• Eesti

Delfi intervjuu täisversioon

Tuuleenergia blogi - eteap June 15, 2011

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni esimees Martin Kruus vastas Delfi lugejate küsimustele tuuleenergia kohta. Kuna küsimusi laekus palju, ei mahtunud need kõik Delfi portaali, kuid said kõik siiski vastused ning alljärgnevalt on avaldatud intervjuu täisversioon.

Mida teate rääkida tuulegeneraatorite põhjustatud infrahelist? Kuidas ja kui suures raadiuses mõjutab see ümbritsevat elukeskkonda?

Infraheli sagedusega 20 Hz ei ole tuvastatav madalamal tasemel kui 79 dB, kuulmissüsteemi mõjutamiseks peab teadlaste sõnul infraheli tugevus olema sellise sageduse juures vähemalt 145 dB. Elektrituulikute poolt tekitatav infraheli jääb vahemikku 50 kuni 70 dB, mis on tunduvalt alla taseme, mil inimene seda kuulma hakkab. Seetõttu ei avalda tuulikud inimese tervisele mitte mingisugust mõju.

Kohe meenub mingi välismaa firma plaan katta tuulikutega suur osa Hiiumaast. Kas selliseid tuuleparke, kus elekter ja raha viiakse välja, aga elukeskkonna reostus (mastid, undamine, vilkumine jmt) jääb meie kanda, on ikka vaja?

Füüsiliselt elektrit välja viia pole võimalik, see tarbitakse ikkagi meil kohapeal ära. Nagu vesigi voolab väikseima takistuse suunas, siis liigub ka elekter alati sinna süsteemis, kus väikseim takistus ning kuna elektriliinid ise on üks suur takisti, siis tarbitakse elekter alati selle genereerimise vahetus läheduses. Seega ei saa elektrit kunagi nii-öelda kotiga ära viia.

Kui energiat mingit piirkonnas genereeritakse rohkem kui seal tarbitakse, siis on võimalik energiat süsteemist välja eksportida, kuid kuna tuuleelektri osakaal on täna vaid neli protsenti Eesti tarbimisest, siis seda ohtu täna ei ole.

Kui palju tuuleenergiat toodetakse Eestis täna?

Tänavu esimeses kvartalis tootsid tuulepargid Eestis Eleringi andmetel 102 GWh elektrit, mis moodustab neli protsenti kogu elektritarbimisest.

Kas eraisiku toodetud energiat saab võrku müüa ja millised on selle tingimused?

Energiamüügiga saab tegeleda siiski juriidiline isik, kuid pidasite vast silmas, et kas väiketootjad saavad oma toodetud energiat võrku müüa.

Teoreetiliselt peaks see olema võimalik ja on ka toimiv keskmise suurusega tuulikute (100-200 kW) ja väikeste vesiveskite puhul.

Väiketuulikute (alla 20 kW) liitumine elektrivõrguga ei ole kahjuks aga siiani väga sujuvalt läinud ja meie teada ei saa hetkel nii väikestest tuulikutest toodetud elektrit võrku müüa. Siiski on olukord paranemas ja loodetavasti täpsustuvad juba selle aasta jooksul väikeseadmete liitumistingimused ja elektri võrku müümine saab väiketootjatele ka tegelikus elus võimalikuks.

Hetkel käib siin tihe koostöö ministeeriumi, jaotusvõrgu, ülikoolide ja väiketuulikute tootjate/müüjate vahel.  

Küsimus: kas Eestis on uuritud sisemaale elektri tuulikute rajamise tasuvust? Kui on siis millistel tingimustel see ennast ära tasub kui eesmärgiks on toota elektrit võrku.

Sisemaa tuulikud on Euroopas kasvas trend ning selle põhjuseks on sobiliku maa defitsiit rannikualadel. Need tuulikud arenevad peamiselt kahes suunas – mastid kõrgemaks ja tuuliku labad pikemaks. Küsimus on aga tasuvuses, kõrgemad ja suuremad tuulikud on ka oluliselt kallimad ning tänane tulu taastuvelektri müügist ei ole piisav, et sisemaa tuulik end tasa teeniks.

