• Eesti

Taavi Veskimägi: elektri varustuskindlust saab tagada ka avatud turuga

Eesti uudised - etea juuni 6, 2012

BNS, 06.06.2012

Elektrisüsteemihaldur Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul saaks elektri varustuskindlust tulevikus Eestis tagada ka avatud rahvusvahelise elektrituru ja rahvusvaheliste ühenduste toel nii, et kõik varustuskindluse tagamiseks vajalikud tootmisvõimsused ei pruugiks olla Eestis.

Elektrisüsteemi varustuskindluse tagamiseks peab praeguse reegli järgi olema Eestis tagatud elektri tiputarbimise maht pluss 10 protsenti. Praegu põhineb Eesti elektri varustuskindlus kohalikul kütusel, tootmisvõimsusi on piisavalt ja elektrivõrk toimib, ütles Veskimägi Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande presentatsioonil peetud ettekandes.

2022. aastani peaks senistest tootmisvõimsustest Veskimägi sõnul piisama. Siiski põhineb tänavu 81 protsenti Eesti elektri tootmisvõimsustest põlevkivil, märkis ta. Veskimägi sõnul tuleks elektritootmist mitmekesistada, et kaoks praegune suur sõltuvus ühes asukohas ehk Eesti Energia Narva Elektrijaamades ühest kütusest ja ühe ettevõtte toodetavast elektrist. Ta tõi varustuskindluse riski näiteks Narva elektrijaamade ametiühingu kevadise kava vähendada elektritootmist streigiga.

Eesti energiatarbimine kasvab rahandusministeeriumi majandusprognoosi põhjal edaspidi aastas keskmiselt 2,4 protsendi võrra, jõudes praeguselt kaheksalt teravatt-tunnilt aastas 11,9 teravatt-tunnini aastal 2025, märkis Veskimägi.

Veskimägi ütles, et juhul kui Baltimaad ühinevad Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga UCTE ja asünkroniseerivad oma elektrisüsteemid Venemaa süsteemist, siis võiks mõelda, kas on tarvis Eesti-siseseid tootmisvõimsusi üksnes varustuskindluse tagamiseks, juhul kui need elektrijaamad ei suuda elektriturul konkureerida.

Osa tarbimist võiks tulevikus katta ühendustepõhiselt elektriimpordiga teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, juhul kui sealsed elektrijaamad suudavad pakkuda turule odavamat elektrit, märkis Veskimägi. Ideaalis võiks tema sõnul olla Eesti turupõhiselt elektrit eksportiv süsteem, sest ühendusvõimsused on selleks piisavad.

Veskimägi sõnul oleks vajalik Eesti asünkroniseeimine Venemaa elektrisüsteemist UPS/IPS ja sünkroniseerimine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga UCTE. “Baltimaade integreerimine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga oleks kallis, kuid pole alternatiivi,” ütles Veskimägi. Tema sõnul ei suuda Euroopa Liidu turupõhised elektrisüsteemihaldurid kokku leppida Venemaa tsentraliseeritud administratiivse elektrisüsteemihalduriga võimsuste jaotamises ega kalkuleerimises.

Praegu on Baltimaade elektrisüsteem üks tervik Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Moldova süsteemiga UPS/IPS. Suuremat osa Euroopa Liidu liikmesriike Euroopa mandriosas katab omavahel sünkroniseeritud elektrisüsteem UCTE, millest jäävad välja NORDEL-i süsteemi ühendatud Põhjamaad ja Briti saarte elektrisüsteemid.

Norras on Veskimägi sõnul prognooside järgi pärast 2020. aastat 6200 megavatti vaba hüdroelektri tootmisvõimsust. Juhul kui Baltimaade elektrivõrk on tugev, oleks võimalik Veskimägi sõnul seda UCTE-ga liitumise järel Baltimaade kaudu eksportida näiteks Saksamaale, mis on hiljuti teinud otsuse tuumaenergiast loobuda.

Tänavu aprilli seisuga oli Eesti elektrisüsteemiga ühendatud 184 megavatti tuuleelektrijaamu, 584 megavatti koostootmisjaamu ning 1800 megavati jagu muid elektrijaamasid. Eleringile on praeguseks teada antud 341 megavati ulatuses uute tootmisvõimsuste lisandumisest, millest suurim on Eesti Energiale kuuluv Auvere elektrijaam võimsusega 274 megavatti.

Eelmise aastaga võrreldes on olulisemateks muutusteks Narva Elektrijaamade otsus tuua teise uue põlevkivi ploki ehitamine ühe aasta võrra lähemale ehk aastasse 2019. Eleringile teadaolevalt võib täiendavalt lisanduda 416 megavati ulatuses tootmisvõimsusi, kuid elektritootjad ei ole nende jaamade ehitamist veel otsustanud. Osa täna töös olevaid suuri elektrijaamasid on pikemas perspektiivis lähedal oma eluea lõpule.

Eleringi suuremad investeeringuobjektid varustuskindluse tagamiseks on lähemal viiel aastal on Kiisale avariireservelektrijaama ehitamine, Aruküla 330-kilovoldise alajaama ehitamine, Eesti-Soome uue merekaabli Estlink2 rajamine ning Tartu–Viljandi–Sindi õhuliini rekonstrueerimine.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes