• Eesti

Tuhaväljade tuulepargist

Eesti uudised, Tuuleenergia - eteap jaanuar 12, 2012

Horistont, 12.01.2012

Narva lähistel asuvale Balti elektrijaama tuhaväljale ehitati maa­ilmas ainulaadne, põlevkivituhale rajatud tuulepark. Milles selle unikaalsus seisneb?

Idee ehitada suletud ja haljastatud Balti elektrijaama tuhaväljale tuulepark tekkis Eesti Energial juba mitu aastat tagasi. Balti elektrijaama tuhaväli oli kasutusel ligi kolm­kümmend aastat, sinna ladestati tuhka 1987. aastani. Tuhavälja sulgemine 2008. aastal oli ulatuslik keskkonnaprojekt, mille käigus rajati tuhaväljale mitmed juurdepääsuteed ja neutraliseerimissõlm. Pind tasandati ja haljastati ning välja kirdenurka rajati uus mitteohtlike tööstusjäätmete ladestuspaik. Juriidiliselt on tegemist jäätmehoidlamaaga ja tuule­park on üks väheseid võimalusi sel alal majandustegevust arendada.

Tuhavälja suurus on 576 hektarit, selle kõrgus merepinnast 40 meetrit. Tuhaväljal on head tuuleolud, ei kasva kõr­geid puid, mis tuule kinni võtaksid, puudub ka inimasustatus. Selle kõige tõttu sobib tuhaväli tuulepargi asukohaks.

Tuulepargi rajamisel tuhaväljale tuli aga silmitsi seista tehnoloogiliste väljakutsetega, sest varem ei ole kuskil tuhaväl­jale tuulikuid ehitatud ja kogemu­sed selles vallas puudusid. Algusest peale oli selge, et tuulikute püstitamiseks peab välja töötama unikaalse lahen­duse, mis sobiks just Narva tuulepargi jaoks.

Peatöövõtja valikul osutuski oluliseks kritee­riumiks lahendus, mis lubaks ehitada tuulikuid tuhavälja pinnasele. Tuulepargi ehitaja pidi andma ka garantii tuulikute püsimiseks. Parima pakkujana osutus valituks Saksa tuulikutootja Enercon. Kuna tuhaväli on tuulepargile unikaalne aluspind, töötas Enercon välja ainulaadse lahenduse tuulikute püstitamiseks: iga tuu­liku vundament otsustati rajada neljateistkümnele vaiale. Vaiad ulatuvad läbi tuhakihi umbes kolmekümne meetri sügavusele paepinnaseni. See tagab tuulikutele nõutava stabiilsuse. Tuuliku kaal koos vaiade ja vunda­mentidega on 2500 tonni.

Esimesed kolm kuud rajati tuhaväljale teid ning tuu­likute tulevaste asukohtade juurde 30X40 meetri suu­ruseid kraanaplatse. Seejuures ehitati 2,9 kilomeetrit uusi teid ning laiendati ja tugevdati 6,5 kilomeetrit olemasolevaid. Tuulikute vundamentide rajamisel mängisid olulist rolli ka ilmaolud, millest talvine ehituse ajakava suuresti sõltus, sest kõiki töid ei saa miinuskraadidega ette võtta. Möödunud talv oligi ehitajale raske, mullune külmarekord -33,4 kraadi mõõdeti 18. veebruaril sealsamas lähedal Jõhvis.

2011. aasta kevadel jätkusid tuulepargi ehitustööd juba suure hooga. Valmima hakkasid tuulikute vundamendid ning kerkima betoonist tornid. Ühe tuulikutorni betoonosa (82 m) püstitamiseks kulus Enerconil seitse tööpäeva. Torni osad saabusid kevadest sügiseni Sillamäe sadamasse, kust neid transpordid suure veosena kogu möödunud suve jook­sul tuhaväljale.

Tuulikutorni raudosa (25 m), gondii ja labade paigaldus algas juuli keskpaigas ning septembris olid kõik 17 tuulikut täisvarustuses püsti. Enercon E82 tuuliku kõrgus maast laba ülemise tipuni on 149 meetrit.

Alates novembrist toodavad tuulikud elektrit enda tarbeks, iga tuulik peab enne elektrivõrku ühendamist läbima ka 300-tunnise testperioodi. Kui katsed on edukalt läbitud, suuna­takse tuhaväljal loodussõbralikult toodetud elekter ka Eesti elektritarbijatele.

Narva tuulepargi koguvõimsus on 39 megavatti ehk Balti elektrijaama suletud tuhaväljale kerkinud tuulepark suudab aastas toota ligikaudu 90 gigavatt-tundi elektrit ja hoida aas­tas ära ligi 120 000 tonni süsihappegaasi õhkupaiskamise. Võrdluseks olgu öeldud, et sama koguse süsihappegaasi lase­vad aastaga õhku umbes 40 000 sõiduautot. Tuhaväljale püsti­tatud elektrijaama keskkonnasõbralikult toodetud elektrist piisab Tartu-suurusele linnale, sest selle aastase elektritoodanguga on võimalik katta ligi 35 000 keskmise tarbimisega Eesti pere elektrivajadus.

Kui tuulepargi elueaks lugeda kakskümmend aastat, nagu tuulikute tootja ette näeb, toodab Narva tuulepark oma elu­aja jooksul üle 1800 gigavatt-tunni «rohelist” elektrit ja õhku jääb paiskamata üle kahe miljoni tonni süsihappegaasi. Selle tuulepargi val­mimine on oluline samm Eesti peamiselt põlev­kivielektril baseeruva elektritootmise keskkonnasõbraliku­maks muutmiseks.

Narva tuulepargi rajami­ne on kahtlemata ambit­sioonikas projekt, mis tõestab, et valmislahenduste puudumist ei tasu karta. Uus tehnoloogia on lubanud keskkonnasõbraliku elektri tootmiseks võtta kasutusele üle kol­mekümne aasta põlevkivituha ladestamiseks kasutatud maa-ala. On märki­misväärne, et tuulepargi rajamiseks ei kasutatud ka väärtuslikku metsa- või põllumaad. Kuna tuhaväljad on meie põlevkivienergeetika jala­jälg, on mul projektijuhina hea I meel, et ühest niisugusest on saanud keskkonnasõbralik tuuleelektrijaam.

Hannes Verlis

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte projektijuht

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes