• Eesti

Säästva Eesti Instituut: valitsus eirab oma kliimapoliitilisi eesmärke

Eesti uudised - etea mai 15, 2012

ERR Uudised, tometas Rain Kooli, 15.05.2012

Kuigi energiasääst, energiajulgeolek ja kliimapoliitika on valitsusele sõnades olulised, on valitsuse tegevus nendes valdkondades vastuoluline või risti vastupidine sõnastatud eesmärkidele.

Eesti majanduse süsinikumahukuse kaks peamist tegijat on põlevkivienergeetika ja võrdlemisi energiamahukas transport (sh kütust suhteliselt palju kulutavad sõiduautod). Põlevkivi kaevandusmahtude suurendamine ja põlevkiviõli rafineerimine mootorikütuseks ei aita kuidagi energiakasutust efektiivsemaks muuta ega kliimapoliitika eesmärke täita.

Põlevkivi kasutajatele otseste ja kaudsete soodustuste jätkumine ja erikohtlemise taotlemine EL keskkonnapoliitikas ei võimalda Eestis areneda keskkonnasäästlikel ja taastuvatele ressursside kasutamisele tuginevatel ettevõtmistel. Paralleelselt taastuvenergia toetuste ümbervaatamisega tuleb üle vaadata ka põlevkivikasutusega seotud otsesed ja kaudsed toetused. Säästva Eesti Instituudi hinnangul on selliste toetuste maht aastas suurusjärgus 814 miljonit eurot aastas, mis paneb põlevkivikasutuse olulisse eelisseisu taastuvenergia arendamisega võrreldes – taastuvallikatest toodetud elektri toetus oli 2011. aastal 57,2 miljonit eurot ehk 14 korda (!) madalam.

Oluline on, et loobutaks süsinikumahuka energiatootmise toetamisest ja erisustest ning et põlevkiviga seotud ressursi- ja saastetasud viidaks kiiremas korras tasemele, mis aitaks kaasa riigi kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärkide täitmisele.

Ka arendatav kodumaine vedelkütusetööstus peab vastama säästlikkuse kriteeriumitele ja mitte vastu töötama Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaeesmärkidele. Põlevkivi väärindamine põlevkiviõliks ja sellest omakorda diislikütuseks ei tee sellest keskkonnasäästlikku või innovaatilist energiaallikat. Valitsus on paraku varakult asunud põlevkiviõli musta tulevikku puhtaks pesema, hääletades Euroopa Liidu tasandil vastu fossiilkütuste tootmise süsihappegaasi jalajälje raporteerimise, arvestamise ja heitmete vähendamise taotlustele.

Põlevkiviõlist toodetav mootorikütus (mida on Eestil plaanis toota 2-3 korda rohkem kui Eestis transpordis tarbitakse) on 50 protsenti suurema süsihappegaasi jalajäljega kui praegune tavadiislikütus. See tõstaks Eesti transpordi süsihappegaasi heidet 25-30 protsenti ja nulliks igasugused jõupingutused väiksema süsinikusisaldusega majanduse, elektriautode, biokütuste ning säästva transpordipoliitika vallas.

Põlevkiviõlist toodetud diislikütus ei ole innovatsiooni tipptase, vaid mustemasse nimekirja kuuluv kütus, mida on võimalik turustada ainult olematute keskkonnanõuetega riikides väljaspool Euroopa Liitu. Valitsusel tuleb selle asemel panustada senisest rohkem energeetika hajatootmisse, energiasäästu, transpordi (sh sõiduautode ja veoautode) energiasäästupotentsiaali ärakasutamisse ja kohalike biokütuste tootmise arendamisesse.

Transport

Mitu valitsuse lubadust keskendub suurtele ehitusobjektidele. Millegi ehitamine ei peaks olema eesmärk omaette. Senine keskendumine üksikutele ja mahult ülepaisutatud maantee-ehitusprojektidele toimub kohalike teede, ühistranspordi ja kergliikluse arendamise arvelt. Positiivne on, et mõne ehitusprojekti mahte on kärbitud, aga samas ei tohi kannatada ohutust tõstvate ja keskkonnamõju leevendavate meetmete rahastamine.

Järgmiste Euroopa Liidu fondide planeerimisel on hea võimalus seniseid vigu vältida ja investeeringuid ühtlasemalt, keskkonnasäästlikumalt ning eesmärgipärasemalt kasutada.

Ka Rail Balticu arendamist puudutavate otsuste tegemisel on oluline arvesse võtta, et raudteeühenduse ei investeeritaks muu reisirongiliikluse ja Eesti-sisese ühistranspordi arendamise arvelt ega Via Balticaga paralleelselt (ei saa eeldada nii maanteeliikluse kui raudteeliikluse nõnda suurt kasvu ja investeeringuid ei ole otstarbekas omavahel konkureerima panna).

On igati positiivne, et olemasolevate raudteede remontimine jätkub, millele peaks järgnema ka reisirongiühenduste sagenemine Narva, Tartu, Viljandi ja Pärnu suunal.

Liiklusohutus

Liiklusohutus on teema, mille valitsus neli aastat tagasi käsile võttis ja viimasel kahel aastal käest ära lasknud on. Veebruaris 2012 vastu võetud liiklusohutusprogrammi rakenduskava tegevuste finantseerimine jääb ilmselt napiks, kui nelja aasta peale on projektidele ette nähtud kokku 9 miljonit eurot. Järelevalvet ja liikluskeskkonda on oluliselt vaja parandada linnades ja asulates. Liiklusohutusprogramm näeb ette liikluskeskkonna ohutumaks muutmist teede ehitamise ja remondi käigus, kuid mitmed kohad, eriti suuremates linnades, vajavad kiiremini liikluse ümberkorraldamist ilma suurema ehituseta (nt liikluse rahustamine, piirkiiruse alandamine).

Jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse parendamiseks ei saa jääda ootama ainult kergliiklusteede ehitamist. Kergliiklust soodustavad ja ohutust parandavad lahendused on tihti liikluskorralduslikku laadi ja eeldavad süsteemset lähenemist. Rääkides planeeringute koostamisel liiklusohutusega arvestamisest, tekib küsimus, kas Eestis on piisavalt kompetentseid ametnikke ja spetsialiste, kes suudavad planeeringutes kõikide liiklejate ohutusega piisavalt arvestada.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes