• Eesti

Aga mis siis saab, kui tuult ei ole?

Tuuleenergia blogi - etea detsember 5, 2011

Üks sagedamini esitatavam küsimus seoses tuuleenergiaga on: „Mis siis saab, kui tuult ei ole?“. Tuul tõesti ei puhu kogu aeg ning on nii nagu elektri tarbiminegi muutliku iseloomuga, kuid see ei ole takistuseks tuuleenergia arengule. Tuule heitliku loomusega toimetulemiseks ehk energeetikute keeles balansseerimiseks, tasakaalustamiseks või reguleerimiseks on energiasüsteemil mitmeid võimalusi ning arvestades tuuleenergia tasuta ressurssi tasuvad need end üldjuhul ära.

Tavalisemad tuuleenergia back-up variandid:

  • Veehoidlatel põhinevad hüdroelektrijaamad ja pumpelektrijaamad, kus tuulekülluses pumbatakse ülejääva tuuleenergia abil vesi ülemistesse reservuaaridesse ja kui tuult pole, siis lastakse veel läbi turbiini alla joosta ning muundatud energiast toodetakse elektrit. Selline energiasalvestamise meetod on hetkel majanduslikult kõige mõistlikum, kuigi tulevikus on oodata ka mitmeid teisi tehnoloogiaid, näiteks vesiniku salvestusvõimaluste kasutamine. Kuna Eestis suurte hüdrojaamade rajamiseks looduslikke kõrgusi pole, siis tuleks need tekitada kunstlikult (vt Maardu hüdroakumulatsioonijaama projekti).
  • Konventsionaalsed ehk tavapärased elektrijaamad, mida on võimalik kiiresti käivitada ja/või efektiivselt hoida madalal töökoormusel nö stardivalmis. Enamasti on nendeks gaasijaamad, mida Eestis täna ka arendatakse.
  • Suurendades koostootmisjaamade soojussalvestamise võimalusi saab nende elektritootmist vastavalt tuuleenergia toodangule ajatada. Taanis on just selle võimaluse kasutamine väikeste koostootmisjaamade peal aidanud tuuleenergiat edukalt võrku integreerida.
  • Kasutades ühendusi teiste maadega edastatakse ülejääv tuuleenergia naabritele ning tuulevaiksetel perioodidel ostetakse omakorda neilt elektrit. Ühendused võimaldavad ka neil riikidel tuuleenergiat tarbida, kel endal tuult piisavalt pole. Eestil on ühendused Soome, Läti ja Venemaaga.
  • Kuna tuulikute käimapanemine ja sulgemine toimub väga kiiresti, siis on üsna hõlpsasti võimalik ka nende toodangut kärpida kui näiteks tuult on liiga palju. Arvestades nii Eesti kui teiste Euroopa riikide soovi minna fossiilsetelt kütustelt üle taastuvenergiale tuleks seda võimalust siiski kasutada kõige viimase võimalusena ehk vaid siis, kui fossiilsetel kütustel töötavaid elektrijaamu enam rohkem alla reguleerida ei saa.
  • Nõudluse edasilükkamine või nõudluse juhtimine, näiteks vee soojendamise või elektriautode ja muu elektritranspordi kaudu. Täna võib see tunduda veel ulmena, kuid tarkade võrkude arenedes saab ühel päeval tavaliseks, et elektriauto omanikud laevad akusid tuulerikastel perioodidel, mil elekter on odavam ning saavad sama energiat võrku tagasi anda kui elektrihind kallim on.
  • Viimasel ajal on suurt rõhku pandud ka tuule prognoosimise arendamisele, et hõlbustada süsteemihaldurite tööd ehk balansi hoidmist elektritarbimise ja -tootmise vahel.

Kuna Eestis on tuulikuid täna vähe, siis pole balansseerimine veel aktuaalne, kuid tõsi on, et mida rohkem tuulikud ehitatakse, seda rohkem tuleb sellele mõelda. Vale on siiski levinud arusaam, et iga tuuliku võimsuse kohta peab olema sama suur tagavara võimsus. Teiste riikide kogemusest ei ületa see suhe 1/5 ehk näiteks Taanis on viie tuuliku MW kohta vaja 1 MW tasakaalustavat võimsust, Saksamaal tuleb 1 MW tagavaraks omada iga 13 MW tuuliku kohta.

Võiks ju öelda, et elektrisüsteemi töökindluse tagamiseks ei tasu väga palju tuulikuid ehitada, kuid tarbijate seisukohast pole see õige, sest tuule muutlikkusel on ka üks positiivne tagajärg. Nimelt hakkavad suured tuuleenergia võimsused mõjutama elektri hinda. Suur tuuleenergia toodang viib elektrihinnad alla, ja vastupidi. Traditsionaalsed elektrijaamad ei pääse hea tuule korral oma toodangut elektriturul müüma, kuid saavad selle eest tuulevaiksetel perioodidel kõrgemat hinda.

Kokkuvõtvalt öeldes tuult tõesti vahel on ja vahel mitte ning ka selle puhudes on ta üsna ebaühtlane, kuid õnneks on Eestis tuulerikkaid aegu palju rohkem kui tuulevaikseid. Ja kuna me oleme õppinud sellega toime tulema, siis on üsna klikiaegne väita, et tuule muutlikkuse tõttu tuleks siiski eelistada fossiilsetel kütustel elektrijaamu.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes