• Eesti
  • English

Uued videod

Tsitaat

TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura 11.05.2012 Vikerraadio Reporteritunnis: „Üheks Eesti suurimaks väljakutseks on muuta transpordi sektorit. Meie olemasoleva ja muutliku tuuleenergia baasil on võimalik sellele rajada kogu transport. Kas see on vesiniku tootmise või otse akude laadimise kaudu, aga see kõik on olemas ja see tuleb. Küsimus on millal.“

Uuring: pangad peavad energiaprojektides oluliseks õigusstabiilsust

Eesti uudised - etea september 27, 2011

BNS, 27.09.2011

Audiitorbüroo KPMG uuringu kohaselt peavad pangad energeetikaprojektide rahastamisel oluliseks stabiilset ja toetavat õigussüsteemi.

Uuringus osalenud pangad tõid esile oma mure tagasiulatuvate seadusemuudatuste pärast, kuna selline käitumine õõnestab hoolega ette valmistatud ärimudeleid ja toob kaasa projektide luhtumise, teatas KPMG. “Projektide finantseerimise võimalusi parandavad juriidiliselt siduvad kinnitused, et välditakse tagasiulatuvat seadusandlust, mis mõjutaks finantseerimisskeeme peale lepingute sõlmimist,” ütles KPMG Baltics OÜ partner Taivo Epner.

Energeetikaprojektide arendajad, sealhulgas riiklikud ettevõtted, peavad oma projektid põhjalikult läbi mõtlema, et maandada rahastamisriske olukorras, kus pankadele esitatavad regulatiivsed nõudmised on karmistumas, leiavad KPMG uuringule vastanud pangad.

Euroopa energeetika vajab KPMG hinnangul järgmise 25 aasta jooksul 1,9 triljonit eurot investeeringuid, et rahuldada kasvavat elektrinõudlust ja täita järjest karmistuvaid keskkonnanõudeid. Lähema 15 aasta jooksul tuleb luua umbes 600 gigavati jagu uut elektritootmisvõimsust, mille rahastamiseks on vaja umbes triljon eurot.

“Pole vahet, kas tegu on tuuleparkide, uute gaasiküttel jaamade või uusimate tarkade ülekandevõrkudega, tipp-pankurid ütlesid väga selgelt: kui projektid on hästi ette valmistatud, läbipaistvate ja kontrollitavate tingimustega, on võimalik raha saada, aga vaid neil tingimustel,” rääkis Epner.

Kuigi suurem osa lisanduvast võimsusest läheb Lääne-Euroopa arvele, vajab Kesk- ja Ida-Euroopa kasvav energiavajadus suhteliselt rohkem investeeringuid uutesse võimsustesse, et kohendada vananevat infrastruktuuri. Kesk- ja Ida-Euroopa energiavajadus kasvab aastas 2,1 protsenti võrreldes Lääne-Euroopa energiavajaduse 1,3-protsendilise aastakasvuga.

“Pea eranditult rõhutasid kõik pangad, kui tähtis on stabiilne ja toetav õigussüsteem projektide rahastamisel. Laenajatele on oluline, et valitsused süvendavad usku sektorisse ning annavad õigusaktidega ette selged suunad, mis toetavad spetsiifilist projekti või tehnoloogiat,” ütles KPMG energia- ja infrastruktuurivaldkonna globaalne juht Peter Kiss.

 

 

Lisa kommentaar

« »