• Eesti

Tuuleenergeetika areng maailmas 2010. aastal ja prognoos aastani 2015

Maailma uudised, Tuuleenergia blogi - eteap June 9, 2011

Keskkonnatehnika, 4/11

GWEC-i (Global Wind Energy Council, www.gwec.net) aprillis avaldatud kuuenda aastaaruande (GWEC – Global Wind Report. Annual market update 2010 [1]) andmeil oli maailma tuuleelektrijaamade (TEJ) koguvõimsus 2010. aasta lõpus 197,0 GW.

Aastal 2010 mõjutas ülemaailmne finants- ja majanduskriis tuuleenergiasektorit rohkem kui 2009. aastal. Esimest korda viimase kahekümne aasta arvestuses vähenes aasta jooksul lisandunud uute käikuantud elektrituulikute koguvõimsus: 2010. aastal 38,3, 2009. aastal 38,8 GW. 2010. aastal paigaldatud seadmete koguväärtus oli 49,8 miljardit eurot.

Aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas (44,73 GW), järgnesid USA (40,18 GW), Saksamaa (27,21 GW), Hispaania (20,68 GW) ja India (13,07 GW). Esikümnes olevate riikide arvele langes 86,4 % kõigi paigaldatud TEJ-de koguvõimsusest (joonis 1). Elektrituulikute koguvõimsus kasvas aasta jooksul kõige rohkem Aasias (21,5 GW), järgnesid Euroopa (9,9 GW) ja USA (5,12 GW) (joonis 2). Eelmise aastaga võrreldes vähenes USA-s uute käikuantud tuulikute koguvõimsus 2010. aastal 50 % ning Euroopa Liidus 7,5 %.

Joonis 1

Joonis 2

GWEC prognoosib lähiaastateks tuuleenergia rakendamise suurenemist peamiselt Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning arvab, et 2015. aastal on TEJ-de koguvõimsus maailmas 459 GW (praegu 197 GW).

Aasia

Nii nagu 2009. aastal, arenes tuuleenergeetika ka 2010. aastal kõige kiiremini Aasias, mille arvele langeb nüüd juba üle poole maailmas installeeritud seadmete koguvõimsusest. Juhtmaa oli Hiina, mis möödus 2009. aastal Saksamaast ning 2010. aastal endisest liidrist USA-st. Kiiret arengut soodustab Hiina riiklik energiapoliitika, mis toetab tuuleenergia kasutuselevõttu, elektrituulikute tootmist ning ülekandeliinide rajamist. Praegu on Hiinast saanud maailma suurim tuuleturbiinide ja nende osade tootja. Hoogsalt edeneb 2008. aastal käivitatud projekt 10 GW-Size Wind Base Program, mille kohaselt kaheksasse provintsi rajatakse vähemalt kümne-gigavatiseid tuuleparke koguvõimsusega 138 GW. Käesoleva aasta märtsis vastu võetud kaheteistkümnendas viisaastakuplaanis näeb Hiina valitsus ette jõuda 2015. aastaks TEJ-de koguvõimsuseni 90 GW.

Aasia teine jõudsa kasvuga tuuleenergiariik on endiselt India, kus eelmisel aastal lisandus 2,4 GW (koguvõimsus 13,1 GW). Indias on nüüd taastuvenergia osakaal energia kogutoodangus 10,9 % ning elektrienergiatoodangus 4,13 %.

Jaapanis lisandus 2010. aastal 221 MW (koguvõimsus 2,3 GW), Lõuna- Koreas 31 MW (kokku 379 MW) ja Taiwanis 83 MW (kokku 519 MW).

GWEC ennustab kiire kasvu jätkumist Aasias ka lähiaastail. Juhtpositsioonile jääb Hiina, kus igal viimasel viiel aastal on installeeritud tuulikute koguvõimsus kasvanud poole võrra. Ennustatakse, et 2015. aastani kasvab Hiinas TEJ-de koguvõimsus üle 20 GW aastas. Pidevat kasvu (ca 2–3 GW aastas) oodatakse lähiaastail ka Indias. Tõenäoliselt on Aasia TEJ-de koguvõimsus 2015. aastal 184,6 GW.