Eesti eripärad võrreldes teiste Euroopa maadega on ka, et :

1. Eesti on lameda reljeefiga ning sisemaal puuduvad kõrged avatud platood, kuhu võiks tuulikuid panna;

2. Eesti on väga metsane maa, mistõttu tuule kiirus väheneb sisemaa suunas väga kiiresti, kuna mets töötab tuulepidurina;

Isegi kui tundub, et tegemist on nö tuulekoridoriga, siis tuleks spetsiaalsete anemomeetriga mõõta ning veenduda, et seal tuult ikka tõesti on, mitte lihtsalt ei tundu. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni käest saab kontakte, kes meil tuule mõõtmisega tegelevad.

Millised on täna Eesti kodanikul võimalused investeerida tuuleenergia tootmisesse?

Eestis saab tuuleenergia tootmisesse investeerida ainult omades ise tuulikut, meil selleteemalisi ühistuid või börsiettevõtteid pole veel tekkinud, kuigi võiks. Meile lähim tuuleenergiaga tegelev börsiettevõtte on Rootsi firma Eolus Wind, kelle aktsiaid saab osta Stockholmi börsilt NASDAQ OMX First North ning kes ka Eestis tuuleparke omab ja arendab.

Kas Eestisse on planeeritud ehitada ka suuremat sorti vertikaalteljelisi tuulegeneraatoreid?

Ei ole, sest selliseid pole seeriatootmises, kuna nende efektiivsus võrreldes horisontaalteljelistega on madal.

Miks peab tarbija kompenseerima tuuleenergiat? Kas taastuvenergia maks on ikka seadusandlikult korrektne?

Ettevõtjad täidavad riikliku tellimust rohelise elektri tootmiseks. Makstes tasu juba valmistoodangu eest väldib riik sellega ise riigieelarvelisi investeeringuid elektrijaamade ehitamisesse. Lähemalt saab selle kohta informatsiooni Elektrituruseadusest §59-st.

Millal lõpuks ometi Eestisse aatomijaam ehitatakse?

Aatom-elektrijaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta.

Sellele lisanduvad kulud kasutatud tuumakütuse käitlemisest ja pikemas perspektiivis ka tuumajäätmete lõppladestusest ning siin räägime miljarditest või isegi kümnetest miljarditest eurodest. Täna valitseb siin veel väga suur teadmatus, kuna lõplikke ladestusjaamu veel pole. Ka needki kulutused on vaja tagasi teeninda elektrimüügist, mis tähendaks, et elektrihind kasvab kordades rohkem kui taastuvenergia puhul.

Kui palju Eestis üldse neid paiku on, kus tuult tuuleenergia tootmiseks piisavalt? Kui suure osa energiavajadusest saaks parimal juhul Eestis tuuleenergiast rahuldada?

Eestis on tuulerikkaid kohti palju, aga samas on ka palju looduskaitselisi ja elamualadest tulenevaid piiranguid, kuid kasutades ka merel asuvaid tuuleparke saaks katta kogu Eesti vajaduse tuuleenergiaga.

Probleemiks kujuneb siin pigem tasakaalustus- ja salvestuselektrijaamade puudumine, seega hüppeline tuuleenergia suurendamine ei oleks mõistlik. See protsess peaks olema evolutsiooniline ning käima käsikäes salvestus- ja tasakaalustusjaamade ja nutikate elektrivõrkude arenguga. Nutikas elektrivõrk peaks tarbijatel aitama elektrit tarbida siis, kui seda on.

Täna tarbija lihtsalt kasutab elektrit ega teadvusta, et teatud hetkedel on see väga odav ja teatud aegadel väga kallis. Kui tuulikuid on energiasüsteemis palju, siis ilmselgelt on tuulistel tundidel elekter odav. Neil tundidel võiks tarbija näiteks laadida akusid, sh elektriauto oma, soojendada suures veeakumulaatoris tarbe- ja küttevett ning tegelikult saab ka muid elektritarvikuid senisest enam tööle ajastada rohkem lähtuvalt elektrihinnast.

Juhul kui püstitame piisavalt tuulikuid, siis kas võib meil juhtuda sarnaselt Saksamaa või Texase osariigiga, et elektrihind muutub mingil hetkel negatiivseks? Ehk soodsate tingimuste kokkulangevusel on elektrihind tarbijale tasuta.

Jah, elektrituru avanedes 2013. aastal on kõikidel tarbijatel võimalik seda olukorda enda huvides ära kasutada.

Miks ma ei saa täna enda majapidamises ülejäänud elektrit müüa tagasi võrku?

Sellest oli ka eelpool juba juttu, kuid praegused liitumistingimused pole tõesti väikestele elektritootmise seadmetele soosivad olnud ja on sisuliselt piiranud väiketuulikute liitmist elektrivõrguga. Hetkel on välja töötamisel uus regulatsioon mikrogeneraatorite võrku ühendamiseks.

Miks on sagedased juhud, et kuuldes tuuliku püstitamisplaanidest laiendab riik antud kohale koheselt looduskaitseala?

See tõesti ei ole hea praktika. Riigi tegevus looduskaitsealade haldamisel peaks olema palju prognoositavam ning mitte toimima kampaania korras ega oluliselt muutma maaomanike õigusi oma maad kasutada. Kergekäeliselt ning teatud huvigruppidele kallutatult ei tohiks riik oma looduskaitsepoliitikat muuta ei ühes ega teises suunas. Vajalik on stabiilsus ja läbipaistvus. Seda tõdes hiljuti ka riigikohus, kes tühistas valitsuse määruse tuulepargi arendajale kuuluvate kinnistute hoiualade kaitse alla võtmise kohta.

Kui võrrelda rahalisi toetusi, mis antakse või on antud Eesti Energiale vs kõikidele teistele tuuleenergia tootjatele kokku, siis milline võiks olla see suhe?

Eelmisel aastal maksti Eesti Energia tuuleparkide toetuseks veidi üle 37 protsendi tuuleparkidele makstavatest toetustest.

Mis või kes pidurdab Eestis enim tuuleenergia arengut?

Teadmine, et tuuleenergia on siinkandis üks väheseid jätkusuutlikke elektrienergia tootmise variante jõuab meie poliitilise, majanduse ja teaduse eliidini väga vaevaliselt ning seepärast puudub ka siiras soov seda valdkonda arendada, mis omakorda peegeldub kõikides igapäevastes protseduurides. Taastuvenergiaga tegeletakse justkui sunniviisiliselt nagu ühe tüütu Brüsseli kohustusega ega ole veel aru saadud selle tegelikust väärtusest.

Kas investeeriksite raha pigem tuumajaama ehitusse Eestis või “arukate võrkude” arendusse?

Kindlasti arukate võrkude arendusse.

Kas tuuleenergia tootjatel oleks midagi selle vastu, kui osa kasumist läheks kohaliku omavalituse või elanike otsetoetusteks?

Ei ole. Näiteks Viru-Nigula, Hanila ning Noa-Rootsi valdades see omaalgatuslikult juba toimib.

Kuidas on käitunud tuumajaamast saadava elektrihinna graafik viimasel kümnel aastal võrreldes tuuleenergiaga?

Praegu töös olevad tuumajaamad on ehitatud 1970. aastatel, mil tehti investeeringuid elektrijaamadesse hoopis teistel alustel. Tollal ehitasid jaamu oma eelarvest riigid, mitte äriettevõtted, ning omahinnast lähtuvat elektri turuhinda ei eksisteerinud. Seega ei saa plaanimajanduslikke tuumajaamu võrrelda uute tuuleelektrijaamadega, mille investeeringud tehakse tavapärase majandusloogika alusel. Arvestades seda, et kapitalikulu täna töös olevate tuumajaamade elektrihinnas ei kajastu ei ole vanade tuumajaamade elektrihind adekvaatne võrdlusmaterjal.

Mitu GW tuulikuid mahub Eestisse?

Viidates võrguettevõtja Eleringi poolt tellitud uuringule mahub võrgu seisukohast Eestisse tuulikuid 1 GW ehk 1000 MW piires, kuid kui vaadata tuule potentsiaali, siis kordades rohkem.

Olen huvitatud elektri tootmisest sisemaal tuulikuga, mille võimsus on 50-100kw, kas Eestis on ettevõtjaid, kes sooritavad võtmed-kätte tehinguid ja millega kaasneb ka Eleringi poolne toetus?

Sellise suurusega tuuliku ostu plaanimisel tasub kindlasti enne uurida elektrivõrguettevõtte liitumistingimusi ja tuuliku vastavust neile tingimustele. Kui tuulik vastab jaotusvõrgu tingimustele ja seda on võimalik võrku liita, siis on võimalik ka toodetud elektri eest Eleringilt toetust saada. Tuleb tunnistada, et siiani pole Eesti suurim jaotusvõrgu ettevõtja väiksemate tuulikute liitumist eriti soosinud ja kohaldab tingimusi, mis kehtivad suurtele tuulikutele.

Eestis on küll firmasid, kes tegelevad sellise suurusega tuulikute impordi ja paigaldamisega, kuid komplektsete lahenduste pakkujaid pole. Täpsemat informatsiooni saab Eesti tuuleenergia assotsiatsioonist.

Lisaks olen kuulnud valitsusepoolsest väiketuulikute regulatsioonist, millal see valmis saab ja jõustub ja mida võidavad sellest väiketootjad?

Tuuleenergia klaster teeb aktiivset koostööd Eesti Energia Jaotusvõrguga parandamaks väiketuulikute võimalusi liituda elektrivõrguga. Samuti on klaster analüüsinud väiketuulikute toetusi ja turgusid mujal Euroopas ning teeb soovitusi toetusskeemide rakendamiseks, mis muudaksid ka eraisikutele taastuvelektri tootmise väiketuulikute abil atraktiivseks.

Mis mõjutab tuulekasutamise hinda kui hinnakujundus ei allu rahva tahtele?

Tuuleenergia tulu üks komponent on toetus, kuid teine osa tuleb elektrihinnast. Taastuvenergia tasu maksatakse seaduse alusel ainult 12 jooksul. Elektrihind kujuneb avalikul elektribörsil, kus läbipaistvus tagatud.

Arvestades täna teadaolevaid tuulealasid milline võiks olla meie rahvaarv et kogu vajadus kaetaks tuulega?

Arvestades teadaolevaid maismaa ja mere tuulealasid, saab ka tänase Eesti elanikkonna elektrivajaduse täielikult ära katta. Tuleb vaid panustada samaaegselt ka salvestustehnoloogiate kasutusele võtmisele tuulevaiksete ilmade puhuks. Kohalik turvas ja puit on selleks igati mõistlikud variandid.

Millal hakkame ise A-st O-ni tuulejaamu tootma ega pea enam raha välja maksma?

See on laiem küsimus, miks Eesti ei ole veel innovatsioonimahukas tööstusriik ning on tõenäoliselt teise intervjuu teema. Kuid vaatamata sellele on meil rida ettevõtteid, kes toodavad tooteid ja teenuseid tuuleenergia tööstusele. Näiteks valmistab BLRT Grupp meretuuleparkide paigalduslaevu ning meretuulikute vundamente. Samuti on tuuleenergia klastri firmadest välja kasvanud tuulikute püstitamise ja hooldamisega tegelev ettevõte Empower 4Wind.

Tuuleenergia Assotsiatsiooni poolt koordineeritav tuuleenergia klaster on seadnud eesmärgiks ergutada Eesti tööstusettevõtetel ka tuuleenergeetikas ärivõimalust nägema ja oma tootmist vastavaks kohandama. Suurte tuulikute välja arendamine ja otsast lõpuni Eestis tootmine on ambitsioonikas eesmärk, mis piisavalt riskijulgust omavate investorite olemasolul võib siiski võimalikuks osutuda.

Mitu tuulevaba päeva on Eestis järjestikku olnud? See ütleb millise energia peaks salvestama normaalseks võrgu tööks, et Eesti saaks minna 100% tuuleenergiale.

Analüüsides tuule graafikuid võib öelda, et täiesti tuuletud perioodid on 4-5 päeva pikkused.

Eestis on veel küllaldaselt laidusid ja saari, mida võiks aktiivsemalt kasutada elektri tootmisel. Samuti on päikese energeetika Eestis veel lausa lapse kingades, aga võiks palju rohkem olla kasutusel vee soojendamisel ja elektrienergia toomisel, seda eriti era sektoris.

Praktiliselt kõik Eesti laiud ja saared on looduskaitse all, mis välistab tuulikute püstitamise. Päikesest elektritoomine on meie geograafilisel alal tuuleenergiast neli korda kallim ega ole seega mõistlik, küll aga võib päikest kasutada sooja vee tootmiseks.

Kas lähemas tulevikus on kavas kasutusele võtta väiketarbijatele (elanikele) kolmetariifne energiaarvestus, selleks et kas või oma tarbeks tootmisega (tuul, päike) saaks aidata energiavõrgul tipukoormust katta?

Hetkel Eestis energeetika regulatsioon ei näe ette erisusi väiketarbija elektritootmise lahendustele, küll aga kohustab meid selleks ELi taastuvenergia direktiiv, mille kohaselt peab Eesti riik rakendama meetmeid elektrisalvestiste ja tarkade võrkude arendamiseks. Need omakorda aitavad kaasa väiketarbija taastuvenergia tootmise lahenduste tekkimisele ja kasutusele võtmisele, sest jaotusvõrkude nö tagurpidi töölepanemine nõuab võrkude ümberehitamist ja kindlasti ka salvestiste rakendamist.

Tuuleparkide rajamine loodusesse seni tööstuslikult reostamata kohtadesse tähendab, et meil polegi enam kohta, kus näeks päikseloojangut tööstusmaastikku nägemata vaadata. Teeks ettepaneku teha väiksemad tuulegeneraatorid majade katustele panemiseks, mis ei põrise ega vibreeri, kindlasti on sellised juba konstrueeritud ka. Kus on juba maja, seal pole enam ka puutumatut loodust.

Eesti rannikualad on enamuses kaitse all, mis tagavad ürgse looduse säilimise ka tulevikus ja välistavad tuulikud. Näiteks on kaitsealadeks Lahemaa, Keila-Joa, Pakri, Nõva, Dirhami, Roosta, Matsalu, Väinameri, Soela väin, Kassari laht, Hiiu madal, Vilsandi rahvuspark, Sõrve, Kihnu väin, Pärnu laht…. Seega ei saa väita, et tulevikus meil polegi enam kohta, kus puhast päikeseloojangut näeks.

Majakatustele väiketuulikute paigaldamine ei lahenda suurenergeetika probleeme, sest need tekitavad samuti müra, aga müraallikas tuuakse inimestele lähemale.

Teiseks on väiketuulikutel ka väikesed mastid ning tuulikud asuvad turbulentsetes õhuvooludes, mis omakorda takistavad energiatootmist. Kolmandaks ei ole enamasti asustatud kohtades ja madalal kõrgusel olevatel majade katustel ka piisavalt kvaliteetset tuult, et sinna väiketuuliku paigaldamine ära tasuks. Samas väikesaartel või ranniku ääres võib ka katusele paigaldatav tuulik arvestatava koguse energiat toota.

Kui palju energiat kulub ühe 3MW võimsusega tuugeni tootmiseks, püstitamiseks, teenindamiseks ja utiliseerimiseks? Mitme aastaga üks 3MW tugen need kulud katab ja tegelikult energiat tootma hakkab?

Meil puuduvad andmed tuugenite kohta, aga mis puudutab kaasaegseid elektrituulikuid, siis on vaja ligikaudu neli kuud, et tasa teha kogu energia hulk, mis läheb tuuliku tootmise, paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tegevuse lõpetamise peale pärast 20-25 aastast eluiga. Oma töötamise jooksul toodab tuulik kuni 80 korda rohkem energiat, kui on vaja tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks.

Kas Eestis on võimalik osta ka väiksemat generaatorit näiteks ühe majapidamise tarvis?

On küll, soovitan ühendust võtta Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga.

Millised on tuuleenergia silumis- või kompensatsioonimehhanismid tänapäeval? Üks suurimaid miinuseid on tuuleenergia ebastabiilsus. Olen lugenud näiteks tuulejaamade juures biogaasi või vesiniku tootmisest, mis tuulepuudusel omakorda käivitavad generaatorid. Kas tuuleenergia võib olla täiesti autonoomne ja sõltumatu ning sealjuures ka stabiilne? Eestile on soovitatud energeetika mudelit tuuleenergia ja Eestis toodetud biogaas. Oleks see realistlik?

Tõsi ta on, et mida rohkem tuuleparke ehitatakse, seda enam on vaja tasakaalustavaid elektrijaamu, kuna olemasoleva elektrisüsteemi absorbeerimisvõime saab ammendatud. Tasakaalustavad jaamadeks võib olla hüdropump-elektrijaam, gaasijaam, elektriakud, kütuse element, hoorattad või suruõhk.

Neid kõiki maailmas kasutatakse, seega oleks mõistlik rakendada neid ka Eestis. Enamlevinud tehnoloogiateks on gaasimootoril töötav jaam, mis maksab 0,6 miljionit eurot / MW ja hüdropump-elektrijaam, mille kulu on 0,7-1 miljonit eurot / MW. Kui paigaldada tuulikud koos gaasi- või hüdropump-jaamaga tuleb see ikkagi oluliselt odavam kui näiteks tuumajaama ehitamine.

Ainuüksi biogaasist jääb tuuleenergia balansseerimiseks väheks, v.a juhul, kui ei toimu suurt arengut pürolüüsi gaasi tootmisel.

Soovisin paigaldada väikeasulas oma krundile horisontaal väike-tuulegeneraatori (propelle r) 2Kw, oma tarbeks, mis minu mõistes oleks nagu kaev või kuur või panipaik. Kuigi naabritega räägitud ja suhtumine mõistev, sain vallast järgneva vastuse:

1.Väikeehitis, ehitusseaduse §15 lõige1 punkt 1 tähenduses on kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5 meetrit.(ma soovisin 12-15m)

2.Teie krunt asub valla üldplaneeringu kohaselt kompaktse hoonestusega alal, kus maasihtotstarve on elamumaa. Tuulegeneraatorite püstitamine elamumaale ei ole ka üldplaneeringuga lubatud. Vastuse lõpp

Mismoodi see uus avaldus vallale peaks välja nägema ja mida nõudma, mida paluma!? ja mis §-le toetuma? Eelnev oli vallavanema soovitusel väikeehitise avaldus. Juhin veelkord tähelepanu, et ainult enda otstarbeks, mitte äriks.

Kahjuks väiketuulikule seadus erisusi ette ei näe, seega tuleks taotleda ehitusluba üldises korras. Küll aga võib väiketuulikut käsitleda hoone juurde kuuluva tehnosüsteemina, nagu näiteks õhksoojuspump, pelleti katel vms ning kohalik omavalitsus saaks soovi korral lubada sellise seadme paigaldamist ka elamumaale. Seda loomulikult juhul kui ei ole planeeringus eraldi välja toodud, et sel alal on tuulikute püstitamine keelatud.

Samuti võib väiketuulikut käsitleda vastavalt ehitusseaduse §15 lõike 1-le ka väikeehitisena, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega.

Väiketuuliku puhul on soovitatav koostada üheastmeline põhiprojekt, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, seadme kirjeldusest jne. Projekti alusel antakse ehitus- ja kasutusluba. Eesti seadused väiketuulikute püstitamisel lihtsustusi ette ei näe (küll on selliseid lihtsustusi teatud kõrgusteni tehtud mujal riikides). Kas valla üldplaneeringus on täpsustatud ka elamumaale mitte lubatavate tuulikute vähim võimsus? Mõne valla üldplaneeringus on reguleeritud elektrituulikud alates teatud võimsustest ja väiketuulikud jäävad neile võimsustele alla.

Elektrituulikute ehitamise õpetamise guru Hugh Piggot korraldab üle maailma kõikjal kursusi ka kõige vaeseimais riikides. Millal jõuab Hugh Piggot Eestisse? Kas Eesti tuuleenergia assotsiatsioon on teinud midagi selleks,et ta tuleks Eestisse?

Meil on Eestis oma Piggot olemas, sest tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam on tema juures vastava koolituse saanud. MTÜ Samsaara korraldab juuli lõpus ka Eestis Hugh Piggot’i poolt arendatud väiketuuliku iseehitamise kursuse, kus Criss Uudam on ka üheks koolitajaks. Rohkem teavet kursuse kohta leiab www.samsaara.ee.
Suure huvi korral võiks kaaluda tõesti Hugh Piggot’i järgnevatel aastatel Eestisse kutsuda isiklikult kursust läbi viima.  

Miks on vahel nii, et kuigi tuult on, siis tuulikud Virtsus seisavad? Kui mitme inimese elektrivajaduse suudab üks suur tuulik katta (mitte teoorias, aga praktikas)? Kas tuuleparkide kasutuselevõtmine sõltub täielikult toetustest?

Kui kõik tuulikud seisavad, siis tuult siiski piisavalt ei ole, sest tuulikud hakkavad üldjuhul tööle kui tuule kiirus on vähemalt 3 m/s. Kui aga seisab mõni üksik tuulik, siis on tavaliselt tegemist hoolduse või remondiga.

Jah, esimesel 12 aastal on toetus vajalik, kuna mitte ükski elektrijaam, sh tuulikud ei saa konkureerida vanade elektrijaamadega, mis on välja ehitatud riigi eelarvelistest vahenditest.

Kas Eestis poleks mõtekas teha tuuleparke kuhugi lagedale sisemaale. Ei peaks nendega reostama ilusat rannikut, parem ikka koledamaid ja igavamaid kohti…

Kuigi Eesti ja tema asustustihedus on väike leidub siiski igas tema nurgas silmapiiril põldude vahel mitu talu. Kogu Eesti rannikuala aga tuulikuid täis kindlasti ei ehitata, sest enamik rannikualast on kaitse all.

Mis on tüüpilised valearusaamad seoses tuuleenergiaga/tuuleparkide rajamisega?

Et tuuleenergia on kallis. Tegelikult ei ole, kuna tuul on kütusena tasuta, puuduvad saastetasud. Põhjus miks ta kallis tundub on see, et mistahes uus elektrijaama on kulukas ning riigi eelarvelistest vahenditest ehitatud vanade jaamade elektri omahinnas investeerimiskulu ei kajastu. Odav elekter on meil ajutine ja näiline ning kehtib seni, kuni vanad jaamad püsti seisavad ja keskkonnanõuetele mingitki moodi vastavad, see aeg saab aga varsti ümber.

Miks enamus algatatud tuuleparkide projekte ebaõnnetustuvad? Kes on kõige suuremad vastased? Kuidas saaks neid ebaõnnestumisi ennetada/vähendada?

Tuuleelektrijaama rajamisel võivad takistuseks saada:

1. looduskaitse aspektid;

2. kohalike vastuseis ning visuaalne mõju nende silmis;

3. aeganõudev planeerimisprotsess;

4. takistused võrku liitumisel;

5. probleemid taastuvenergia tasudega;

6. konfliktid radaritega, nii piirivalve, tsiviillennundus kui sõjaväelised radarid;

7. probleemid finantseerimisel.

Ei saa välja tuua milline neist suurim takistaja on, sest see sõltub palju asukohast. Vastuseisu saab vähendada üldsuse teadlikkuse tõstmisega, kus annab palju koostöös riigiga ära teha, kes saab inimesi teavitada muudatustest ja trendidest energiatootmises. Kui seda teeb arendaja, siis võetakse seda erapooliku informatsiooniga ning seetõttu on neutraalse osapoole rakendamine hädavajalik.

Inglismaa toetab ja soodustab tuuleenergia kasutust ja tuuleparkide rajamist, olles off-shore tuuleparkide rajamisel liidripositsioonil. Millised toetuseid ja soodustusi pakub Eesti riik arendajatele lisaks taastuvenergia toetusele 54 eurot megavatti-tunni eest? Kui atraktiivne on Eestis tuuleparke rajada?

Tuuleenergiaga tegelemine ei ole täna väga atraktiivne, millele annab tunnistust, et vaid mõned tegijad on reaalselt ka tuulikuid püstitanud, tungi järelikult ja paraku pole. Riik on võtnud passiivse positsiooni ja kogu tegevus on erasektori poolt initsieeritud, mis ühelt poolt on tore, sest toimib vaba turumajandus, kuid teiselt poolt oleks vaja riigi poolset juhendamist sellises strateegilises valdkonnas kui on energeetika.

Kas Hiiumaa tuulepargi projekti vastasseis oleks olnud olematu, kui planeeritud tuulikute asukoht oleks rannaäärest 10-12 km kaugusel (nagu tavaks Inglismaal ja Taanis)? Miks ei ole Hiiumaa tuulepargi arengus seda võimalust planeeritud (kuigi projekt oleks mõnevõrra kallim, puhuks rannikust kaugemal tugevam tuul ja vb oleks ka vähem vastaseid)?Arendaja juba tegi kompromissi ettepaneku, kus vastupanu pälvinud Kõpu poolsaare tuulikud jäävad rajamata ja teised meretuulikud jäävadki 12 km kaugusele. Sellest saab rohkem lugeda Hiiu Lehe artiklist.

Hiiumaa tuulepark ongi rannikust viidud nii kaugele kui võimalik, kaugemal tuleb vastu juba Eesti Vabariigi territoriaalmere piir, kuhu tuulikuid paigalda ei saa. Vundamentide osas on mindud kuni 30 meetri sügavuseni. Siin tasuks teada, et maailma esimeste meretuuleparkide tehtud vundamendid Taanis olid 10-20 m sügavusel ning ka tänane tehnoloogia ei luba sügavamale kui 30 meetrit minna. Vaatamata sellele, et süvameretuulikute osas käib palju arendustööd ei ole need seeriatootmisse veel jõudnud.

Hiiumaa off-shore tulepark on plaanitud 730 MW suurune. Praegu on Euroopa suurim 300 MW off-shore tuulepark Inglismaal. USAs planeeritakse 2012.a kasutusele võtta Googeli ja kahe Jaapani firma projekt, mille mahuks on 845 MW olles ühtlasi maailma suurim off-shore projekt. Hiiumaa tuulepargi mastaap on vägagi suur ja Eestis ei ole veel ühtegi off-shore tuuleparki.

Planeerimisprotsess ongi selline, et pakutakse välja maksimumprogramm, mida arendaja erinevate osapooltega läbirääkides tavaliselt siis vähendab. Ka Hiiumaa meretuulepargi suurus on läinud väiksemaks ning väheneb veelgi nii 400MW kanti.

Meretuuleparke ongi ainult mõtet suurelt ehitada, seda eriti Eestis, kus riik ei toeta võrkude väljaehitamist nii nagu Taani ja Saksmaa. Suuremahulised võrgu investeeringud on teostatavad ainult siis, kui tuulepark ise ka suur tuleb.

Paari aasta pärast on üks kolmandik tuuleparke 12+ aastat vanemad. Mis nendest tuuleparkidest edasi saab?

Toodavad odavat energiat, mille eest taastuvenergia tasu ei maksta.

Kui teostatav on nö „repowering“ asendades vanema tehnoloogia uuemaga? Kas ainult tuuleturbiini vahetus või 50-70 meetrised postid asendatakse 120 meetristega, et võita rohkem tuuleenergiat (a la iga lisameetriga kasvab tulu 1%)?

See ei ole niisama lihtne, kuna ehituse gabariidid muutuvad oluliselt ning kogu ehitusprotsess tuleb nullist käivitada. Teiseks on tegemist täiesti uute seadmetega, mis tähendab uut kokkulepet võrguettevõttega. Kolmandaks ei saa suuri tuulikuid nii tihedalt paigaldada kui väiksemad tuulikuid olid, seega tekib mitmeid väljakutsed. Samuti ei käsitle ka praegune seadus sellist situatsiooni kuidas toimib toetuste maksmine kui uus tuulik pannakse vanasse asukohta. Lühidalt öeldes vajab see teema tulevikus eraldi käsitlemist.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes