• Eesti

KPMG: Eestis kannatab energiahindade tõusu tõttu enim tööstussektor

Eesti uudised, Energiakaubandus - etea mai 14, 2012

BNS, 14.05.2012

KPMG Balticsi värske analüüsi põhjal kannatab Eestis energiahindade tõusu tõttu absoluutarvudes enim tööstussektor ning Lätis ja Leedus transpordisektor.

Transport ja tööstus on energiahindade muutuse suhtes kõige haavatavamad majandussektorid Balti riikides, kõige vähem haavatavad sektorid on põllumajandus, kalapüük ja metsamajandus ning ehitus, selgub KPMG uuringust Baltimaade majanduse haavatavuse kohta energiahinna muutustest. Seejuures on Läti transpordisektor mootorikütuse hinna tõusu suhtes palju tundlikum kui teiste Balti riikide transpordisektorid, kuna kütuse maksumuse osa sealse transpordisektori üldises kulustruktuuris on ligikaudu 20 protsenti suurem kui Leedus ja Eestis.

Uuringus vaadeldi energiahinna muutumise kolme stsenaariumi: optimistlikku, realistlikku ja pessimistlikku. KPMG lähtus eri energialiike hõlmava analüüsi realistlikus ehk põhistsenaariumis eeldusest, et kütusehinnad tõusevad aastatel 2011–2016 kokku 25 protsenti, soojusenergia hinnad 19 protsenti ja elektrienergia hinnad 13 protsenti.

Uuringu põhjal on Eesti majandussektorid kõige stabiilsemad Balti regioonis, kõige vähem haavatavad globaalsetest majandustrendidest ja energiahinna tõusust. Läti jääb teistest Balti riikidest kaugele maha. Uuringus vaadeldud Leedu majandussektorite kasumlikkus on hea, kuid aastate lõikes on tulemused väga muutuvad.

KPMG Baltics OÜ juhtivaudiitori ja energiasektori juhi Eestis Indrek Alliksaare sõnul mõjutab kolmest Balti riigist energiahindade tõus kõige enam Lätit ja suhteliselt vähem Eestit. “Näiteks on tööstussektori rentaablus Eestis 4,5 korda kõrgem kui Lätis ja kaks korda kõrgem kui Leedus. Samas on energia tarbimise intensiivsus kõigi kolme riigi tööstussektoris sarnane, mis räägib sellest, et Eesti tööstussektor töötab märgatavalt efektiivsemalt kui teistes Balti riikides,” kommenteeris ta.

Kõigis kolmes Balti riigis ületas kulude kasvu määr aastatel 2006–2010 müügitulu kasvu, mis viitab KPMG hinnangul sellele, et piirkond tervikuna on üsna tundlik energia hinna kerkimisest tuleneva võimaliku kulude kasvu suhtes. Leedus oli müügitulu kasv sel perioodil 5,8 protsenti, Eestis 5,4 protsenti ja Lätis 1,25 protsenti, kulud kasvasid neis riikides aga vastavalt 8,2 protsenti, 5,6 protsenti ja 2,5 protsenti.

KPMG Baltikumi energiasektori juht Gregory Rubinchik ütles, et transpordisektori kuludest moodustas energia Lätis 30,7 protsenti ning Eestis ja Leedus ligi 10 protsenti. “Samas oli selle sektori puhaskasumi määr Eestis 4,4 protsenti, Lätis 2,7 protsenti ja Leedus 2,1 protsenti. Ilmnes, et ka põllumajanduses, kalanduse ja metsanduse sektoris oli energia osa kuludes suhteliselt kõrge – Eestis näiteks 8,3 protsenti ja Lätis 13,5 protsenti, kuid samas ulatus sektori puhaskasumi määr Eestis 8,6 protsendile ning Lätis 13,6 protsendile, mis näitab et sektor reageeris üsna paindlikult energiakandjate hinnamuutusele, seda eriti Lätis,” märkis ta.

Läti põllumajanduse, kalapüügi ja metsamajanduse sektori kasumlikkus on Eesti ja Leedu vastavatest sektoritest kaks–kolm korda suurem. Seda võib KPMG sõnul seletada viimasel kolmel aastal järsult suurenenud metsaraiega Lätis, mis võimaldas ära kasutada kütuseks mineva biomassi hinnatõusu Skandinaavias ja suurendada seega sektori kasumlikkust. See muudab selle sektori Lätis kõige vähem tundlikuks energia hinnatõusu suhtes. Samas võiksid Eesti ja Leedu metsamajandusettevõtted kaaluda metsaraie koguste tõstmist, et suurendada oma riigi põllumajanduse, kalapüügi ja metsamajanduse sektori kasumlikkust.

Kõigi uuringus vaadeldud sektorite keskmine puhaskasumi määr oli aastatel 2006–2010 Eestis 5,6 protsenti, Leedus 3,2 protsenti ja Lätis 1,6 protsenti.

Uuringu tulemuste põhjal on Läti energia hinnatõusu suhtes kõige tundlikum riik Baltikumis, kaotades realistliku stsenaariumi tulemuste järgi oma kasumist 451 miljonit eurot, talle järgneb Eesti 318 miljoni eurose ja Leedu 283 miljoni eurose kahjumiga.

Absoluutväärtustes oli elektrienergia hinnatõus aastatel 2006–2010 suurim Leedus, samas kui Eesti elektri hinnad on piirkonna madalaimad tänu põlevkivil baseeruvatele võimsustele ja elektrituru avamisele hetkehindades kauplemisele. Protsentuaalselt tõusid elektri hinnad kõige enam ehk 43 protsenti Lätis, järgnesid Leedu ja Eesti 38 protsendi ja 25 protsendiga. Selline järjestus tuleneb sellest, et Läti ja Leedu vajavad suuri gaasikütusel põhinevaid energeetikaprojekte, mis aitaksid kompenseerida neis riikides ja piirkonnas tervikuna valitsevat tootmisdefitsiiti.

Soojusenergia hinnad kasvasid aastatel 2006–2010 enim Leedus, seda nii absoluutväärtustes kui ka protsentuaalselt – 47 protsenti 68 euroni megavatt-tunni eest, järgnesid Läti ja Eesti, kus hinnad tõusid vastavalt 43 protsenti 59 euroni ja 39 protsenti 44 euroni megavatt-tunni kohta. Hinnakasvu põhjustas gaasiküttelise koostootmise laialdasem rakendamine sooja tootmisel ja gaasihindade järsk tõus.

KPMG hinnangul jätkavad soojus- ja elektrienergia hinnad Baltikumis kasvamist, avaldades olulist mõju uuringus vaatluse all olnud peamistele majandussektoritele ja sundides Balti riike oma majandussektoreid ümber korraldama, et luua rohkem lisandväärtust. Samuti tuleb püüda energiakasutuse efektiivsuse suurendamise kaudu vähendada energiatarbimise intensiivsust kõigis hinnatundlikumates majandussektorites.

KPMG märgib analüüsis ka, et Balti riigid kulutavad 2020. aastal arvestades fossiilsete energiaressursside hinnatõusuga märkimisväärse osa oma sisemajanduse koguproduktist (SKP) energia impordile, mis vähendab nende majanduse efektiivsust ja ohustab pikas perspektiivis majanduskasvu.

2000. aastal moodustas kütuste sissevedu Balti riikide SKP-st 9,1 protsenti, kuid 2010. aastal juba 13 protsenti, mis on märgatavalt kõrgem kui teistes Euroopa Liidu riikides, selgub uuringust. Läti sõltuvus energiaressurssidest on kõrgem kui Eestil, kuid madalam kui Leedul.

2010. aastal eksportisid Balti riigid 5,5 miljonit tonni naftaekvivalenti, kuid importisid naftaekvivalenti üle kahe korra enam – 11,4 miljonit tonni. Kõige suurem sõltuvus energiaressurssidest oli Leedus, mis pidi kompenseerima Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisest tulenenud puudujäägi energiabilansis. Kõige madalam oli energiadefitsiit Eestis, kus tasakaalustati energiabilanssi eeskätt põlevkivienergiaga.

Balti riike iseloomustab uuringu põhjal väga madal energiatarbimise efektiivsus, mis on peamine kõrge energiakulu ja suure impordisõltuvuse põhjus. Energiatarbimise efektiivsust saab hinnata, mõõtes naftaekvivalendi kulu kilodes 1000 euro SKP kohta. Kui võtta Euroopa keskmiseks 100 protsenti, siis 2009. aastal oli Eestis ja Lätis energiakulu ligi 430 ning Leedus 315 protsenti, samas kui Soomes oli SKP energiakulu vaid 57 protsenti Euroopa keskmisest kõrgem, kuigi riik asub Eestist põhja pool ning nõudlus energiaressursi järele on sarnane.

Balti riikide valitsustel tuleb teha oma järeldused ning kavandada meetmed energiahinna jätkuva tõusuga toimetulekuks ja riskide maandamiseks, mida sellised hinnatõusud riigi majandusele kaasa toovad. Selleks tuleks KPMG hinnangul vähendada energiatarbimise intensiivsust, edendades energiatõhusaid meetmeid, kasutada omamaiseid kütuseallikaid, et kaotada sõltuvus maailmas valitsevatest fossiilse kütuse hinnatrendidest, töötada välja rahastamisvahendid ning maksu- ja majanduslikud stiimulid, et meelitada ligi välismaiseid otseinvesteeringuid ja suurendada investeeringuid energiasektorisse.

Samuti tuleks KPMG hinnangul täiustada energiasektori tegevust reguleerivaid majandusmeetmeid nii, et lisaks võimaluste loomisele stabiilse, läbipaistva ja õiglase finantskasumi teenimiseks oleksid kaitstud ka lõpptarbijate huvid, ühendada energiasektori ning riigi kogu majanduse ja taristu planeerimine ning töötada selle nimel, et paraneks valitsus- ja erasektori institutsionaalne suutlikkus, mis võimaldab suurendada energia tarbimise ja tootmise otstarbekust.

Uuringus soovis KPMG teha kindlaks, milline on energia hindade mõju vaadeldavate majandussektorite kulubaasile igas Balti riigis, püüda välja selgitada energiahindade muutusest enim haavatav majandussektor ning võrrelda muutuste mõju kolmes Balti riigis. Selleks valis KPMG välja välja majandussektorid, millel on kõigis kolmes Balti riigis oluline mõju SKP-le ning koostas kolm energiaressursside hinna tõusu stsenaariumit ja uuris nende mõju väljavalitud majandussektorite kulubaasile.

Kõik uuringus kasutatud andmed on pärit avalikkusele kättesaadavatest allikatest. Kulude hulka on arvestatud ka tegevuskulud. Uuringus tehtud arvutused põhinevad 2010. aasta finantstulemustel.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes