Põlevkivituhal kerkivad Narva tuulikud
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea juuni 2, 2011
Põhjarannik, 02.06.2011
MAJANDUS: Rahvuslik energeetika panustas tuulele 58 miljonit eurot
Narva tuuleparki hakatakse juhtima Saksamaalt. Eesti Energia väitel on see tasuv investeering.
Eesti Energia juht Sandor Liive, Saksa ettevõtte Enercon esindaja Joern Kristensen, Narva linnapea Tarmo Tammiste, Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid ja teised kutsutud panid täna nurgakivi Narva tuulepargile.
Tegelikult on tööd käinud juba mitu kuud ja jätkuvad novembrini. 17 tuulikut Enercon E82 püstitatakse hiiglaslikul – 400hektari-lisel Balti elektrijaama tuha-väljal. Praegu seatakse üles 82meetriseid raudbetoonist tugesid.
Tuuliku kõrgus tiivikulaba ülemise servani on 149 meetrit ehk jääb 31 meetrit allapoole Balti elektrijaama suitsutoru. Laba pikkus on 41 meetrit – see võrdub 13korru-selise maja kõrgusega. Kõik osad tuuakse kohale Sillamäe sadama kaudu.
Uus tuulepark võib projekti kohaselt toota ligi 0,09 tera-vatt-tundi elektrit aastas, mis ümberarvutatuna võrdub 34 energeetiku ja kaevuri tööga.
Sandor Liive sõnul ei pea põlevkivielektrijaamad tuulikute tõttu vähem töötama, sest nõudlus ületab pakkumise.
Tuulepargi hoolduslepingu sõlmisid Enercon ja Eesti Energia 12 aastaks. Tuulikute omanik on Eesti kontsern. Eesti Energia investeerib uuendusse 58 miljonit eurot omavahendeid.
Tasuvusaeg sõltub Liive sõnul tuultest: “Kümmekond aastat.” Aga ka elektri hinnast turul. Liive on nõus, et investeering on kasulik üksnes juhul, kui püsib riigi toetus tuuleparkidele.
Ta lisas, et Narva tuulepark on kasulik veel selle poolest, et seal on selleks olemas sobiv koht.
“Ehitame tuhaväljal, mis on poole sajandi jooksul tekkinud põlevkivienergeetika tegevuse tulemusena. Meie saime samal ajal sooja, elektrit ja nüüd ka tuulepargi aluse,” ütles Liive, kes näeb selles sümboolset tähendust.
Nagu ütles Enerconi montaažimänedžer Justas Leonavicius, läbivad tuulikute tugisambad tuhakihi ja ulatuvad
5 meetri sügavusele maapinda. Tuhakihi paksus on 6-26 meetrit. “Maailmas ei ole ühesuguste sammastega tuulikuid.”
“Muidugi ei tea me päris täpselt ette, kuidas see keskkond käituma hakkab. Seepärast kasutame rohkem ja pikemaid sambaid, et võimalikult palju koormust suunata tavapärasele pinnasele, mis ei ole 40-50, vaid tuhandeid aastaid vana,” selgitas spetsialist.
Tuuleparki hakatakse juhtima Aurichi linnast (Saksamaa) võrgu kaudu: kohapeal ei lähe vaja ühtegi töötajat ja hooldemeeskond külastab parki vastavalt vajadusele. “Ma suudan ise näiteks peatada tuuliku mobiiltelefoniga interneti kaudu,” kirjeldas protsessi Leonavicius.
“Kolme-nelja nädala pärast avame Eestis oma ettevõtte. Hakkame koolitama kaheksat inimest. Nende koolitus Saksamaal kestab umbes kolm kuud, seejärel on praktika Leedus,” selgitas mänedžer ja rõhutas, et uutele töötajatele esitatakse väga kõrgeid nõudmisi.
TUUlEPARK
* 17 Narva tuuliku koguvõim-sus on 39 MWh.
* Aastane tootmismaht on 90 GWh elektrit – nii palju tarbib 35 000 keskmise tarbimisega Eesti peret.
* Baltimaade võimsaim – 48 MWh – on Eesti Energia tuulepark Aulepas Lääne-Virumaal.