna toodetav elektrivõimsus ei ole väga suur, pole mees veel kõiki võimalusi katsetanud. “Aga muidugi oleks vaja ka näiteks triikrauda, peab proovima, ega kõiki tarbijaid ei ole ju vaja korraga järele ühendada. Televiisorit ma ju ka terve päeva ei vaata, alles õhtul lülitan sisse,” kõneles Mart Saarne.
Mehe sõnul on elu ikka palju paremaks läinud.
Enamik inimesi ei kujuta elu ilma elektrita ettegi. “Aga ma ju ise tulin ka maale neljatoalisest korterist, mis oli täielikult elektrifitseeritud,” meenutas Mart Saarne.
Tudu osavallavanem Uno Muruvee teadis, et taastuvenergia projekti eest tasusid lisaks majaomanikele endale osaliselt ka riik ja Vinni vallavalitsus.
Muruvee sõnul tuli lahendus elektri saamiseks koostöös. “Aga eelkõige oli see ikka elaniku enda initsiatiiv,” lausus ta.
Muruvee nentis samuti, et elektriliinide vedamine Suigu külla oleks olnud väga kallis.
Maainimesel tegevust jagub
Mart Saarne rääkis, et ema sünnikohas Suigus on neil maad 17 hektarit. “Ainuüksi õueala, mida tuleb niita, on kaks hektarit. Ema, kes mõne korra aastas siin käib, paneb ka ikka südamele, et see peab korras olema,” lausus ta poolnaljatamisi. Küttepuud saab mees oma metsast, kus mahakukkunud puid on omajagu, kuid metsa peab ka kõvasti hooldama ja harvendama. Saarne kinnitusel maal tegevusest puudust ei tule, olgugi et palgatööd tal praegu pole. “Kui siia elama tulin, ei olnud ju midagi, kõik on ise ehitatud ja tehtud,” märkis ta.
Viidates kehvakesele teele, mis Suigusse viib, lisas mees, et see kuulub RMK-le. Saarne teadis, et tulemas on paremad päevad, sest teed hakatakse remontima juba tänavu.