Riik annab põlevkivi ettevõtetele liiga odavalt ära
Eesti uudised, Energiakaubandus - Krista mai 3, 2012
Äripäeva juhtkiri, 03.05.2012
Riigikogulane Lembit Kaljuvee tegi eilses Äripäevas ettepaneku suurendada põlevkivi ressursimaksu kaks eurot tonni pealt, millega laekuks riigieelarvesse kokku 40 miljonit eurot.
Äripäeva hinnangul väärib ettepanek kaalumist eelkõige seetõttu, et põlevkivi näol on tegemist rahvusliku rikkusega, mille kasutamise pealt teenib hästi neli ettevõtet, kes aga riigieelarvesse praegu proportsionaalselt ei panusta. Praegu maksavad Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus ja Kunda Nordic Tsement ressursimaksu kokku 20-30 miljonit eurot aastas, samas on need ettevõtted teeninud üle 200 miljoni euro kasumit aastas.
Eesmärk peaks olema õiglane hind. Ressursimaksu tõstmise vastuargument, et see tähendab ettevõtete maksukoormuse suurenemist, on kummutatav tõsiasjaga, et tegemist ei ole klassikalise maksu, vaid pigem hinna-reguleerimise meetmega. See on õigustatud, kuna neljal ettevõttel on põhjendamatu konkurentsieelis, ja kuna turgu sisuliselt ei ole, siis saavad nimetatud ettevõtted ressursi praegu liiga odavalt kätte. Eesmärk peaks olema õiglane hind põlevkivi eest. Pealegi pole nimetatud ettevõtted konkurentsieelist alati vastutustundlikult kasutanud. Eelmisel aastal kirjutas Äripäev, kuidas Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp plaanivad aheraine kokku kuhjata vabaajakeskuste loomiseks, et pääseda aheraine pealt saastetasu maksmisest.
Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini vastuväide, et kuna tsemendi tootmine pole nii kasumlik kui põlevkiviõli tootmine, mistõttu kõigi põlevkivi kaevandajate ja tarbijate ühtlaselt kõrgem maksustamine pole õige, ei pea paika, sest väiksem kasum ei saa olla eelistamise argument. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ nõukogu esimehe Marti Hääle väide, et kõik põlevkivitööstuse investeeringud on pika tasuvusajaga, ei kummuta samuti maksu tõstmise vajadust, sest pikk tasuvusaeg on kõigile põlevkivi kaevandajatele ja tarbijatele ühine.
Ressursside maksustamine oleks odavam ja lihtsam. Reformierakonna ja IRLi koalitsioonilepingus seisab kokkulepe analüüsida põlevkiviõli tootmise tulu maksu kehtestamist ehk nn põlevkivi riigitulu kogumise otstarbekust. Kuigi eesmärk on sellel ressursimaksu tõstmise ideega ühine – panna loodust koormav ja taastumatut loodusvara kasutav tööstus rohkem ühiskonda panustama -, saadaks võimuliidu ettepaneku kohaselt tulu kätte põlevkivitoodete müügil, Kaljuvee ettepaneku kohaselt on aga mõistlikum kõrgemalt maksustada riigile kuuluva maavara kasutamist.
Kuigi koalitsioonipoliitikud eesotsas peaminister Ansipiga nõustuvad sellega, et põlevkivi n-ö antakse liiga odavalt ära, eelistavad nad siiski jääda võimuleppesse sisse kirjutatud royalty-maksu juurde, mille suurus sõltuks nafta maailmaturuhinnast. Ressursi maksustamine oleks aga lihtsam ja odavam ning pealegi jätaks põlevkivi väärindamisest saadava kasumi ettevõtetele.
Kas saadav tulu oleks sihtotstarbeline või läheks reservidesse, on poliitilise otsustamise küsimus. Ressursimaksu suurendamisest saadud summade sihtotstarbeline kasutamine võib osutuda avalikkusele oluliselt arusaadavamaks kui lihtsalt riigieelarvesse suunamine või reservidesse paigutamine, sest siis teatakse paremini, mida väärtusliku maavara omanikuna selle kasutamise eest n-ö vastu saadakse. Samas aga vähendab see paindlikkust summade kasutamisel.