• Eesti

Uued videod

Tsitaat

TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura 11.05.2012 Vikerraadio Reporteritunnis: „Üheks Eesti suurimaks väljakutseks on muuta transpordi sektorit. Meie olemasoleva ja muutliku tuuleenergia baasil on võimalik sellele rajada kogu transport. Kas see on vesiniku tootmise või otse akude laadimise kaudu, aga see kõik on olemas ja see tuleb. Küsimus on millal.“

KENA kadus ja „ökomote” koondub nüüd Arengufondi

Eesti uudised - etea oktoober 19, 2011

Eesti Päevaleht, 19.10.2011

Kui eelmise riigikogu ajal seostus sõnapaariga «ener­gia- ja rohemajandus” valda­valt roheliste erakonna häälte meelitamiseks riigi rahaga loodud kliima- ja energiaagentuur (KENA), siis koos roheliste hääbumisega on kompetentsikeskusena kirjeldatud KENA nüüdseks nelja tuule poole laiali saadetud. Kuid juba on majandusminister Juhan Parts pannud allkirja Arengufondiga sõlmitavale n-ö rohelepingule, millega tekitatakse fondi kolmeliikmeline energia- ja rohemajanduse ajutrust.

„See ajutrust hakkab teos­tama seireid ja poliitikaana-lüüse, mis aitaksid otsustajatel teha informeeritumaid ja tule­vikku vaatavamaid otsuseid ning käivitama pilootalgatusi, mis kutsuksid esile süsteem­seid positiivseid arenguid,” selgitas Arengufondi seirejuht Kitty Kubo praegu kuni 2014. aastani plaanitud rohemajanduse kureerimist.

Ajutrusti kuuluvad vähemalt kolm inimest peaksid looma nii tulevikuvisioone, lähema aja poliitikaanalüüse kui ka käivitama „uusi arenguid esile kutsuvaid algatusi”. Kubo sõnul on meeskonna komplekteeri­mine kavas lõpetada lähinäda­lail, reaalset tööd alustatakse ilmselt detsembris.

Eesti „ökomõtte” komp­leksse arendamise ja seire esimeseks pääsukeseks peab olema 31. jaanuariks 2012 val­miv dokument, mis kaardistab kõikvõimalike huvigruppide arusaama Eesti energia- ja rohemajandusest. Ning järg­misel aastal peaks valmima valdkondadeülene energia-ja rohemajanduse nägemus, kuidas kõike sellega seostuvat Eestis edasi arendada.

Raha tuleb Kredexilt

Raha ökoloogiliste ideede edendamiseks tuleb Kredexilt. Kolmeaastase töö maksumu­seks on hinnatud 1,5 miljonit eurot. Suurema osa kliimaraha jagajana jätkab siiski Kredex. Nagu märkis majandusminis­teeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda, koondub Arengufondi sellealane mõttetöö ja enamik inimressurssi, kuid fondi ees­märk ei saa olla näiteks kor­termajadele soojustuseks raha jagamine.

Lisa kommentaar

« »