• Eesti

Tuuleenergia klaster käis Saksamaal tööstuse trende ja potentsiaali uurimas

Tuuleenergia blogi - etea oktoober 3, 2011

Criss Uudam, Tuuleenergia klastri arendusjuht

Tuuleenergia klaster käis möödunud kuul Saksamaal tutvumas tuuleenergia tööstusettevõtete ja neid ühendavate katusorganisatsioonidega. Samuti kuulati Hamburgis toimunud konverentsil tuuleenergia tööstuse trendidest ja sektori pakutavast potentsiaalist uutele tegijatele ning suurtegijate arvamust tuulikutootjate tarnahela efektiivsemaks muutmise võimaluste kohta.

Hamburgi linna territooriumilt leiab 57 suurt tuulikut, mis on omamoodi eeskujuks detsentraliseeritud energiatootmisele tarbijate läheduses, vähendamaks transpordikadusid ja taastuvenergia koondumist oma mõjudega ainult vähestesse regioonidesse. Esimesena külastasimegi Hamburgi taastuvenergia klastrit, kelle regioon on tuuleenergia tööstuse tõeliseks mekaks kujunenud. Seal paikneb kahe suure tuulikutootja peakorter (Repower ja Nordex) ning samuti on just sellest piirkonnast tuuleenergia maastikule tulemas uusi tegijaid (Powerwind). Hiljuti kinnitati ka otsus Siemensi tuulikute osakonna peakorteri Taanist Hamburgi kolimise kohta.

Lisaks sellele paikneb regioonis veel mitme tuulikutootja tootearendus- ja Euroopa müügikeskus, ning mitu suurt meretuuleparkide arendajat. Viimase kolme aastaga on uued tulijad loonud hinnanguliselt 1000 kõrgepalgalist ehk nn valgekraelist töökohta tuuleenergia sektoris. Hamburgi tuuleenergia ettevõtete tootmisbaasid on seevastu koondunud enamuses Põhjamere äärde, kus suured alad sadamate juures võimaldavad tulevikus teenindada nii maismaa- kui meretuuleparke. Kohaliku taastuvenergia klastri eesmärgiks on ühe mütsi alla tuua ka mitmetes ülikoolides tehtavad tuuleenergia alased uurimistööd. Kokkuvõtvalt oskasid nad oma regiooni tabava lausega reklaamida: 60% maailma tuuleenergia alasest teadmusbaasist asub Hamburgist 2,5 tunni autosõidu raadiuses (siia sisse mahub ka Taani).

Seejärel siirdusime Rostocki, kus meid võõrustas Rostocki tuuleenergia võrgustik. Organisatsioon tekitab ühist sünergiat Rostocki kui Kirde-Saksamaa tuuleenergia sektori pealinna enam kui 90 ettevõttele. Võrgustik on meie kohalike organisatsioonidega paralleeli tõmmates segu tuuleenergia assotsiatsioonist ja klastrist ning seega seistakse kogu valdkonna ettevõtete huvide eest. Käisime tutvumas ka võrgustiku eredaimate edulugudega, kes on tunnustatud tegijad tuuleenergia tööstuses.

Esimeseks külastatavaks ettevõtteks oli Eikboom GmbH. Tegu on Rostocki väikefirmaga, kes valdavalt käsitööd tehes suudab komposiitmaterjalist detaile tarnida mitmetele Saksamaa tuulikutootjatele. Peamiselt valmistatakse gondli keresid ja rootori voolundeid, sealjuures tehakse ka detailide vormid ise. Eikboomi suurimaks kliendiks on samas linnas tehast omav Nordex. Veendusime, et usaldusväärsete ja pikaaegsete kliendisuhete olemasolul on võimalik ka ilma suuri investeeringuid nõudvate automatiseeritud tehnoloogiateta hakkama saada ja samas oma tootmise piisavalt paindlikuna hoida.

Rostocki sadam on perspektiivne koht Saksamaa lähistele Läänemerre rajatavate tuuleparkide vundamentide tootmissadamaks. Kuna Rostockist käib läbi ka väga aktiivne reisilaevaliiklus, siis tuulikuid seal tõenäoliselt ladustada ja kokku monteerida ei tasu, selleks on sobiv Rügeni saarel asuv Sassnitz’i sadam.

Vundamente toodetakse Rostockis aga juba praegu ja mitte ainult Saksamaa tuuleparkidele. Nimelt asub seal ettevõte EEW Special Pipe Constructions GmbH, kes on oma sadamas paiknevale soodsale asukohale ja jätkuvalt konkurentsivõimelisele tootmisele võitnud ka mitmeid UK avameretuuleparkide projektikonkursse. Nende hulgas ka hetkel maailm suurim ehitusel olev meretuulepark London Array (esimeses etapis 630 MW, kokku 1000 MW) ja isegi teisel pool saart Iiri merre ehitatav Gwynt y Mor (võimsuseks 576 MW). Ka meie külastuse ajal olid käsil terasest toruvai tüüpi vundamentide valmistamine. Ettevõttes toodetakse isegi kuni 70 meetri pikkuseid ja 700 tonni kaaluvaid tuulikute terasvundamente. Muuseas, viimasena mainitud tuuleparki sai sellel suvel ka tellimuse Eesti tuuleenergia klastrisse kuuluv ettevõte BLRT Marketex, kes koostöös Taani ettevõttega Bladt Industries A/S tarnib 160 komplekti vundamendi ja tuuliku masti vahelüli külge kinnitatavaid platvorme. See leping kindlustab üheks aastaks töö umbes kuuekümnele firma töötajale.

Külastasime ka firmat e.n.o. energy, kes oli algselt tuuleparkide arendaja, kuid hakkas siis ka ise enda tarbeks tuulikuid tootma. Kohapeal olles sai selgeks, et tuulikutööstus on juba sellisel tasemel, et ise ühtegi komponenti tootmata saab viilhallis mõnekümne inimesega ka edukalt tuulikuid kokku monteerida. Loomulikult on siiski tööl ka palju insenere, kes tarnijatele komponentide spetsifikatsioonid välja töötavad. Tootearenduses kasutatakse palju tehnoloogia alaste konsultatsioonifirmade abi, milliseid Saksamaa areng selles valdkonnas on palju tekitanud.

Vastukaaluks tuulikute väiketootmisele käisime ka Rostockis asuvas Nordexi gondlite monteerimise tehases. Siia tulevad kokku kõik tuuliku masinaruumis olevad komponendid, mis ühtseks gondliks monteeritakse. Ka külastatud Eikboom saadab treilerite peal siia oma tehases valmistatud kompostiitmaterjalist korpused. Sealses gondlite tootmishallis oli äsja läbi viidud moderniseerimine, mis võimaldas kahes vahetuses oleva tootmise aasta kapatsiteedi 330 gondlilt 1000 täisvalmis ühikuni viia. Kui rääkida võimsusühikutes, siis suudetakse aastas 2500 MW tuulikute tellimused täita. Kokku on tehases kolm eraldi liini (gondli, labade rootori rummu ja jõuahela), kusjuures liinid võimaldavad kolme eri mudeli koostusid monteerida. Moderniseerimise käigus mindi üle liinitootmisele ja rakendati ka kulusäästliku tootmise printsiipe (lean manufacturing). Tootmishall enam palju autotööstusest ei erinegi, tuulikutööstuses rakendatakse üha laiemalt kulusäästlikule tootmisele kohaseid kvaliteedi protsesse ja tootmislogistikat.

Hamburgis toimus kahepäevane tuuleenergia tööstuse tarneahela alane konverents – 3rd Global Wind Turbine Supply Chain Conference. Ühtse sõnumina jäi kõlama liigne tootmisvõimsuse eksisteerimine Euroopas ja ka Aasias, mis on tingitud 3-4 aastat tagasi suure tuulikute nõudluse ajastul tehtud investeeringuotsustest. Nüüdseks on uued tootmisüksused Euroopas valmis saanud, aga trendiks on tootmise liikumine ka uutele kasvavatele turgudele (Brasiilia, India jne). Paljud riigid pakuvad tuulikutootjatele erinevaid soodustusi, et toetada kodumaiste tootmisüksuste tekkimist.

Komponentideks, mille tootmise lokaliseerimine on logistilisest seisukohast esmajärjekorras prioriteetne on muidugi labad ja mastid. Spetsiaalprotsessidega (suurte komponentide valamine ja sepistamine) ning pikaaegset kogemust nõudvate reduktori koostu jms. detailide tootmine toimub jätkuvalt globaalsetes tootmisüksustes, kust varustatakse ka ülemeremaid. Euroopa tuulikuid toodetakse ka edaspidi kohalikes tootmisüksustes, aga tootmisvõimsuste rohkus viib paratamatult konsolideerumistele ja ägenevale hinnakonkurentsile. Tuulikute lõpphinnad on alates 2008 aastast pidevalt kahanenud nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Tuulikute nõudlus on samas pärast kriisiaastaid jälle hoogsalt kasvu poole pöördunud ja kasvab lähiaastatel ennustatavas tempos 10 % aastas, millest enamus tellimusi langeb maismaa parkide osaks.

Sektoris olevat hinnasurvet ei tohiks näha ainult negatiivsena – langenud kWh hind teeb tuuleenergia võrreldes fossiilkütustel põhinevate elektrijaamadega konkurentsivõimelisemaks ning see suurendab elektrituulikute turgu veelgi märgatavamalt. Hinnasurve tingimustes lähevad tuulikutootjad konkurentsis püsimiseks enamasti vertikaalselt integreeritud tarneahela strateegialt üle suuremale väljastpoolt tellimisele. Tarnijatele antakse suurem vastutus ja võimalus tarnida tervet koostu ning antakse kohati isegi vastutus ka disaini eest. Toodete koos arendamine toob lõppkokkuvõttes hinna alla, aga eeldab mõlema poole avatust, mis on siiani selles sektoris probleemiks olnud. Tuulikutootjad ei ole väga meelsasti andnud tarnijatele tooteid puudutavat tehnilist informatsiooni, hinna kujunemist jne. Tarnija varajane kaasamine on vältimatuks eelduseks samaaegsele tootearendusele, mis tagab kiirema arendustsükli ja lõpptoote soodsama hinna. Selline lähenemine kätkeb endas küll tootjale ohtu teadmiste ja kompetentside lekkeks, kuid mida tuleks tõenäoliselt vaadelda kui midagi paratamatut, mis lõppkokkuvõttes aitab kaasa valdkonna innovatsioonile ja ka energia ühiku hinna odavnemisele.

 

 

 

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes