Taastuvenergia toetus võib jõuda eramajja
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea september 1, 2011
Maaleht, 01.09.2011
Praegu peab näiteks väiketuuliku või päikesepaneeli paigaldaja hakkama saama oma rahakotiga, aga see olukord võib muutuda.
Eesti liigub Euroopa Liiduga ühte jalga, tähtsustab taastuvenergeetikat ja energiasäästu. Säästupirnid jõuavad kodudesse sunniviisiliselt, kuid pikemad sammud on takistatud. Koos paigaldusega laias laastus 33 000 eurot maksev 10kW väiketuulik või 7500 eurot maksev 1,88kW päikesepaneel oma kodus on praegu ikkagi pigem luksus.
Mujal õhutavad riigid kodanikke taastuvenergeetikale üle minema toetustega, mis laienevad ka kodumajapidamistesse. Eestis selliseid toetusi veel ei ole.
Esimene lootus
Küll kehtiks ka väikeste seadmete puhul suurde elektrivõrku toodetud taastuvelektri toetus 5.37 senti KWh kohta, mis ei olene energiaallika suurusest. Selleks peab aga seade olema paigaldatud, töös ja ka võrguga ühendatud.
“Kui tahta püstitada tuulik või paigaldada päikesepaneel vaid enda tarbeks elektri tootmiseks, siis selle jaoks eraldi toetusprogrammi pole,” kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Lauri Tammiste.
Nüüd on tema sõnul aga astutud samm, mis võib ehk tuua ka eramajadele esimese toetusvõimaluse. See on seotud ettepanekuga, mis tehtud süsinikukaubanduse ühele osalisele Luksemburgile, kellele Eesti müüs kasutamata saastekvooti ja kellelt saadud raha suunati siin korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate investeeringute toetamiseks.
Raha kasutamine käib Kredexi energiasäästliku renoveerimise projekti raames. Korteriühistu, kes soovib paigaldada ka taastuvenergiaallikaid, peab arvestama, et enne seda tuleb teha maja korda ja vähendada selle energiatarvet.
Luksemburgile on tehtud ettepanek lisada sellesse programmi kortermajade kõrval ka eramajad.
Miks seni ei ole Eestis eramajade üleminekut taastuvenergiale kuidagigi toetatud? Lauri Tammiste põhjendas, et väiketootmise toetamine on kallis ning märksa aeglasema ja piiratuma mõjuga kui toetus, mida praegu elektritootjatele makstakse.
Suur säästab paremini
Ta tõi võrdluseks, et Eestis on paigaldatud kokku umbes 150 MW võimsusega suuri tuulikuid, mille aastane toodang oli mullu 272 GWh, toetusi maksti 14,7 mln eurot.
Sama taastuvenergiatoodangu saamiseks mikrotootmise kaudu oleks pidanud oma tuuliku paigaldama 15 000–20 000 kodumajapidamist, kellele tulnuks toetusi maksta 14,7 mln euro asemel kuus-seitse korda rohkem.
See väikeste tuulikute toetusevajaduse hinnang tugineb tuuleenergiaklastri AF Estivolt tellitud uuringule, mis hindas mikro- ja väiketuulikute tasuvust.
Võrreldes väikeste tuulikutega, oleks Tammiste sõnul päikesepaneelide tõhusus praegu veelgi väiksem ja toetusevajadus veelgi suurem.
“Majanduslikult kõige tõhusam ja tasuvam on taastuvenergia tehnoloogiatest praegu hoopis päikesekollektorite kasutamine sooja vee ja kütte tarbeks. Eestis on näited, kus korterelamu on nii saavutanud küttekulude kokkuhoiu,” märkis Tammiste.
Elektri väiketootmine oleks tema hinnangul praegu eelkõige asjakohane kohtades, kus võrguühendust pole ja kus selle ehitamine oleks väga kulukas. Tulevikus, kui tehnoloogiate efektiivsus paraneb ja need odavamaks muutuvad, oleks olukord teine.
Eesti Energia jaotusvõrk on Lauri Tammiste andmeil tellinud Tallinna tehnikaülikoolilt uuringu selle kohta, mida suurema hulga väiketootjate liitumine elektrivõrguga võiks kaasa tuua. Järelduste ja ettepanekutega on uurijad lubanud välja tulla sügisel.
——————————————————————————–
Väikeste tuulikute toetusevajadus
- Mikrotuulikutele kuni 1,5 kW elektri hinna toetus 40 senti/kWh (võrreldes tänase 5,4 senti/kWh) või investeeringutoetus 70%.
- Minituulikutele 1,5–6 kW elektri hinna toetus 30 senti/kWh või investeeringutoetus 50–70%.
- Väiketuulikutele 6–20 kW elektri hinna toetus 20 senti/kWh või investeeringutoetus 30–50%.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, AF Estivo uuring