Euroopa

Euroopas lisandus 2010. aastal 9,92 GW, sellest Euroopa Liidus 9,30 GW (883 MW avameretuuleparkides). Tuuleelektrijaamade koguvõimsus oli Euroopa Liidus 84,23 GW (kogu Euroopas 86,23 GW) ning energia kogutoodang 181 TWh, s.o umbes 5,3 % Euroopa Liidu koguelektrivajadusest.

Juhtpositsioonil on endiselt Saksamaa, kus 2010. aastal lisandus 1,49 GW (koguvõimsus 27,2 GW). Tuulikutega kaeti ca 6,2 % riigi elektrienergiatarbimisest. Liidumaadest on elektrituulikuid endiselt kõige rohkem Alam-Saksimaal (koguvõimsus 6,7 GW). Mõnes liidumaas annavad nad suure osa elektrienergiast (Sachsen-Anhalt 52 %, Mecklenburg-Vorpommern 45 %, Schleswig-Holstein 44 %).

Kõige suurem oli juurdekasv Hispaanias, kus lisandus 1,52 GW (koguvõimsus 20,7 GW) ning elektrituulikutega kaeti ca 16,6 % (42,7 TWh) riigi elektrienergiavajadusest. Suuremad tuulikupiirkonnad on Castilla León (4,8 GW), Castilla-La Mancha (3,7 GW) ja Galicia (3,3 GW). Tuuleturbiinide keskmine võimsus oli üle 2 MW, nende peamised tarnijad olid Gamesa, Vestas ja Alstom Wind.

Itaalias oli 2010. aasta lõpuks tuulikute koguvõimsus 5,8 GW, Prantsusmaal 5,7 GW ja Suurbritannias 5,2 GW. Prantsusmaa valitsus on seadnud eesmärgiks tõsta 2020. aastaks TEJ-de koguvõimsus 25 GW-ni (6 GW avamereparkides). Suurbritannia valitsuse 2009. aastal heaks kiidetud taastuvenergiastrateegia (Renewable Energy Strategy) näeb ette toota 2020. aastal 15 % energiast taastuvenergiaallikatest.

GWEC ennustab, et lähima viie aasta jooksul lisandub Euroopas igal aastal 14,0 GW (kokku 60 GW) ning juba 2012. aastal, mil tuulikute koguvõimsus on 146,3 GW, jääb Euroopa Aasiast (184,6 GW) maha. Euroopas hakatakse rajama üha rohkem avameretuuleparke, 2015. aastaks lisandub nende arvel arvatavasti 3,1 GW (21 %). Juhtpositsioone ennustatakse endiselt Saksamaale ja Hispaaniale ning kiiret arengut oodatakse Itaalias, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Portugalis, ent ka Rumeenias, Poolas ja Türgis.

Euroopa avameretuulepargid

Möödunud aastal ühendati Euroopas elektrivõrku 308 (51 % rohkem kui 2009. aastal) uut avameretuulikut, mille koguvõimsus on 883 MW ning aasta lõpuks oli avameretuuleparkide koguvõimsus 2946 MW. Ehitustööd käisid 18 avameretuulepargis, valmis sai neist üheksa.

Möödunud aastal püstitatud avameretuulikute koguvõimsus oli Suurbritannias 458, Taanis 207, Belgias 165, Saksamaal 50 ja Soomes 2,4 MW. Avameretuulikuid ongi kõige rohkem Suurbritannias (1341 MW), järgnevad Taani (854 MW), Holland (247 MW), Belgia (195 MW) ja Rootsi (163 MW). Praegu rajatakse Euroopas kümmet avameretuuleparki. Pärast nende valmimist ja elektrivõrguga ühendamist tõuseb avameretuulikute koguvõimsus 6,133 GW-ni.

