• Eesti

Saastekvoodi hinna kukkumisel kahetine mõju

CO2 kaubandus, Eesti uudised - eteap January 25, 2012

Äripäev, 25.01.2012

Saastekvoodi hind maailmaturul on võrreldes tipphetkega 2008. aasta juunis langenud üle nelja korra. Osa Eesti ettevõtteid see rõõmustab, osa kurvastab.

Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Meelis Mündi sõnul mõjutab madal hind kauplemissüsteemis osalevate firmade inves­teerimisotsuseid ja paneb neid pikemaajalisi inves­teeringuid keskkonnasäästlikku tootmisse edasi lükkama. “Kauplemissüsteemi eesmärk on kõrge C02 hind, mis peaks soodustama rohelisse ja puh­tamasse tehnoloogiasse investeerimist,” märkis ta.

Praegu osaleb saastekvootidega kauplemise süsteemis 52 Eesti ettevõtet, keda Euroopa Liit peab meie riigi suurimateks saastajateks. ELis on niisu­guseid firmasid üle 10 000.

Kui ettevõttel on kvoote puudu, tasub puudu­jääk madala hinna juures ostmisega ära täita. Ülejäägi puhul pole mõtet müüma hakata, seda enam, et 2013. aastal algavasse uude kauplemisperioodi on võimalik ühikuid üle kanda.

Viieaastane kohtuvaidlus. Kunda Nordic Tse­ment, kes on praeguse seisuga saastekvoodiga plussis, kavatseb kvoodijäägi “panka panemise” võimalust kasutada. Kuna 2009. ja 2010. aastal ei töötanud tehas täisvõimsusel ja 2008. aastal oli kvoote emafirma kaudu kõrge huina eest tagavaraks ostetud, jäi tsemenditootjal neid üle.

“See läks meile väga kulukaks, sest riik jokutas ning kinnitas alles nüüd käesoleva perioodi kvoodid. Kuna meie tulevik oh lahtine ja töötasime täis­võimsusel, pidime juurde ostma,” tunnistas firma juht Meelis Einstein. Viivituse põhjuseks oli Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni viis aastat kestnud koh­tuvaidlus jaotuskava mahu üle.

2013. aastast hakatakse tasuta kvoote jagama Brüsselist ning Einsteini sõnul on ettevõttele antavad kvoodid enam-vähem teada. “Järgmisel pe­rioodil on optimaalne tootmismaht C02 kvoodiga tagatud. Kui me tahaksime maksimumi taga ajada, peaksime juurde ostma,” lausus juht.

Selle aasta lõpuni jagab Eesti riik C02 kvoodi­süsteemi kuuluvatele ettevõtetele kvoote tasuta. Järgmisest aastast hakkab neid jagama euroliidu komisjon, kes arvutab kvoodid välja iga süsteemis osaleva ettevõtja jaoks eraldi. Eesti on järgmise pe­rioodi kvooditaotlused esitanud, vastus peaks tu­lema sel aastal.

Meelis Münt märkis, et üldiste reeglite kohaselt elektritootjad tasuta kvooti ei saa, kuid tööstus-ja soojaettevõtted võivad omale mingi hulga saada.

Eesti Energia juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul katab ettevõte kvootide puudujäägi ostude­ga turult. “Oleme ka seni saastekvootide puudujää­gi tekkimisel neid turult lisaks ostnud ning teeme seda vajadusel ka tulevikus,” lausus ta.

Mõju elektrihinnale. Kvoodi hind on Kaasiku kin­nitusel osa elektri hinnast ning kvoodi hinna tõu­sul on seetõttu otsene mõju. “Mis puudutab soo­juse tootmist, siis oleme teinud Euroopa Komis­jonile taotluse jätkata tasuta saastekvootide eral­damist soojusenergia tootmiseks ka pärast 2012. aastat,” ütles Kaasik.

Elektritootjatel on kolmandal kauplemisperioodil üks võimalus saastekvoote juurde osta oksjonitelt, kus ELi 24 liikmesriiki müüvad võrdsel platvormil enda üle jäänud kvoote erasekto­ri ettevõtetele.

Kaasiku sõnul kaalub ka Eesti Energia saastekvootide hankimist riikide kvoodioksjonitelt ju­hul, kui sel moel ostetud kvoot on kas sama hin­naga või soodsam kui muul moel turult ostetav.

Piimatööstus müüb kvoote. Müüma kavatseb kvoote hakata Saaremaa Piimatööstus AS, kes on süsteemi liidetud fossiilkütusega töötava katlama­ja tõttu. Üle on ettevõttel kvoote seetõttu, et aastate jooksul on energiatootmist optimeeritud.

Firmajuhi Andi Saagpaku sõnul kavatsetakse kvoote müüa, kui hea võimalus tekib. Praegu on hind kahjuks äärmiselt madal, tõi ta põhjuseks, miks neid kohe realiseerima ei hakata.

Saaremaal energiatootmist looduslikumaks muuta Saagpaku hinnangul ei saa, kuna puiduhakke peale üleminekuks on nende katlamaja lii­ga väike ja nõuaks suuri investeeringuid.

“Oleme lihtsalt tootmist energiasäästlikumaks muutnud ja ehk varsti mahtude järgi enam süs­teemis osalema ei peagi,” kommenteeris piima­tööstuse juht.

Lähtuvalt sellest, et Euroopa Liidu soov on vä­hendada C02 heidet 2020. aastaks vähemalt 20% võrra, plaanitakse Eesti Energia juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul energiafirmas vähendada C02 heidet 2015. aastaks 30% ja 2025. aastaks 70% võrreldes praeguse tasemega.

Tema hinnangul pole selleks lihtsat lahendust, pigem tuleb rakendada korraga mitmeid erinevaid meetmeid. Näiteks saab emissiooni vähendami­seks asendada põlevkivi osaliselt biomassiga, too­ta koos elektrit ja vedelkütuseid või suurendada tuuleenergia osakaalu.

“Näitena võib veel välja tuua, et tänu biokütuste kasutamisele Balti elektrijaama koostootmisplokis paiskame õhku ligi 400 000 tonni vähem süsinikdioksiidi,” rääkis ta.

Meelis Einstein lubas, et tasapisi tehakse ka Kunda Nordic Tsemendi tootmist keskkonnasäästlikumaks. Järgmise kauplemisperioodi jooksul tu­leb kindlasti ka suuri muudatusi, aga millal, seda ei osanud ta veel öelda.

Saastekvoodiga kauplemise süsteemi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiska­mist ja muuta suurimate saastajate tootmist kesk-konnasäästlikumaks. Kas selle eesmärgini ka jõu­takse, pole praegu selge.

Üle jäänud riigikvoodid võivad jääda müümata

Eesti riigi saastekvoodiga kauplejad on viimastel aasta­tel teinud suurepärast tööd, kuid allesjäänud kvoote tõe­näoliselt headel tingimustel realiseerida ei õnnestu.

“Kuna turg on praegu väga kehvas seisus, siis ei julge lubada, et allesjäänud kvoodid müüdud saame,” rääkis Hannu Lamp, kes koos Anne Sullinguga kaupleb Eesti riigi saastekvoodiga.

85 miljonist riigikvoodist ehk AAUst on praeguseks müü­dud 60 miljonit. Kahe viimase aasta jooksul on seeläbi Eestisse toodud 360 miljonit eurot, mis on meist teinud edukaima kvoodikaupleja riigi.

Ülejäänud 25 miljonit kvoo­ti loodavad kauplejad samuti headel tingimustel maha müüa, kuigi see näib praegu pigem või­matu. Kuna turg on viletsas sei­sus, siis tehinguid ei tehta ja hinnad on ajaloo madalaimad. “Meie eesmärk on müüa kvoo­te võimalikult kiiresti, kui tur­gu veel on, aga samas ka riigile kõige kasumlikumalt, et saaks finantseeritud õiged tegevused ja mõistliku hinnaga,” rääkis Lamp. Iga hinna eest me seda ei müü, lisas ta.

Hoolimata hinnalangusest valmistutakse siiski võimali­keks tehinguteks, sest majan­dusministeerium on program­mid välja töötanud. “Näiteks on üks prioriteet, mida me pakume, linnade valgustuse programm,” lausus Lamp.

Tema sõnul on erinevaid ideid, kuid tulenevalt konku­rentsist ei saa neist rääkida. Het­kel töötab ministeeriumi esin­dajatest koosnev töögrupp neid projekte välja vaid kvoodimüügi eesmärgil.

Juhul kui 25 miljonit kvoo­ti ei saa enam piisavalt headel tingimustel maha müüdud, siis on Lambi sõnul projekte võima­lik rahastada ELi vahenditest või C02 oksjoni tuludest. Lisaks on muid variante keskkonnaprojek­tide finantseerimiseks.

Tasub teada

Riigi saastekvooditehingud

172 miljonit eurot: riigi- ja ko­halike omavalitsuste hoonete renoveerimine

45 miljonit eurot: keskkonna­sõbralikud trammid Tallinna

30 miljonit eurot: kortermaja­de soojustamine

21 miljonit eurot: ökonoomsed bussid linna- ja maakonnaliinidele

19 miljonit eurot: tuuleparkide rajamine

4,2 miljonit eurot: alternatiiv­set kütust kasutavad linnaliini­bussid

Lisaks taastuvenergial põhine­vate koostootmisjaamade raja­mine, katlamajade rekonstruee­rimine ja kaugküttevõrkude re­noveerimine.

Elektriautode soetamine ja laadimise infrastruktuuri loomi­ne: 507 elektriautot sotsiaaltöö­tajate kasutusse ja toetusskeem eraisikutele 500 elektriauto soe­tamiseks.

Mis on mis

ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteem

Kyoto protokolli ratifitseerimi­sega võtsid Euroopa Liidu liik­mesriigid kohustuse vähenda­da kasvuhoonegaaside emis­siooni hulka 8% võrreldes aas­taga 1990. Seda eesmärki aitab saavutada ELi heitkogustega kauplemise skeem. Eesti on heitkogustega kaup­lemisel potentsiaalse “müü­ja” rollis. Majanduse põhjaliku ümberstruktureerimise tõttu tekkis Eestis 1990ndate algu­ses rahvusvahelise kokkuleppe kohaselt baasaastaks valitud 1990. aasta heitkoguste tase­mega võrreldes märkimisväär­ne vähenemine. Detsembris 2011 kinnitas Eu­roopa Komisjon Eesti kasvu­hoonegaaside lubatud heitkoguse jaotuskava aastaiks 2008-2012, millega jõudis lõ­pule Eesti ja komisjoni vits aas­tat kestnud vaidlus kava mahu üle. Jaotuskava maht on 13,3 miljonit lubatud heitkoguse ühikut aastas, mis eraldati kava kohaselt 47 Eesti ettevõttele. 2013 hakkab kvoote jagama euroliidu komisjon, kes arvu­tab kvoodid välja iga süsteemis osaleva ettevõtja jaoks eraldi.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes