• Eesti

Veskimägi: tuulikud oleksid kasumlikud, kui vaid pool aastat toetust saaksid

Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap December 5, 2011

Delfi, 05.12.2011

Arutelu taastuvenergia toetuste kärpimise üle on muutunud juba habemega teemaks, toetuste piiramise vajadusest on räägitud korduvalt ja keeruline on midagi tarka lisada. “Kuid mind sunnib seda teemat veelkord puudutama sellel nädalal avaldatud 2012. aasta taastuvenergiatasu numbrid. Kuna teema on endiselt aktuaalne, siis annaksin siinkohal oma kommentaari,” kirjutas Eleringi juht Taavi Veskimägi oma blogis.

Veskimägi toob taastuvenergia toetuste kärpimise teemas välja kolm erinevat aspekti:

Esiteks, tuulikud toodavad 2012. aastal prognoositavalt juba ca 450GWh toetavat elektrienergiat, mis on väga lähedal toetuse ülemisele piirile 600 GWh. Kunagi seaduses seisnud 400GWh piir on juba ületatud. Vaadates lisanduvaid tuuleelektrijaamade võimsusi järgmisel kahel aastal, siis on 2013. aastal toetava energia mõõt täis. Juhul, kui jääb peale arusaam toetuste tagasiulatuvalt vähendamise võimatusest (nagu ühes varasemas postituses olen kirjutanud, siis isiklikult ei pea ma seda õigeks), siis tuulelektrijaamade osas ei omagi taastuvenergiatoetuste skeemi ülevaatamine tarbijate rahakotile enam sisulist mõju. Toetuse maht jääb esimestel aastatel 600GWh tasemele, mõju hakkaks omama see siis, kui toetuse aega 12 aastalt lühendada.

Elektrienergia tänaste turuhindade juures on enamus tuulikuid tõenäoliselt suutelised tagama piisava tulukuse ka tingimustel, kus nad pool aastat saavad toetust, teine pool ei saa (kuna toetusalune kogus saab täis toodetud, hakatakse lugema aasta esimesest võrku antud kWh-st). Ehk siis installeeritud tuuleelektrijaamade võimsust saab kindlasti olema näiteks poolejagu enam kui 600GWh tootmiseks vajalik. Ja veelgi enam juhul, kui saame Eesti elektritarbijat mitte koormava „rohelisuse“ kaubanduse käima. Ja kui ma ütlen mitte koormava, siis see tähendab, et selliste jaamade kohustus on maksta kinni ka kõik võrgutugevdused ning reservvõimsused, mis on vajalikud nende võrgus töötamiseks.

Teiseks, taastuvenergia toetusest kulub 59% biomassist toodetud elektrienergia toetamiseks. Tänasel päeval vajaks sügavalt analüüsi, mida me toetame? Kas toetada ainult biomassist elektri ja sooja koostootmisel toodetud elektrit või ka madalama energeetilise kasuteguri juures toodetud elektrit?

Kolmandaks, 2010. aastal moodustas taastuvenergiast toodetud elektri osakaal kogutarbimisest 9,7%, järgmiseks aastaks prognoositakse osakaalu suuruseks juba üle 14%. Sellega jõuab Eesti väga lähedale lõppeesmärgile suurendada 2020. aastaks taastuvallikatest toodetud elektri osakaalu elektritarbimisest 15-20%-ni. Kui riigil on võetud kohustused, siis on igati adekvaatne rakendada meetmeid nende saavutamiseks. Kuid süsteemid toimivad tasakaalus ning just riigi poolt võetud kohustuste määra täitmine peaks olema tasakaalu punktiks, mida poleks põhjust ületada.

Kokkuvõtlikult tahaks veel kord Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi julgustada taastuvate toetuse teemaga minema edasi ja muudatused lülitama sisse juba eile valitsuses heakskiidu saanud elektrituruseaduse eelnõusse. Mida hiljem suudame vaadata üle nii määrad kui mehhanismi taastuvate toetamisel, seda suurem on GWh arv, mille osas juba tekib arutelu tagasiulatuva rakendamise osas. Ja kindlasti tuleks eelnõus oluliselt tugevdada biomassi osas tootjate poolt esitatud alusandmete kontrolli arvestades väljamakstavate summade suurust.

Vaata ka

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes