• Eesti

Vaidlus tuulegeneraatori üle Muhus jätkub

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea juuni 20, 2012

Saarte Hääl, 20.06.2012

Eelmisel nädalal toimus Muhus Võiküla Metsa detailplaneeringu avaliku väljapaneku arutelu, kus kohtusid külaelanikud, keda esindab Võiküla selts, ning arendajad Andres ja Oleg Sõnajalg firmast OÜ Estwind Energy. Soovijad said teha plaanitava tuulegeneraatori kohta ettepanekuid ja esitada vastuväiteid.

Arendaja Oleg Sõnajala hinnangul läks avalik arutelu väga hästi. “Vastu on eelkõige Võiküla elanikud või maaomanikud, tundub, et laiemat vastuseisu pole,” rõõmustas Sõnajalg ja lisas: “Esmakordselt oma rõõmuks nägime, et ka kohalikud on kokkuleppest huvitatud.”

Ent Võiküla seltsi juhatuse liikme Ain Keremi sõnul pole rahva vastuseis tuulikutele vähenenud, pigem vastupidi. “See on ikkagi kodukoha rahu mahamüümine,” on ta veendunud. Samme tuuliku püstitamise suunas ta ei näe.

Plaanitava tuuliku võimsus on 2 MW ja kõrgus on 95 meetrit. “Kui rajada tuulik metsa ja vähendada veel kõrgust ka, siis see asi kaotaks mõtte,” põhjendas Sõnajalg.

Detailplaneering on algatatud juba 2004. aastal ja kui Sõnajalad selle üle võtsid, tegid nad Oleg Sõnajala sõnul projektis esimese radikaalse muudatuse, millega viisid tuuliku elamutest kaugemale alajaama juurde, mis on umbes kilomeeter külast eemal.

Uus kohtumine pärast jaani

Läbirääkimised jätkuvad üsna pea. “Kohe pärast jaani on plaan külarahvaga kokku saada ja seda asja arutada,” kinnitas Sõnajalg. Eesmärgiks on tema sõnul otsida ühisosa ja kompromissi.

“Kohtumisega nõustusime seetõttu, et keegi ei saaks meile ette heita, et me nendega ei suhelnud,” ütles seepeale Ain Kerem. Kompromissi võimaluse ta välistab. “Ma ei näe mingit põhjust, miks inimesed peaksid sellega nõustuma, vähemalt enamik neist – see on ikkagi kodurahu ja elamise heaolu mahamüümine,” lisas ta selgituseks.

Siiski on Oleg Sõnajalg veendunud, et kompensatsioon kõrvaldab vastuseisu. “Tuleb leida mingisugune rahaline kompromiss – käibest või tulust mingi protsent või mingi ühekordne investeering kohaliku elu arendamiseks,” selgitas ta võimalikke variante.

Kohalikele elanikele on tuuleenergia vastumeelne, sest nemad on kokkuvõttes need, kelle elus tuulik rolli hakkab mängima, plaanitakse see ju püstitada nende kodukanti. “Tuuleenergeetika on jama, doteerime seda riigi poolt, maksame selle kinni ja siis suurem osa elektrist eksporditakse riigist lihtsalt välja,” väljendas Kerem oma pahameelt.

Oleg Sõnajalg ei näe oma tegevuses probleemi, põhjendades, et “tuuleenergeetika on täiesti legaalne majandusharu ja samas ka üks Eesti riigi energeetikaprioriteete”.

Keremi sõnul on olukorrale ainult üks lahendus. “Seda tuulikut siia ei tule. Mitte ükski seadus ei ütle, et planeering, mis on alustatud, peab lõppema ehitusloaga.”

Kohalike vastuseisule lisaks räägib tuuliku püstitamise vastu seegi, et kaitseministeerium kavatseb Muhus endise Liiva sõjaväeosa territooriumile paigaldada ühe kahest möödunud aasta suvel hangitud kolmedimensioonilisest keskmaaradarist.

“Suvel hakatakse seda paigaldama,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet. Tuulik häiriks aga radari tööd.

“Ehitusprojektiga peab arendaja välja pakkuma sellise tehnilise lahenduse, mis välistaks häired Muhu õhuseireradari töös. Tänaseni ei ole Võiküla tuulegeneraatori ehitusprojekti kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud ja seega ei ole me andnud ka nõusolekut tuulegeneraatori püstitamiseks,” selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Linda Raska, öeldes, et arendajalt on saadud vaid kinnitus ühe tuuliku püstitamise kohta.

Sõnajala väitel pole probleemi, et tuulik radari tööd häiriks. “Selleks on tänapäeva tehnoloogias spetsiaalsed meetmed. Puhas tehniline lahendus,” lausus ta.

Kerem pole sellises lahenduses aga veendunud. “Tuulikud igal juhul segavad radari normaalset tööd,” tähendas ta.

Kõrge väärtusega maastik

Ain Kerem leiab, et tuuliku püstitamine nõuab keskkonnamõjude strateegilist hindamist, sest lõplikud vastused on jäänud õhku, kuigi vald on n-ö ekspertide hinnangutega arvestanud.

Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul tehakse seaduse järgi alati eelhinnang, mis peab andma vastuse, kas on vaja eraldi strateegilist mõjuhinnangut või mitte.

“Antud juhul jõuti järeldusele, et seda pole vaja,” ütles Lotman.

Ain Kerem viitas aga sellele, et valla üldplaneeringu järgi kuulub tuulegeneraatori planeeritav asukoht kõrgeväärtuslike alade hulka ja osaliselt ka Natura 2000 kaitsealasse. Sealsamas kõrval paikneb Suure väina linnukaitseala, vahetus läheduses on merikotka pesa.

Siiski kinnitas Lotman, et praegune detailplaneering järgib väga täpselt keskkonnaameti esitatud nõudeid. “Ta (tuulegeneraatori asupaik – toim) ei jää sellele alale, ta on kotkapesast piisavalt kaugel ja ka hoiualast piisavalt kaugel,” täpsustas Lotman.

Kerem rõhutas siiski mõju loodusele, sest kohalikud on harjunud, et seal on sookured ja merikotkas. “Tuulegeneraatori püstitamise tagajärjel hävib hulk linde ja linnud ei taha seal enam elada,” väljendas Kerem muret.

Lotmani sõnul ei ole siiski tegemist suure tuulepargiga, vaid ainult ühe tuulikuga ja ka detailplaneering ei luba neid sinna rohkem püstitada. “Seega me ei näe, et seal oleks olulist mõju keskkonnale,” kinnitas Kaja Lotman, mööndes siiski, et valla üldplaneeringu järgi on tegemist väärtusliku maastikuga. “Vald peaks kaaluma, kas miljööväärtuslikku maastikku sobib selline vaade või mitte. See on vallarahva otsustada,” jätab Lotman lõppotsuse tegemise kohalikele.

Muhu vallavanema Raido Liitmäe sõnul suhtutakse tuulegeneraatorisse pigem negatiivselt. “Oleme seda arutanud nii vallavalitsuses, volikogu arengu- ja planeeringu komisjonis kui ka volikogus ja pigem oleme [tuulegeneraatori] vastu,” ütles Liitmäe. Viimane sõna jääb tema sõnul siiski Muhu vallavolikogule, kes pole veel oma lõppsõna öelnud, kuna planeering on alles menetlusjärgus ning kaalutakse erinevaid aspekte ja vastuväiteid.

Kas kahtlase väärtusega otsused?

Külarahvas ei usu ka, et Võikülas piirdutaks ainult ühe tuulegeneraatoriga.

“Ühe tuuliku paigaldamine – see on järjekordne arendaja vale,” on Kerem veendunud, sest arendajate esialgne plaan oli paigaldada 3–5 tuulikut. “Kui üks on juba tekkinud, siis järgmiste puhul on palju raskem põhjendada, miks neid ei saa enam juurde panna,” märkis Kerem.

Kaja Lotman siiski välistab lisatuulikute paigaldamise. “Isegi kui seda kaalutakse, tuleb edaspidi vaadata nelja maakonna ühist planeeringut, mis sätestab, kuhu Saare maakonnas üldse tohib tuulikuid ehitada,” selgitas Lotman.

Nelja maakonna – Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu – ühine tuuleparkide planeering sätestab, kuhu nendes maakondades võib hakata suuremaid tuuleparke looma, ja praegu on Lotmani hinnangul kompromissid kenasti leitud. Planeering on veel kehtestamata, praegu toimub nii planeeringu kui ka planeeringule tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek Saare maavalitsuses ja vallakeskustes.

Lotman rõhutas, et Võiküla projekti puhul on tegemist erandiga, sest selle planeering on algatatud enne nelja maakonna ühist planeeringut.

“Kui saab planeeringu kehtestatud ja ehitusloa, võiks töö alata aasta pärast, sest tuuliku tellimine võtab kaua aega, seda ei saa enne tellida, kui on ehitusluba,” tutvustas Oleg Sõnajalg oma plaani.

Ain Kerem on aga valmis oma kodukoha eest lõpuni võitlema. “Lõppude lõpuks on olemas Euroopa Kohtu lahendeid, kus olemasolevaid tuuleparke on demonteeritud. Igal juhul jätkame võitlust,” jääb Kerem endale kindlaks.

 

 

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes