• Eesti

Uued videod

Tsitaat

TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura 11.05.2012 Vikerraadio Reporteritunnis: „Üheks Eesti suurimaks väljakutseks on muuta transpordi sektorit. Meie olemasoleva ja muutliku tuuleenergia baasil on võimalik sellele rajada kogu transport. Kas see on vesiniku tootmise või otse akude laadimise kaudu, aga see kõik on olemas ja see tuleb. Küsimus on millal.“

Taani täitus tuuleparkidega kopsakate riigitoetuste najal

Maailma uudised, Tuuleenergia - etea november 10, 2011

Err uudised, 10.11.2011

Taani valitsus langetas 1980ndatel otsuse, mis muutis energiafirmade elu: taastuvenergia tootjatele hakati maksma toetusi, mis olid nii suured, et ettevõtetted hakkasid traditsiooniliste elektrijaamade asemel rajama tuuleparke.

Energiafirma European Energy president Jens-Peter Zink rääkis saatele “Kapital”, et nad saavad toodetava energia eest normaalset turuhinda ning lisaks veel ka toetust. “Seega saame me taastuvenergiat tootes preemiat,” nentis ta.

Viimase viie aastaga on Taanis energiafirmadele makstud miljardeid eurosid toetust. Taanlaste elektriarved on tänu sellele üsna soolased ja kuningriigi maastik on totaalselt muutunud. Mitte üheski teises riigis ei ole inimese kohta nii palju tuulegeneraatoreid kui seal. Aina rohkem on ka neid, keda suured valged kollid häirivad.

Inimeste rahulolematus on kindlasti üks põhjuseid, miks Taani energiafirma Dong Energy on kõik oma suuremad tuulepargid viimastel aastatel ehitanud avamerele – seal ei häiri need ühtki naabrit. Samas on avamerele ehitamine palju kallim ning see teeb kõrgemaks ka seal toodetud energia hinna.

Väike merineitsi vaatab Kopenhaageni sadama kai ääres nukralt mere poole. Osa turiste vuhiseb temast pilti tegemata mööda, et jõuda paadile, mis viib lõbureisile tuulepargi juurde. Taani sümbolina tuntud näkineid on saanud endale konkurendi.

Tavaliselt ehitatakse tuulepargid suurlinnadest kaugemale. Kopenhaagen on erand, siin on avamere tuulepark vaid paari kilomeetri kaugusel linnapiirist.

Elanike vastuseis tuuleparkidele murti aktsiamüügiga

Middelgrundeni tuulepark on seisnud Kopenhaageni lähedal avamerel 11 aastat. Kui ehitusplaan 1990ndate alguses avalikuks tehti, olid mõned inimesed loomulikult tuulepargi vastu, sest miks peaks kalli korteri ostnud taanlane leppima sellega, et ta näeb oma aknast ilusa merevaate asemel tuuleparki?

“Algusest peale oli meile tugev vastuseis Kopenhaageni põhjaosas, kus rikkad inimesed elavad. Nad ütlesid meile, et kinnisvara hind langeb, sest nad peavad neid jubedaid turbiine vahtima,” kirjeldas Middelgrundeni tuulepargi energiaühingu juht Hans Sørensen.

Ilma kohalike elanike heakskiiduta poleks Middelgrundeni tuuleparki Kopenhaageni lähedale

ehitatud. Midagi tuli mässajatega ette võtta. Nii sündiski idee müüa osa tuulepargist soodsalt kohalikele inimestele. Needsamad Kopenhaageni rikkurid, kes varem tuulepargi vastu tuliselt võitlesid, tundsid nüüd raha lõhna ja ostsid tuulepargi akstiaid.

Et potensiaalsetele aktsionäridele tuulepark veelgi atraktiivsemaks teha, viidi huvilised isegi suurte laevadega avamerele ehitusplatsile ja palgati maastikuarhitekt, kes muutis tuulepargi kunstiteoseks.

20 generaatorist kuulub täna pool Taani energiafirmale Dong Energy ja ülejäänud energiaühistule, kus on 8500 liiget. Firma aktsionäride üldkoosoleku jaoks tuleb rentida suur konverentsiruum, sest alati on neid, kes tahaks tuulepargi pildiga pusa selga tõmmata ja firma hümni laulda. Põhjust pidutsemiseks on aktsionäridel küllaga, sest tuulepark teenib dividende ja luksuslikud korterid tuulepargi lähedal on samuti hinda läinud.

Pärast seda, kui Middelgrundeni tuulepark kohalike inimeste kaasamisega edukalt käima lükati, hakkasid Taanis ka teised energiafirmad pakkuma eraisikutele osalust. Kolm aastat tagasi muudeti see tava seaduseks ja tänaseks on jõudnud tuulepargi aktsiaid osta kokku juba umbes 150 000 taanlast.

Rahvaküsitlus näitab, et kuigi oma õule keegi suuri valgeid kolle ei taha, siis üldiselt suhtub ligi 90 protsenti taanlastest tuuleenergiasse ikkagi positiivselt.

Vaata ka

Lisa kommentaar

« »