Suurbritannias on praegu pooleli olevate tuuleparkide koguvõimsus 1154 MW, neist enamik valmib 2011. aasta esimesel poolel. Prantsusmaa on seadnud eesmärgiks saavutada 2020. aastaks avameretuuleparkide võimsuseks 6000 MW. Et see eesmärk ellu viia, kuulutas valitsus 2010. aastal 3000 MW jaoks välja avatud pakkumise, mille võitjad tehakse teatavaks 2012. aastal. Saksamaal oli 2010. aasta lõpuks avameretuulikute koguvõimsus 108 MW ning 2015. aastaks on seatud eesmärk suurendada see 3000 MW-ni. Juba on kooskõlastatud 24 projekti, mille elluviimine suurendaks koguvõimsuse 7000 MW-ni. Suurimad tuulepargirajajad olid möödunud aastal Vattenfall (308 MW) ja E.ON (305 MW).

Kümme maailma kõige suuremat avameretuuleparki paikneb Euroopas, neist suurim (koguvõimsus 300 MW) on Inglismaal 2010. aasta septembris käiku antud Thanet (joonis 3). Selles pargis on sada 3,0 MW-st Siemensi elektrituulikut, mis arvatakse rahuldavat 200 000 majapidamise aastase elektrienergiavajaduse. Tuulepargi, mis läks maksma 1,22 miljardit USD ja mille kavandatud tööiga on 25 aastat, rajamine võttis aega üle kahe aasta. Tuulepargi ehitas ja seda opereerib Rootsi energeetikafirma Vattenfall [2]. Tuulikud on 115 m kõrgused ja võtavad enda alla 35 km² (umbes 4000 jalgpalliväljaku suurust ala). Tuuleparki on kritiseerinud Briti ajakirjandus [3, 4, 5], sest selle rajamine ei toonud juurde loodetud üheksatkümmet, vaid ainult 21 uut töökohta ning investeeritud rahast jagus Briti firmadele vaid 20 %. Kuna tuult pidevalt ei ole, siis kujuneb elektrituulikute tegelik võimsus oodatust märksa väiksemaks. Et Suurbritannias toetatakse tuuleenergia tootmist, milleks on loodud süsteem Renewables Obligation Certificates (ROCs), on elektrivarustusettevõtted kohustatud avameretuuleparkidest saadava elektrienergia eest maksma kolmekordset hinda. Iga MWh eest peab elektritarbija peale maksta 100 £ ning seetõttu tuleb brittidel lähiaastatel tuulepargi Rootsi omanikke toetada 1,2 miljardi naelaga.

Põhja-Ameerika

USA ei täitnud möödunud aastal talle pandud ootusi, sest elektrituulikuid tuli juurde poole vähem kui 2009. aastal. Tuulikute koguvõimsus suurenes vaid 5,1 GW võrra ning liidripositsioon kaotati (joonis 1). Elektrituulikute koguvõimsus oli USA-s 2010. aasta lõpus 40,2 GW (neljateistkümnes osariigis üle 1 GW). Kõige rohkem on neid Texases (koguvõimsus 10 GW, mis katab 7,8 % osariigi elektrienergiavajadusest) ja Iowas (3,7 GW, 20 %), järgnevad California, Minnesota ja Washingtoni osariigid.

Kanadas oli TEJ-de juurdekasv 2010. aastal 690 MW (2009. aastal 950 MW) ning aasta lõpuks oli nende koguvõimsus 4,0 GW. Esikohal on Ontario provints (1,5 GW), järgnevad Quebec (806 MW) ja Alberta (663 MW).

GWEC peab tõenäoliseks, et USA-s ja Kanadas ehitatakse lähima viie aasta jooksul uusi elektrituulikuid koguvõimsusega 50 GW ning koguvõimsus kasvab 94,2 GW-ni.

