Riigikontroll: tasuta kvoodi andmine Eesti Energiale pole kindel
Eesti uudised - etea oktoober 13, 2011
BNS, 13.10.2011
Riigikontrolli hinnangul pole kindlust, et Eesti saab Euroopa Komisjonilt loa tasuta süsinikdioksiidi (CO2) saastekvoodi andmiseks Eesti Energiale.
Riigikontroll kirjeldas oma aastaülevaates algselt kavandatud Eesti Energia uue põlevkivielektrijaama riigiabi skeemi ja seda, et Eesti võttis Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi loataotluse tänavu juunis tagasi.
Pärast Euroopa Komisjoni kriitikat riigiabi taotluse kohta otsustas riik põlevkiviplokkide ehitamist toetada elektritootjatele tasuta jagatava CO2 kvoodi kaudu. Tasuta saadud CO2 kvoot jätaks elektritootjatele, sealhulgas Eesti Energiale alles raha, mis tuleks muidu kulutada oksjonilt kvoodi ostmiseks. “Seega on sisuliselt jätkuvalt tegemist riigi toetusega,” märkis riigikontroll.
Tasuta kvoodi arvelt tehtud investeering peab elektritootmist moderniseerima, et CO2 heidet vähendada, ning see ei tohi kaasa tuua põhjendamatuid konkurentsimoonutusi. Riigikontrolli hinnangul ei pruugi uue põlevkiviploki rajamine neid eesmärke täita ja seetõttu pole ka kindel, et komisjon annab Eestile loa toetada elektritootjaid tasuta kvooti jagades.
“Kuna Euroopa Komisjoni otsust veel pole, ei ole riigil praeguseni lõplikult selge, millistest allikatest uue põlevkivijaama ehitust rahastatakse ja kui palju selle tulemusel elektrihind tarbijale kallineb. Sellegipoolest on Eesti Energia valitsuse heakskiidul alustanud uue põlevkivijaama ehitust, oodates investeeringuks riigilt toetust,” tõdes riigikontroll.
Majandusministeerium teatas BNS-ile kommentaariks, et ei saa kõikide riigikontrolli väidetega nõustuda.
Ministeerium selgitas, et Euroopa Komisjonile esitatud tasuta kvoodiga seotud toetusmudeli heakskiitmise osas saabub kindlus siis, kui komisjon on energiafirmade investeerimiskavad ja riigiabiloa kinnitanud. Samas ei nõustu ministeerium riigikontrolli väitega, et Eesti Energia uue põlevkiviploki rajamine ei täida tootmise moderniseerimise, CO2 heitmete vähendamise ja konkurentsimoonutustest hoidumise nõuet. “Praegu esitatud taotlus ja investeeringukava täidavad Euroopa Komisjoni nõudeid tasuta kvoodi saamiseks,” ütles majandusministeeriumi pressiesindaja.
Samuti pole ministeerium nõus väitega, et riigil pole selge, kui palju ploki ehitamise rahastamisviisi tulemusena elektri hind tarbijale kallineb. “Elektri hind tarbijatele ei sõltu põlevkiviplokkide rahastamisviisist. Elektri hind avatud turul tekib nõudluse ja pakkumise vahekorrast,” märkis pressiesindaja.
Euroopa Komisjoni poolset otsust tasuta kvootide jagamise kohta energiafirmadele on oodata tuleva aasta kevadel.
Kui esimene riigiabi skeem, millele heakskiidu saamiseks esitatud taotluse Eesti riik tagasi võttis, oleks toonud Eesti Energiale toetust kuni 953 miljonit eurot, siis praeguse tasuta kvoodil põhineva skeemi maht on Eesti Energia puhul ligikaudu 300 miljonit eurot.
Eesti Energia uus elektrijaam läheb maksma ligikaudu miljard eurot. Jaama esimese ploki ehitus on otsustatud, otsus teise ploki rajamiseks tuleb langetada tuleval aastal.