Narva Elektrijaamade üheksa kuu taastuvenergia toetuste maht vähenes
Eesti uudised - etea oktoober 31, 2011
BNS, 31.10.2011
Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on tänavu üheksa kuuga saanud taastuvenergia toetust 8,3 miljonit eurot, mida on aastases võrdluses 8,8 protsenti vähem.
Väo koostootmisjaama käitlev Tallinna Elektrijaam OÜ sai üheksa kuuga toetust 6,2 miljonit eurot, mullu samal perioodil oli toetuse maht kuus miljonit, selgus Eleringi andmetest.
AS Fortum Tartule kuuluv Anne Soojus AS sai tänavu üheksa kuuga 5,7 miljonit eurot taastuvenergia toetust, mida on aastataguse sama perioodiga võrreldes viis protsenti vähem.
Pärnu elektri ja soojuse koostootmisjaama haldav Fortum Termest AS sai tänavu üheksa kuuga toetust 5,6 miljonit eurot. Fortum Termest hakkas toetust saama mullu novembrist.
Eesti Energia Aulepa Tuulepark sai tänavu toetust 2,7 miljonit eurot, mullu oli toetuse maht 2,6 miljonit.
Paldiski poolsaare tipus asuv Nelja Energia Pakri Tuulepark OÜ sai selle aasta üheksa kuuga toetust 1,8 miljonit eurot, mida on aastases võrdluses 28,6 protsenti enam.
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist kritiseerib blogis, et üle 20 protsendi taastuvenergia toetustest makstakse Narva Elektrijaamadele puidu põletamise eest Narva kateldes.
Tammist kirjutab, et alates 2010. aasta augustist on aasta jooksul makstud taastuvenergia tasu 54,1 miljonit eurot ning sellest tegelikkuses läks taastuvatele tootmisvõimsustele 37,95 miljonit. 5,05 miljonit kulus fossiilsete allikate toetamisele ning Eesti Energia põletas koos põlevkivi ja puitu 11,3 miljoni eest.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) on valmimas eelnõu, mille järgi kärbitakse 2013. aastaks taastuvenergia tasusid praegusega võrreldes poole madalamaks.
Tammist märgib, et MKM-i kavandatava muudatuse mõju tarbijate elektrihinnale on minimaalne, ligikaudu üks protsent. Tema sõnul on taastuvenergia tootjad seda meelt, et taastuvenergia toetuste ära kaotamist võiks kaaluda, kuid see ei saa puudutada olemasolevate investeeringute toetuste tagasiulatuvat muutmist.
Taastuvenergia Koda on Tammisti sõnul teinud ettepanekuid praeguse olukorra muutmiseks. Koja seisukoha järgi tuleks lõpetada ära keskkonnakahjuliku põlevkivienergeetika subsideerimine, kasutades seda raha hoopis puhaste tehnoloogiate arenguks. Lisaks tuleks kasutada taastuvate energiaallikate finantseerimiseks muid allikaid kui tarbijate elektriarved, näiteks riigi heitmekaubandusest saadavat tulu.
Eleringi andmetel esitati taastuvenergia toetuse taotlusi selle aasta kolmandas kvartalis 10,9 miljoni euro eest, mida on ligi kaks korda enam kui eelmisel aastal samal ajal. Suurenemise põhjuseks on eelkõige biomassi kasutavate jaamade ning tuuleelektrijaamade taotlused.
Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi esitati võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga 18 protsenti vähem ehk 0,6 miljoni euro eest. Toetatava elektrienergia kogus vähenes 24 gigavatt-tunnilt ligi 20 gigavatt-tunnile, mille peamiseks põhjuseks on koostootmiselektrijaamades põhienergiaallikana puiduhakke kasutamine ning seega taastuvenergia toetuse taotlemine.
Möödunud aasta samal perioodil kasutati neis jaamades ka turvast, et taotleda tõhusa koostootmise režiimil tootmise toetust.
Taastuvenergia toodang moodustas tänavu kolmandas kvartalis 13 protsenti Eesti elektritarbimisest, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on taastuvenergia osakaal suurenenud viie protsendipunkti võrra. Eestis toodetud taastuvenergia maht oli tänavu kolmandas kvartalis 208 gigavatt-tundi, mis on aastatagusega võrreldes kasvanud enam kui poole võrra.