Ladina-Ameerika

Ladina-Ameerikas jäi kasv ka 2010. aastal tagasihoidlikuks. Lisandus 703 MW, sellest Brasiilias 326 MW (koguvõimsus praegu 931 MW) ja Mehhikos 316 MW (519 MW). Aastal 2002 kinnitas Brasiilia kongress programmi PROINFA, mille kohaselt peab juurde tulema elektrituulikuid koguvõimsusega 1,4 GW. Praegu on programmi kohaselt käiku antud 40 (kokku 0,9 GW) ning pooleli 13 (394,1 MW) tuulefarmi, millest enamik peaks käiku antama 2011. aastal. Kui varem oli Brasiilias peamine turbiinitarnija Wobben Enercon, siis nüüd pakub sellele konkurentsi mitu rahvusvahelist firmat, nende seas Vestas, Suzlon, Impsa, GE, Alstom, Gamesa ja Siemens.

Kuigi Ladina-Ameerikas on tuuleenergia potentsiaal suur, ei soosi tuuleenergeetika arendamist enamiku selle piirkonna riikide poliitilised otsused. GWEC-i ennustuse kohaselt suureneb elektrituulikute koguvõimsus Ladina-Ameerikas järgmise viie aasta jooksul 19 GW, peamiselt Brasiilias, Mehhikos ja Tšiilis.

Vaikse ookeani piirkond

Austraalias paigaldati eelmisel aastal elektrituulikuid koguvõimsusega 167 MW. Praegu on seal 52 tuulefarmi (kokku 1,9 GW). Kõige rohkem on tuulikuid Lõuna-Austraalias (907 MW) ja Victorias (428 MW). 2010. aasta jaanuaris jõustus Austraalias taastuvenergia arendamise kava Renewable Energy Target (RET) Scheme, mille kohaselt tuleb 2020. aastal katta 20 % (45 TWh) riigi elektrienergiavajadusest taastuvenergiaallikate baasil. Uus-Meremaal lisandus 2010. aastal vaid 8,8 MW (kokku 506 MW) ja tuuleenergiaga kaeti 3 % riigi energiavajadusest.

Vaikse ookeani piirkonnas ennustatakse järgmiseks viieks aastaks senisest veidi kiiremat arengut (ca 1,5 GW aastas), 2015. aastal peaks tuulikute koguvõimsus olema 7,4 GW.

Aafrika ja Kesk-Aasia

Põhja-Aafrikas juhtriigid on GWEC andmetel endiselt Egiptus (2010. aastal 120 MW, koguvõimsus 550 MW), Maroko (30 MW, 286 MW) ja Tuneesia (60 MW, 114 MW) ning Kesk-Aasias Iraan (0) MW ja 92 MW). Tõenäoliselt hakatakse lähiaastatel elektrituulikuid püstitama ka Etioopias, Keenias, Tansaanias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis.

Selle piirkonna riigid jäävad lähiajal siiski väikesteks tegijateks –juurdekasvuks prognoositakse kuni 2 GW aastas ning 2015. aastaks ennustatakse piirkonna TEJ-de koguvõimsuseks 7,5 GW.

Tekst: Merike Noor

Viidatud allikad:

1. GWEC – Global Wind Report. Annual market update 2010. http://www.gwec.net

2. www.vattenfall.com

3. British firms miss out as world’s biggest offshore windfarm opens off UK coast. – The Gardian, 23 September 2010. http://www.guardian.co.uk/environment/2010/sep/23/british-firms-worlds-biggest-windfarm

4. UK needs domestic wind energy industry. – BBC News, 27 September 2010. http://news.bbc.co.uk/local/kent/hi/people_and_places/nature/newsid_8587000/8587653.stm

5. The Thanet wind farm will milk us of billions. – The Daily Telegraph (London), 25 September 2010. http://www.telegraph.co.uk/comment/columnists/christopherbooker/8025148/The-Thanet-wind-farm-will-milk-us-of-billions.html

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes