Energiaspetsialist: tulevik peitub maagaasi ja taastuvenergia kombinatsioonis
Eesti uudised - etea juuni 2, 2011
Eesti Päevaleht, 02.06.2011
Elekter kallineks ka turu avanemiseta, sest vananenud süsteemid vajavad väljavahetamist igal pool, ütles taastuvenergia koja juhataja Rene Tammist.
Kas turu avanemise järel on võimalik, et Tallinnas elav vana kommunist saab osta Räpina külje alla Leevakule kommunistliku lööktöö korras ehitatud hüdroelektrijaama elektrit?
Põhimõtteliselt on seda elektrit võimalik osta nii kommunistil kui ka igal teisel. Ma arvan, et turumajandusele ülemineku šokk oli meile suurem, kui elektrituru avanemisel ees seisab, ega usu, et inimesed hakkavad pärast turu avanemist mõtlema, kuidas osta elektrit just Leevakult.
•• Majandusministeerium ennustab, et turu avanemisel tõuseb hind viiendiku võrra. Kas see tähendab, et nüüd võib rahuliku südamega loobuda taastuvenergia tootjatele makstavast dotatsioonist?
Kui me vaatame aasta keskmist hinda avatud turul, siis see jääb 50 euro ümber megavatt-tunni eest. Reguleeritud hind on 30 eurot ja kui liidame sinna juurde taastuvenergia toetuse 54 eurot megavatt-tunni eest, siis peaks hind avatud turul olema 84 eurot, et säilitada taastuvenergia tootjale praegune sissetulek. Nii kõrgele jõuab turuhind ülimalt harva.
•• Mind paneb imestama, et taastuvenerqiale juurde makstav tasu on nii suur. Kas seda on turu avanedes ikka võimalik oluliselt vähendada, et hinnatõusu tarbijale leevendada?
Me ei näe võimalust, et toetust võiks vähendada.
Praegu seostatakse hinnatõusu turu avamisega, kuid hind tõuseks ka suletud turul. Asume ühe investeerimistsükli lõpus ja meie tootmisvõimsused on vananenud – seda mitte üksnes Eestis, vaid ka Põhjamaades. Samal ajal valitseb üldine ootus, et vähendatakse elektritootmise keskkonnamõju. Euroopa valitsused on kokku leppinud CO2 heitmete 20-protsendises vähendamises ja samas mahus taastuvenergia osatähtsuse suurendamises, kuid tegelikult poleks vahet, kui me töötaksime edasi suletud turuga.
Turg ei avane üksnes taastuvenergia tootjatele, vaid ka teistele. Eesti Energiale, kellel on põlevkivikatelde kapitalikulu juba kantud, toob avatud turg oluliselt suuremaid sissetulekuid.
•• Nüüd siiski hakkab hinda mõjutama eksporditurg. Kas taastuvenergia koja liikmed võiksid vastu võtta memorandumi või korraldada seadusandliku algatuse, et maksta dotatsiooni üksnes nendele, kes toodavad koduturule?
Vaadake, toetust makstakse kõikidele tootmisliikidele. Viimase viie aasta jooksul pole ühtegi elektrijaama rajatud ilma subsiidiumideta. Elektrituru seadus näeb ette toetusskeemi põlevkivi uutele kateldele. Kui riigiabi luba Euroopa Komisjonist ei saada, siis tuleb leida mingid muud võimalused, et katlaid riigi poolt rahastada.
Samal ajal läheb kolmandik taastuvenergia toetusest fossiilsetele kütustele nagu turvas, põlevkivi, jäätmed, uttegaas ja isegi maagaas. Kui Eestisse tuleb veeldatud maagaasi LNG-termi-nal, siis see rajatakse ka Euroopa toetusrahaga.
•• Võrkudel säilib pärast turu avanemist kohustus teie toodetud elektrit vastu võtta, aga kas kellelgi säilib kohustus seda osta?
Ostukohustus oli varasemas seadusevariandis, kuid praegu on see asendatud toetusmehhanismiga, kus iga müüdud kilovatt-tunni kohta makstakse 5,4 eurosenti toetust.
•• Kas hakkate dotatsiooni abil müüma oma toodangut turuhinnast odavamalt?
Kogu Eestis kasutatav süsteem tugineb mingiks perioodiks kehtestatud toetustele, mis kehtivad enamikus Euroopa liikmesriikides. Eestis kestab toetus 12 aastat pärast investeeringu tegemist ja makstakse toodetud elektri-koguse järgi. Euroopas on see toetus üle kahe korra suurem -11,3 senti kilovatt-tunni kohta, mis on madalam kui naabritel.
•• Kas turu avanemine innustab investoreid taastuvenergiasse rohkem raha paigutama?
Uutesse võimsustesse investeerimiseks peab olema kindlus nii ettevõtjal kui ka pankadel. Elektriäri tehakse Nord Poolis, sellest poole täidab hüdroenergia, 16 protsenti tuumaenergia. See tähendab, et kaks kolmandikku turuosalistest on oma kapitalikulu juba kandnud ja võimelised tootma väga odava kütuse baasil.
Ma ei tea, kas taastuvenergia osatähtsus hakkab selle pärast tõusma, et 2020. aastani kehtib soosiv õiguslik raamistik.
Euroopa on otsustanud, et 2050. aastaks peab üle minema süsinikuvabale energeetikale. Siin on kolm võimalust: taastuvenergia, tootmisjääkide ladesta-mine või tuumaenergia. Taastuvenergia on nendest kõige riskivabam. Usutavasti taastuvenergia osatähtsus suureneb. Praegu katab taastuvenergia kogu Euroopa Liidus ligi 60 protsenti kõikidest uutest võimsustest.
•• Millised taastuvenergia allikad võiksid Eestis elektritootmise üle võtta?
Meie eesmärk on minna Eestis tulevikus täielikult üle taastuvenergia tootmisele ning me näeme potentsiaali taastuvener-gial ja veeldatud maagaasil. Maagaas on fossiilsetest allikatest kõige vähem СO2-mahukas ja sellele ennustatakse järgnevaks kümnendiks kuldajastut. Maagaasi eelis võrreldes teiste fossiilsete kütustega on ka see, et nende baasil töötavaid elektrijaamu saab väga kiiresti käivitada.