• Eesti

Milleks ehitada eilseid elektrijaamu?

Eesti uudised, Tuuleenergia blogi - etea juuni 30, 2011

Eesti Päevaleht, Tuuliki Kasonen. 30.06.2011

Otsusega ehitada uus põlevkiviga töötav elektrijaam teeme küll Eesti taasiseseisvumise aja suurima investeeringu energeetikasse, kuid arengu mõttes suure tagasihüppe minevikku.

Tundub, et teisi võimalusi pole isegi mitte kaalutud ja põlevkivi propageeritakse kampaania korras, mõistmata, et energiapoliitika olukord on tänapäeval hoopis midagi muud kui Nõukogude ajal, mil praegused põlevkivijaamad rajati. Meie enda energiajulgeolek on loomulikult prioriteet, kuid see ei pea vastanduma mõistliku elektrihinna ja keskkonna hoidmisega.

Kõige absurdsem väide, mida ma tuuleenergia kohta kuulnud olen, on see, et tuuleelektri tootmise ajal pidavat ülearust võimsust tootvad katlad töötama mõttetult lihtsalt seetõttu, et neid ei saavat piisavalt kiiresti reguleerida. Tegelikult ei reguleerita Narva elektrijaamu üles või alla vastavalt Virtsu tuulikute tootmisrežiimile, vaid selle järgi, kui palju on mingil tunnil elektri ostjaid. Kuna Eesti ei ole energiasaar, vaid asub ühtses süsteemis naaberriikidega, siis võib elektri ostjaid olla nii meil kui ka mujal. Seega mingit lisareostust tuuleenergia kasutamine ei tekita.

Mujal maailmas ei leia kusagilt märke tuuleenergiast loobumisest, küll aga fossiilsete kütuste asendamisest taastuvenergiaga. Kui põlevkivi-elektrijaamad väidetavalt tuuleenergiat tasakaalustama ei sobi, siis miks me neid juurde ehitame? Just sellise otsuse majandus- ja kommunikatsiooniminister hiljuti ootamatult vastu võttis.

Ootamatult tõenäoliselt isegi Eesti Energiale endale, kes peab seda jaama nüüd kiiremas korras ehitama, aga kes on juba pikemat aega teinud ettevalmistusi majanduslikult kasumlikuma põlevkiviõli tootmiseks.

Kelle raha eest see jaam ikkagi ehitatakse? Kuigi tuuleparkidele heidetakse ette, et nende rajamiseks on toetust vaja, siis tegelikult ei ehitata ka põlevkivijaama paljalt elektri turuhinna baasil.

Tulevikuta jaam

Esialgu kavatses ministeerium anda Eesti Energiale jaama ehitamiseks riigiabi. Raha oleks tulnud tarbijate taskust, kuid kuna Euroopa Liidust sellise loa saamine muutus aina kahtlasemaks, võttis ministeerium oma taotluse tagasi. Järgmine loodetud rahaallikas on tasuta kasvuhoonegaaside kvoodid.

Neid peaks aga olema võimalik saada ka teistel elektritootjatel, pealegi on seal hulk piiranguid ja ka siin tuleb Euroopa Liidult saada lõplik kinnitus.

Teiselt poolt on kasvuhoonegaaside kvootide näol tegemist riigivaraga, mis võiks olla riigile täiendav tuluallikas, kuid mida nüüd tahetakse ühele turuosalisele lihtsalt anda. Kvoote tuleks kasutada mõistlikumalt – neid saaks müüa ja seda on riik ka teinud ning sadu miljoneid eurosid rohelistesse projektidesse suunanud. Miks riik tulevikus sellistest investeeringutest loobub?

Minister Juhan Parts ütles ühes hiljutises intervjuus, et avatud elektriturul peavad olema tarbijate ja tootjate õigused tasakaalus ning tekkima pikaajaline nõudluse ja pakkumise töökorras mehhanism. Ent kuidas saab normaalne konkurents tekkida, kui riik ehitab varustuskindluse vajaduse all ligi miljard eurot maksva elektrijaama, jättes teised tootjad ilma võimalusest pakkuda oma varianti ja hinda?

Ühiskonna kulud ühe megavatt-tunni tootmiseks oleksid tuuleparkide ja balansseeriva hüdroakumulatsioonijaama puhul kolm korda väiksemad. Pealegi ei tossaks meil korstnad ega saastuks niigi kurnatud Ida-Virumaa. Ja mis kõige olulisem: loodust säästvad jaamad saavad tööd ka tulevikus. Erinevalt põlevkivijaamast, mida selleks ajaks, kui ta valmis saab, ei saa hinna ega keskkonnatingimuste karmistumise tõttu enamiku aega enam üldse kasutada.

Fossiilsete kütuste ja nüüd ka tuumajaamade aeg hakkab mööda saama. Taastuvenergiale on see loomulikult väljakutse ja võimalus näidata, milleks ta on võimeline. Üleminekuperiood energeetikas ei saa toimuda hüppena ja sellepärast ei tasu kõiki teisi elektrijaamu üleöö kinni panna. Aga kindlasti ei tasu neid ka juurde ehitada.

Vaata ka

Lisa kommentaar

« »