• Eesti

Kodukulud kontrolli alla

Eesti uudised - eteap April 5, 2012

Lääne Elu, Sven Mikser (SDE esimees / Riigikogu liige). 05.04.2012

Konkurentsiameti andmeil on kaugküttes odavaim kütteallikas puit, turvas ja Narva elekt­rijaamade läheduses ka põlevkivi. On ka teisi, taastuvail allikail põhinevaid kaugküttelahendusi nagu päikesekollektorid ja maasoojuspumbad. Lähi­ajal on perspektiivikaim puit, sest põlevkivi ja turba kui fossiilsete ener­giaallikate kasutamist püüab euroliit vähendada eeskätt kütusehindade tõstmise ja heitmete maksustamise kaudu.

Puidu kasutamiseks kaugküttes on kaks võimalust: ehitada katlamaju ja koostootmisjaamu. Praegu maagaasil ja õlil töötavad katlamajad tuleks asendada odavamat soojahinda pak­kuvate taastuvenergialahendustega.

Need koostootmisjaamad suudaksid asendada üht Narva rajatavat põlevkivikatelt, mis annaks meile peale madalama küttekulu juurde ka elekt­rilisi võimsusi.

Võib eeldada, et taastuvallikaist toodetav soojus oleks paljudes omava­litsustes odavam. Selle eelduseks on aga investeerimiskeskkonna stabiil­sus. Majandusminister Partsi algata­tud taastuvenergiatasude langetami­ne pakuks tarbijaile elektrihinnas leevendust umbes ühe protsendi, see­gi on aga kahe teraga mõõk. Taastuvenergiasektori investeerimiskeskkonna halvenemine on peatanud inves­teeringud kaugküttevõrkudesse ja uutesse soojusvõimsustesse, mistõttu on soojakaod endiselt suured ja tarbi­jad maksavad rekordsuuri arveid.

Tegelikult saaks ministri pakutud ühe protsendi asemel elektriarveid vähendada koguni 8,5 protsenti. Sel­leks tuleks lõpetada tarbijate elektri­arvetega taastuvenergia toetamine ning leida raha muudest allikatest. Näiteks Euroopa Liidu heitmekaubanduse tuludest, kus Eestile 2013.-2020. aastaks eraldatava ja oksjonil reali­seeritava CO2 heitmekvoodi riigitulu on kuni kaks miljardit eurot, või siis Euroopa Liidu ühtekuuluvusrahast.

Majandusminister armastab rääki­da KredExi meetmetest, mis on suu­natud kortermajade energiasäästu ja mis olevat pääsetee suurtest arvetest.

Siiani aga on sel viisil renoveeri­tud 40,8 miljonist ruutmeetrist elamis­pinnast alla ühe protsendi. Sama tem­poga jätkates jõuaksime renoveerimi­sega lõpule saja aasta pärast.

Selle asemel, et matta meie kõigi raha uutesse põlevkivikateldesse, mille kasutamine karmistuvate kesk­konnanõuete tõttu on niikuinii kaht­lane, tuleks raha paigutada hoopis energiasäästu. KredExi näidisprojektide puhul, kus saavutati 45protsendine energiakulude alanemine, oli re­noveerimise kulu 125 eurot ruutmeet­ri kohta. Kui panna hoonete energiatõhususe parandamisse need 950 miljonit eurot, mida on minister otsustanud kulutada põlevkivikateldele, suudaksime peaaegu poole jagu alan­dada viiendiku elamispinna kütteku­lusid ehk inimeste soojaarveid. Sot­siaaldemokraadid on teinud ka teisi mujal maailmas edukalt toiminud et­tepanekuid, mida aga Eesti valitsus seni tõsiselt kaalunud ei ole.

Valitsuse käsutuses on ka maksuli­si meetmeid, mis maamaksuvabastusest erinevalt mõjutaksid kodukulusid tõepoolest tuntavalt.

Nii võiksime alandada elektriaktsiisi euroliidu miinimummäärani ja kohaldada kaugküttele käibemaksu soodusmäära. On aeg, et inimesed, kellele kasvavad küttearved kipuvad üle jõu käima, nõuaksid valitsuselt populistlike ja kosmeetiliste meetme­te asemel reaalseid samme kulude kontrolli alla võtmiseks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes