Teder näeb tuuleenergias tonti
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 24, 2011
Äripäev, 23.11.2011
Eile hoiatas õiguskantsler Indrek Teder poliitikuid, et nad ei meelitataks Eestisse arutult tuuleenergia investoreid, sest tuuleparkide ehitus tühjendab kaudselt tarbija rahakotti.
Teder väitis, et elektrile kuluv raha pole inimeste väljaminekutes nii tühine, kui majandusminister Juhan Parts statistikaameti keskmistele näitajatele tuginedes väidab. “Kulud elektrile on paljude tarbijate igakuises eelarves märkimisväärsed,” rõhutas Teder oma ettekandes eilsel Äripäeva energiakonverentsil. Teder tegi lihtsa arvutuse, mille järgi peaks pensionär 2013. aastal kulutama elektriarvete tasumisele 10 protsenti oma sissetulekust.
Nii või teisiti maksab tarbija. Teder näeb tuuleenergia plahvatuslikus kasvus tonti, sest see soodustab kaudselt tarbija kulutusi veelgi. Tederi sõnul on paljude tuuleparkide, eriti meretuuleparkide, asukoht selline, et nende elektrivõrguga liitmiseks tuleb arendada sadade kilomeetrite ulatuses ühendusliine.
“Sellise arenduse maksab lõpuks ikka ühel või teisel moel kinni tarbija, kas läbi taastuvenergia tasu, võrgutasude või täiendavate kulude tavalistesse elektrijaamadesse, mis ei saa töötada täisvõimsusel, kuid millesse tuleb investeerida, sest need peavad olema valmis juhuks kui tuuleenergia toodang ei ole mingil ajaperioodil piisav,” ütles Teder.
Keskerakondlasest riigikogu liikme Lembit Kaljuvee hinnangul juhtis Teder oma kõnes õigele asjale tähelepanu. “Me räägime ainult sellest, et on dotatsioonid. Peale selle tarbija maksab kinni selle, et võrgu- ja alajaamade süsteem tuleb ümber ehitada. Ka need tehnilised ümbermuudatused tasutakse tarbija taskust,” sõnas Kaljuvee.
Taastuvenergia uued tasud varsti selged. Otsustajatel on asjad sealmaal, et riigikogu majanduskomisjon ootab majandusminister Juhan Partsi ettepanekuid taastuvenergia uute tasude kehtestamise kohta juba lähiajal. Küll aga polnud reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas just üleliia optimistlik.
“Samas on selge, et õigusriigina ei saa Eesti riik ühepoolselt rikkuda varem taastusenergia tootjatele antud lubadusi, mille baasilt on tehtud investeeringud, võetud laenud ja loodud töökohad,” ütles Aas. Teisalt nentis ta, et praegu kehtivad kõrged taastuvenergia toetused on tõepoolest toonud siia palju tuuleparke ja toetuste vähendamist saaks kaaluda uutel projektidel.
Tehke ise elektrit!
Kuigi õiguskantsler Indrek Teder mainis, et riik peaks rakendama hinnatõusu leevendamiseks erimeetmeid, on Eesti Gaasi juhatuse liikmel Raul Kotovil plaan varnast võtta.
“Praegu keskendutakse palju sellele, et tarbijad saaksid valida, kuid meie tahaksime siia tuua veel ühe mõõtme – tarbijal peab olema valik ka ise toota,” lausus Kotov. Ta selgitas, et selleks on vaja muuta seadusi ning teha vabaks kõik energiaga seotud reeglid ning sellega läheb aega. “Tuleks ära kaotada kaugküttepiirangud. Inimestel peab olema valik, kas ta ehitab endale ise gaasikatla või ostab seda sisse,” lausus Kotov.
Hind
Õiguskantsler Indrek Teder arvutas
132 m2 uuselurajoonis asuv maja, kus on keskküte – kuu arve oktoobri eest 34,88 eurot (2 inimest).
50m2 korter 1980ndatel ehitatud majas, keskküte, elektriboiler, muidu tavalised kodumasinad – elektriarve oktoobrikuu eest oli 25 eurot ja 14 senti (1 inimene).
Ridaelamuboks, kus köetakse maasoojuspumba abil – elektriarve oktoobrikuus oli 77 eurot 59 senti (2 täiskasvanut ja 2 last).
Siit lihtne arvutus: Kui pensionär, kes elab 1980ndatel ehitatud korteris ja saab keskmist vanaduspensioni 305 eurot kuus, kulub tal elektrile üle 8% tema kuusissetulekust.
Kui 2013. a toob elektrihinna tõusu 20%, siis on isiku kuu elektrikulu üle 30 euro ehk 10% pensionäri kuueelarvest.