• Eesti

Äri saastekvootidega: riigil on neid üle, Eesti Energia peab aga juurde ostma

CO2 kaubandus, Eesti uudised - eteap September 28, 2011

Õhtuleht, 28.09.2011

Eesti Energia on põhjendanud hinnatõuse vajadusega saastekvoote juurde osta, samas räägivad ametnikud aina sellest, et Eesti riigil on saastekvoote üle, ja kui tulus on nende müümine. Milles siis asi? Et ühe käega müüme oma kvoote ja teisega hoopis ostame neid ja põhjendame nii keskkonda saastava tehnoloogia kasutamise tõttu elektri hinnatõusu? 

Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Meelis Münt selgitab, et tegemist on erinevate kvootidega, mis küll mõlemad täidavad sama eesmärki – vähendada keskkonna saastamist.

“AAUde ehk riigi lubatud heitkoguse ühikute süsteem puudutab riike. Tegu on ülemaailmse süsteemiga, milles osalevad kõik Kyoto kliimaprotokolli ratifitseerinud riigid. Need, kes on suutnud oma saastamist võrreldes 1990. aastaga vähendada, saavad õiguse n-ö ülejäävat kvooti võõrandada nendele riikidele, kes saastamist vähendada pole suutnud,” räägib Münt.

Lisaks sellele riikidevahelisele süsteemile on Euroopa Liidus otseselt suurematele ettevõtetele suunatud teine kauplemissüsteem. Ehk siis – riikide kaupa on suurematele õhku saastavate energia- ja tööstusettevõtete jaoks kehtestatud nn kvoodid, kui palju konkreetne ettevõte tasu maksmata õhku saastata võib.

“Kui see kokku lepitud ja ettevõttele kehtestatud saastamismäär ületatakse, tuleb euroliidu siseselt turult tõesti nn kvoote juurde osta,” lisab Münt.

Münt rõhutab, et mida rohkem on ettevõtted panustanud sellesse, et nende tootmisega saastamist ei kaasneks, seda vähem on nad sõltuvad igasugusest kvoodimajandusest.

“Oluline on vast ka täpsustada, et kaks süsteemi ei ole omavahel ülekantavad. See tähendab, et riik ei saa ülemaailmseid Kyoto ühikuid kanda üle ettevõtetele, kes saastamise piirnorme ületavad,” lausub Münt.

Praeguse seisuga saab Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki ka heitkogustega kauplemise süsteemi kolmandal perioodil aastani 2020 anda elektrijaamadele piiratud hulgal tasuta saastekvoote. Samas peavad need kümme riiki Euroopa komisjonile 30. septembriks taotluse esitama, kui nad soovivad elektrijaamadele tasuta saastekvoote anda.

Eesti riigil on tänaseks päevaks õnnestunud müüa ligi 60 miljonit AAUd ning nende eest on saadud umbes 360 miljonit eurot. Selle raha eest ei saa riik omatahtsi eelarveauke lappida, vaid kvoodimüügist saadav tulu tuleb investeerida projektidesse, mis otseselt vähendavad saastamist ja toovad kaasa energia säästmist. Konkreetsed projektid, kuhu raha suunatakse, valib välja ja otsustab see riik, kes kvoote ostab.

Eestil oli vabasid kvoote suurusjärgus 85 miljonit, millest praeguseks hetkeks on müüdud ligikaudu kaks kolmandikku. Aega neid müüa on veel vaid järgmine aasta. Eesti alustas aktiivset tööd AAUde müümiseks 2009. aasta sügisel ja esialgsed kokkulepped sõlmiti 2010. aastal. “Loodame müüa ka järelejäänud kolmandiku saastekvootidest,” kostab Münt. “Oleme maailmas üks edukamaid AAU-tehingute tegijaid.”

 

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes