MKM lubab sügisel taastuvenergia toetuste langetamisega edasi minna
Eesti uudised - Criss juuli 15, 2011
BNS, 15.07.2011
Äripäev kirjutab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) lubab sel sügisel taastuvenergia toetuste vähendamise eelnõuga edasi minna ning septembris peaks ministeerium tulema välja kõikide taastuvate ja koostootjate toetusskeemide põhjendatuse täiendatud analüüsi ning süsteemi ümberkorralduste ettepanekutega.
Elektrihindade kallinemisega on taastuvenergia tasude arutelu taas päevakorda tõusnud, märgib leht. Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikute juhitav omanike keskliit on äsja palunud õiguskantslerit hinnata taastuvenergia tasude põhiseadusele vastavust.
Debatt taastuvenergiatasude ümber kulmineerus eelmisel sügisel majandusministeeriumi eelnõuga, mille järgi oleks elektritarbija käest küsitav toetussumma sõltunud sellest, kui suurt hinda ollakse valmis elektri eest maksma vabaturul. Kui praegu makstakse taastuvenergia tootjaile Nord Poolilt saadud hinnale mingi summa toetust lisaks, siis selle lahenduse järgi oleks kõrgema börsihinna puhul lõpptarbija panus väiksem ja vastupidi – ehk et tootja jaoks oleks fikseeritud kogutulu.
Majandusminister Juhan Parts on öelnud, et kõrge taastuvenergiatasu rikub nii tarbijate huvisid kui ka võib tekitada ebaausat konkurentsi, sest taastuvenergia tootja konkureerib teiste elektritootjatega. Eelmise aasta sügisel jõudis samale seisukohale majandusministeeriumi haldusalas olev konkurentsiamet. Peaminister Andrus Ansip oli aga möödunud sügisel arvamusel, et enne valimisi ei peaks “kampaania käigus” tasusid kärpima hakkama ja seaduseelnõu jäi toppama.
Äripäevaga rääkinud tuuleenergia tootjate hulgas hindade ülevaatamisele otsest vastuseisu pole. Samas rõhutavad tootjad, et hindade ülevaatamisel ei tohiks teha neid tagasiulatuvalt.
“Ma olen nõus, et hindu on aeg-ajalt mõistlik üle vaadata, aga samas peab kehtima jääma õiguskindlus. Kui on äriplaanid koostatud ja investeeringud tehtud, siis nende kallale ei tohi tagasiulatuvalt minna,” ütles tuuleenergia tootja Eesti Elekter juhatuse liige Oleg Sõnajalg. Teiseks tuleks tema sõnul teha muudatusi läbimõeldult, sest tuuleparke ei püstitata üleöö.
“Kui ikka kokkulepe on sõlmitud, siis tuleb sellest ka kinni pidada. See kehtib igas elusituatsioonis,” ütles ka Nelja Energia grupi juht Martin Kruus. Ta lisas, et nii kehtival süsteemil kui ka toetuste börsil toimuvaga sidumisel on oma tugevad ja nõrgad küljed ning emma-kumma kasuks otsustamine nõuaks väga detailset analüüsi.
“Investori seisukohalt võib öelda, et see on parem süsteem, kui sõltumatult turuhinnast on meil tulu alati fikseeritud. See meeldib pankadele palju rohkem: nad saavad selgelt arvestada, palju tulu tuleb. Praegu on hind palju heitlikum, selline ebastabiilsus lisab riske ja risk väljendub kohe kõrgemates intressides,” rääkis Kruus. “Teisipidi viib see meid turuloogikast jällegi eemale. Energeetikat üritatakse ju kogu aeg viia turupõhiseks ja selle loogika järgi selgub nii õige hind.”
Kruus lisas, et tihti jääb tähelepanuta fakt, et tuuleenergia toetus on ainuke toetus elektrituruseaduses, mis aja jooksul ka praeguse seaduse järgi tegelikult vähenema hakkab. Murdepunkt saabub tema hinnangul aasta-pooleteise pärast, kui toetus uutele projektidele hakkab vähenema. “Siis oleneb, kui väikest toetust keegi on veel nõus nii-öelda taluma.”
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles lehele, et taastuvenergia toetuste määra ülevaatamine on põhjendatud ulatuses, mis oli 2007. aastal toetuste määra arvestamisel aluseks olnud reguleeritud elektrihinna ja praeguse turuhinna vahe. “See on õiglane nii tootjate kui ka tarbijate suhtes. Tarbijad ei pea maksma kinni kõrget subsiidiumi ja ka kallist turuhinda.”
Veskimägi märkis, et taastuvenergia toetusskeem ei tohi kujuneda ebamõistlikult koormavaks muu majanduse jaoks. “Taastuvenergiat tuleb toetada nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, saavutamaks Eesti riigi võetud eesmärki suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia hulka 2020. aastaks 25 protsendini lõpptarbimisest.”