Tuuleenergiat tuleb võrku üha rohkem
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea veebruar 9, 2012
Äripäev, Tõnu Talvar. 09.02.2012
Riik leiab, et tuuleparkide arendajad kasvavad üle pea
Mullu 25. novembri pärastlõunal püstitasid Eesti tuuleelektrijaamad rekordi, mil nad töötasid korraga võimsusel 162 megavatti. Üldse toodeti 2011. aastal toodeti tuulest 356 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis moodustas 5 protsenti tarbimisest. Kasv võrreldes 2010. aastaga oli 38%. Eesti tuule-energeetika ekspluateeritav koguvõimsus on seejuures 184 megavatti. Senistele kuueteistkümnele tuulepargile ja kahele üksikule tuulejõujaamale on lisandumas kolm tuuleparki kokku võimsusega 90 megavatti.
Plaanid on veelgi suuremad, maismaal on kavas lisada paar tuhat megavatti, kaugemas tulevikus terendavad kolme meretuulepargi poolteist tuhat megavatti. Kusjuures üks meretuulepark on võimeline tootma rohkem elektrienergiat, kui Eestis praegu tuulest üldse võib saada.
Võrgufirma Eleringi juhatajal Taavi Veskimäel ei saa olla õigus, kui ta ütleb, et Eesti on jõudnud väga lähedale lõppeesmärgile – suurendada 2020. aastaks taastuvallikatest toodetud elektri osakaalu 15-20 protsendini, sest see näitaja ei saa olla lõppeesmärk. Lõppeesmärk on kõvasti suurem, leiab Euroopa Komisjon.
Paraku pannakse tuuleenergeetikale pidurid peale, kuna see minevat liiga kalliks maksma. Kas tuulest toodetakse tõepoolest juba liiga palju elektrienergiat?
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonijuhataja Martin Kruus on vastupidisel seisukohal. “Eesti tuule-energeetika osakaal ei ole liiga suur,” kinnitas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustas aga juba tükk aega tagasi kärpida taastuvatest allikatest elektrienergia tootjatele makstavat riiklikku toetust. Tuuleenergeetikasse investeerijad hoiavad end seepeale tagasi, sest tulevik on segane.
Investeeringutoetus arendajatele. “Mõistagi on tuul heitliku iseloomuga, ent see ei takista tuu-leenergeetika arengut,” leiab Kruus. “Tuuleelektri tootmise tasakaalustamiseks on mitu võimalust. Eestile on majanduslikult sobivaim pumpelektrijaam, kus tuulekülluse ajal pumbatakse vesi üle jääva tuuleelektri jõul ülemistesse reservuaaridesse ja tuulevaikuse ajal lastakse läbi turbiini alla. Tuuleelekter salvestatakse. Maardusse ongi kavandamisel hüdroakumulatsioonijaam.”
Majandusministeeriumi asekantsleri kt Ando Leppiman kinnitas, et taastuvatest allikatest elektrienergia tootjatele makstav riiklik toetus on investeeringutoetus, mida makstakse lisaks turuhinnale.
“2007. aastal, kui toetusi kavandati, lähtus riigikogu tollastest elektrihindadest. Praegune börsihind on vähemalt kaks korda kõrgem. See võimaldab osal energeetikaettevõtetest saada liiga suuri kasumeid,” kirjeldas Leppiman olukorda. “Ka ei olnud tookord võimalik ette näha, et taastuvenergia turuletulek niivõrd suure hoo sisse saab. Me ei saa oma energeetikat investoritele liiga atraktiivseks teha, tohutult uusi investeeringuid tuuleenergeetikasse ei ole vaja. Riiklikke toetusi on vaja kärpida, turu mõningane jahutamine tuleb kasuks.”
Riik ei näinud tulva ette, ütleb Leppiman. Ta kinnitas, et ELi ees 2020. aastaks võetud kohustus taastuvenergeetika edendamise kohta on peaaegu täidetud, kusjuures tarbija ei pea kinni maksma seda rohelist elektrit, mis toodetakse üle kohustuse.
Teatavasti otsustas Eesti Energia üldkoosolek, sisuliselt siis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, ehitada veel ühe põlevkivielektrijaama. Minister on öelnud, et see ei olnud majanduslik, vaid energiapoliitiline otsus. Põlevkivienergeetikat võetakse endiselt kui ainsat energiajulge-oleku suurendamise ja energiasüsteemi haavatavuse vähendamise võimalust.
“Ühelt poolt on muidugi kena omada tagavaraks uusi põlevkivikatlaid. Teisalt – kas seal ka pikemas perspektiivis põlevkivi põletatakse? Kahtlen sügavalt,” rääkis Martin Kruus.
Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp ehitavad põlevkiviõli tootmise tehaseid. Põlevkiviõli annab tunduvalt suuremat kasumit kui põlevkivielekter. Äriettevõtte eesmärk ongi võimalikult suur kasum. Saastamist ollakse aga sunnitud vähendama siis, kui sellega seotud kulud liiga suureks lähevad.
“Küsitakse, miks ehitada uus põlevkivielektrijaam? Aga mis siis saab, kui meil mingil hetkel mingil põhjusel ei ole enam võimalik elektrit mujalt sisse osta,” argumenteerib Leppiman, olles seda meelt, et täielik energiasõltuvus ei sobi iseseisvale riigile. Tema sõnul peab vajalik tipuvõimsus, mis talvel on ligi 1500 megavatti, olema kaetud oma jõududega.
Kommentaar: Riik ei soovi ettevõtjatega kohtuteed käia
ANDO LEPPIMAN, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium asekantsleri kt
Vastavat seaduseelnõu ette valmistades oleme pidanud ja peame läbirääkimisi investoritega. Ministeerium ei ole huvitatud tulevastest kohtuasjadest, püüame neid kompromissi otsides ära hoida. Uutele tootmisvõimsustele makstava väiksema toetuse kohta investoritel vastuväiteid ei ole. Küll aga ei ole nad nõus seaduse tagasiulatuva jõuga. Meie soovime, et uus toetuste maksmise kord rakenduks järgmise aasta alguses, selleks tuleb seadus vastu võtta enne riigikogu suvepuhkust või kohe pärast seda.
Tuuleenergeetika on võtmetehnoloogia
Detsembris avaldas Euroopa Komisjon energia tegevuskava, eesmärk on energia tootmine keskkonnasõbralikumaks muuta. Komisjon leiab, et süsihappegaasi heidet on võimalik vähendada nii majanduslikult kui ka tehniliselt. Tuleviku võtmetehnoloogia on tuuleenergeetika, rõhutab komisjon.
2050. aastal on vaja tuulest saada rohkem elektrienergiat kui mis tahes muud tehnoloogiat kasutades. Taastuvenergia osa elektrienergia tarbimises peab olema 97%, tuuleelektri osa viimases 49%. Nii suureneb ka Euroopa konkurentsivõime.