13% elektrist saame taastuvenergiast
Eesti uudised, Tuuleenergia - Tuuleenergia juuli 3, 2012
Tehnikamaailm, 03.07.2012
Taastuvenergiast toodetud elektri osatähtsus tasapisi suureneb. Kaks kolmandikku tuleb biomassist ja biogaasist, ligi kolmandiku annab tuuleenergia.
Käesoleva aasta lõpuks peaks taastuvenergia tootmine jõudma Eestis 1455 GWh-ni. Taastuvenergia toodang moodustas eelmisel aastal Eestis elekt ri tarbimisest koos elektrijaamade omatarbega ligi 13%, selle aasta esi meses kvartalis suurenes taastuv energia osa juba l6%ni.
Eleringi andmetel toodeti 2011. aastal taastuvatest allikatest 1159 GWh elektrienergiat, mis on 35% enam kui 2010. aastal. Eelkõige oli selle taga nii biomassist, biogaasist kui ka tuuleenergiast toodetud elektri tootmise kasv. Taastuvenergiast moodustas aasta kokkuvõttes 66% jäätmetest ja biomassist, 31% tuuleenergiast ning 3% hüdroenergiast toodetud elekter.
2011. aastal lisandus uutest taastuvenergia tootmisvõimsustest enim elektrituulikuid, mis andsid energiat kokku 35,3 MW. Valmisid 24 MW võimsusega Aseriaru tuulepark, Aulepa tuulepargi 9 MW võimsusega teine etapp ning Nasva tuulik 2,3 MWga.
2011. aasta seisuga saime me taastuvenergial põhinevat elektrit kokku 258,2 MW. Tootjatest andsid elektrituulikud 184 MW, biomassil ja turbal töötavad koostootmisjaamad 67,5 MW, hüdroelektrijaamad ligi 4 MW ning prügilagaasil töötavad jaamad 2,7 MW.
Kokku hoiavad taastuvenergia tootmisvõimsused ära ligi miljoni tonni põlevkivi põletamise Narva elektrijaamades ning sellega seo tud keskkonnakahju. Taastuvener gia toetusi maksti välja 61,9 miljonit eurot.
Aastatel 2007-2011 on meil taas tuvenergia sektoris uutesse tootmis ettevõtetesse investeeritud ligi 500 miljonit eurot, millest 87% on pai gutanud erainvestorid ning ligi 13% riigiettevõte Eesti Energia. Kokku on need tootmisettevõtted andnud elektrit võimsusega 221,45 MW.
Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiviga 2009/28/EÜ kinnitati konkreetsed eesmärgid, millest olulisim on taastuvenergia osatähtsuse suurendamine 20%ni aastaks 2020.
Rohkem päikest
Kõige optimistlikumad prog noosid ütlevad, et 2020. aastal võiks päike anda 5-25% kogu ener gia tootmisest maailmas. Päikeseenergia taastootmise tehnoloogiad muutuvad pidevalt odavamaks, seetõttu ka kasulikumaks. Traditsioonilised energiaallikad lähevad aga pidevalt kallimaks.
Meie laiustel on võimalik võtta päikeselt energiat vee soojenda miseks ja kütteks, kasutades päikesepaneele. Samuti saab päikeselt elektrienergiat fotoelektriliste seadmete abil.
Teatavasti on Saksamaa suurim päikeseenergia tootja maailmas. Seal asub ca 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest.
Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama. Ees tis on päikeseenergiat küll vähem, kuid seda kompenseerib keskmi sest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust.
Eesti eripära on veel see, et tal vekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt, ent märtsist kuni oktoobrini annavad need 90% kogu aastasest energia kogusest.
Eestis on päikesepaisteliste tun dide arv aastas Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete järgi keskmiselt 1745,7 tundi. See arv on saadud vaatluste tulemusel aastatel 1971-2000. Maksimum re gistreeriti 1997. aastal – 2341 tundi, ning miinimum 1977. aastal – 1124 tundi. Päikesepaisteliste tundide arv oli aastatel 2005-2010 tehtud vaatluste järgi keskmiselt 1862,3 tundi.
Info
■ TAASTUVENERGIA on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn. Maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduvgaas, biogaas ja biomass.