Taastuvenergia finantseerimise ebakindel tulevik
Eesti uudised, Maailma uudised - etea september 22, 2011
Äripäev online, Ettevõtlusblog Ernst & Young, 22.09.2011
Taastuvenergia on Eestis vaieldamatult viimase aja üks kuumemaid teemasid, eriti mis puudutab riigipoolset toetust ja selle ulatust. Ernst & Young-i hiljutine uuring heidab valgust ühele aspektile, mida selle teema juures arvesse võtta – projekti finantseerimiskulude kallinemisele.
Taastuvenergia sektor on üldiselt suures sõltuvuses pankade finantseerimise valmidusest. See tähendab, et suurt kapitali investeeringuid nõudvaid projekte finantseeritakse väga kõrge laenukapitali osakaaluga, mis lubab alandada kapitali kaalutud keskmist hinda. Minevikuliselt on selline finantseerimine olnud pankade jaoks vastuvõetav, sest riikide energiapoliitikad on kindlalt toetanud taastuvenergia projektide pikaajalist toetamist.
Tulenevalt hiljutistest majanduskeskkonna arengutest ei ole ilmselt üllatav Ernst & Young-i (EY) uuringu „Globaalsed vaated laenamisele taastuvenergia sektoris“ tulemus, mis näitab, et pankade suhtumine taastuvenergiasse on muutunud.
Ühena põhjustest tuuakse välja Euroopa ja USA probleeme riigivõlaga ning ebakindlust seoses üldise majanduse taastumisega. Need teemad on mõnedes riikides (näiteks Hispaanias ja Itaalias) oluliselt kergitanud finantseerimise hinda ning ka kriisist vähem räsitud riikides (näiteks Inglismaal ja Saksamaal) vähendanud pankade valmidust taastuvenergia projekte finantseerida sama kõrge võlakapitali osakaaluga kui varem.
Regionaalsel tasemel ei ole need mured aga ilmtingimata samad. Näiteks Aasias on võlausaldajate seisukohalt suurim risk seotud poliitikute poolt kehtestatavate regulatsioonidega (sh. toetuste määradega), intressimääradega ja inflatsiooniga.
Toetuste määrade ja regulatsioonide muutuse ümber käivad vaidlused ei ole vaid Aasia ja Eesti teema – samad teemad on läbi käinud ka Saksamaal ja Inglismaal. See tähendab, et kogu taastuvenergia sektor ülemaailmselt on läbimas hetkel suuri muutusi.. Nendega koos muutuvad paratamatult ka finantseerimise valmidus ja tingimused.
Positiivse leiuna tuuakse välja seda, et taastuvenergia arendamise aluseks olevad neli põhilist motivatsiooni – 1) energiaga varustatuse kindlustamine, 2) kahjulike gaaside vältimine, 3) energia hinna suurte kõikumiste piiramine ja 4) katastroofide ja õnnetuste mõjude piiramine – on endiselt tugevad ja jäävad tugevateks eeldatavasti ka edaspidi.
Seega paistab, et finantseerimisega seotud mured on seotud käesoleva aja poliitilise ja majandusliku olukorraga ning see olukord võib tulevikus muutuda.
Võimalikku muutust paremuse suunas näitab ka statistika taastuvenergia finantseerimistehingute arvu ja väärtuste kohta. Aastate 2005-2008 trend näitab, et kuigi rahalises mõistes finantseerimine kasvas, siis finantseeritud projektide arv vähenes. See tähendab, et väiksematel projektidel (mis on tüüpilised näiteks Eesti taolises väikses riigis) õnnestus järjest vähem finantseerimist saada.
Samas peale 2009. aasta üldist suurt tagasilööki finantseerimises tõusid tehingute mahud ja väärtused 2010. aastal jällegi kriisieelsetele tasemetele.
Kuigi 2011. aasta esimese poole tulemused ei näita enam kasvu, ei saa veel täheldada ka langust – pigem jääb mulje, et finantseerijad on äraootaval seisukohal turu arengute suhtes.
Graafik: Taastuvenergia projektide finantseerimistehingute maht
Artikli autorid on Ksenia Kruberg, EY tehingute nõustamise osakonna konsultant ja Lili Kirikal, EY tehingute nõustamise osakonna juhtivkonsultant.