Elering: kodumaistest elektrivõimsustest piisab lähemaks kümnendiks
Eesti uudised - etea november 2, 2011
BNS, 02.11.2011
Eesti elektrisüsteemihaldur Elering hindab oma värskelt avaldatud tootmispiisavuse aruandes, et kodumaised elektritootmisvõimsused on elektritootjate poolt esitatud info ja planeeritavate võrguarenduste valguses tagatud ka järgmisel kümnel aastal ehk kuni aastani 2021.
Ka sel talvel on Eesti elektritarbijate vajadused kodumaise elektritoodanguga kaetud nii tava- kui ka väga ekstreemsetes ilmaoludes ning elektrit jääb üle ka naabritele müümiseks, märkis Elering.
Elektritarbimine on jätkuvalt kasvutrendis, ületades 2020. aastaks 10 teravatt-tunni piiri, hindab Elering. Eeldatavalt on saabuva talve tarbimise tipp veidi suurem eelmise aasta omast, jäädes ligi 1600 megavati juurde. Eelmise talve tipp oli 1517 megavatti.
Praegu on Eleringi poolt väljastatud elektrivõrguga liitumispakkumisi 3132 megavati ulatuses, millest enamik on tuuleelektrijaamad. Lisades juurde ka olemasolevad tootmisseadmed ning liitumislepingud ja -pakkumised, on broneeritud võimsusi kokku ligikaudu 5600 megavati ulatuses. See on üle kolme korra enam kui eeloleva aasta oodatav tarbimismaksimum.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kommenteeris, et praegune olukord, kus osa tootjaid on liitumislepingutega broneerinud suurema osa elektrivõrgu läbilaskevõimest, kuid paljudel juhtudel on selge, et neid tootmisvõimsusi tõenäoliselt ei rajatagi, pärsib elektritootmise arengut ja konkurentsi.
“Tootjate paberil olevad ulmeprojektid muudavad uute tootjate ja tootmisseadmete liitumise elektrisüsteemiga ebamajanduslikuks ja takistavad sellega elektritootmise arengut Eestis. Eelkõige kannatavad seetõttu väikeste koostootmisjaamade arendused üle Eesti, sest liitumisega kaasnevad võrgutugevduse kulud on liialt koormavad juba kõikjal Eestis,” märkis Veskimägi.
Võrreldes aasta eest koostatud tootmispiisavuse aruandega on elektritootjate esitatud andmetes olulisim muudatus Eesti Energia poolt esitatud planeeritavate tootmisvõimsuste osas peale 2015. aastat.
Muudatus tuleneb uues tööstusheitmete direktiivis toodud leevendusmeetmetest, mis võimaldavad Narva elektrijaamadel aastatel 2016–2023 lisaks alaliselt kasutatavale tootmisvõimsustele kasutada piiratud kasutustundidega veel 636 megavati ulatuses tootmisvõimsusi. Samuti on oluline ka langetatud ehitusotsus uue 274-megavatise võimsusega põlevkiviploki rajamiseks.
Aastaga on lisandunud tootmisvõimsused Aulepa tuuleelektrijaamas, Viru Keemia Grupi Põhja elektrijaamas ning aasta lõpuks ühendatakse elektrivõrguga plaanide kohaselt tuuleelektrijaamad Aseris ja Narvas.
Eelmisel, 2010. aastal tarbiti Eestis koos võrgukaduseda elektrit kaheksa teravatt-tundi. Eesti elektrisüsteemis on 1. september 2011 seisuga installeeritud tootmisvõimsusi 2510 megavatti ning nendest võimsustest on eeloleval talvel kasutatav 1870 megavatti.
Elering koostab igal aastal 1. novembriks elektri tootmise piisavuse aruande, kus talve hakul antakse hinnang ja ülevaade Eesti elektritootmise hetkeolukorrale ning tulevikuperspektiividele.