• Eesti

Parts ja tootjad leppisid kokku taastuvenergia uues toetusskeemis

Uncategorized - etea juuli 20, 2012

BNS, 20.07.2012

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja taastuvenergia koja juht Rene Tammist allkirjastasid neljapäeval memorandumi, mille järgi on kavas panna enamik uusi taastuvenergia toetusi sõltuma elektri börsihinnast.

Memorandumi järgi peab olema tagatud tootmisseadmetesse tehtud investeeringute sisemine tasuvusmäär 10 protsenti kogu toetuse kehtimise ajaks, kirjutab ajaleht Postimees reedel. Toetusskeem on kavas kehtestada tuleva aasta alguses, selleks on tarvis muuta elektrituruseadust. Toetusi on kavas ka uue korra järgi maksta igale seadmele 12 aastat alates tootmise alustamisest.

Parts ütles ajalehele Postimees, et tootjatega saavutati kompromiss. “See ei sündinud kergelt ega ole sellises mahus, nagu oleksime soovinud, aga riigikogul on võimalik anda oma panus ja seadust veel muuta,” ütles Parts.

Tammist ütles ajalehele, et kokkulepe on tasakaalus. “See kaitseb olemasolevaid investeeringuid ja võimaldab taastuvenergiasse investeerimist ka tulevikus,” ütles Tammist.

“Saavutatud kokkulepe vähendab taastuvenergia tootjate elektrihinna kõikumisest tulenevat tururiski, tuulenergia tootjate ebamäärasust toetuse suuruse osas tulevikus, puiduhakkest elektrit ja soojust tootvate tootjate kütuse hinnariski ning võimaldab tootjatel vajadusel pöörduda konkurentsiameti poole toetusemäära kooskõlastamiseks,” ütles Tammist pressiteates. “Antud garantiid on väärt hinda, millega loobutakse võimalikust elektrihinna kasvuga kaasnevast tulust, mida hetkel kehtiv toetusskeem lubab.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar ütles ajalehele, et börsihinna tõustes võetakse tootjatelt ära põhjendamatult kõrge toetus.

Tuuleenergia ja veel ehitusloa või rahastamisotsuseta uute taastuvenergia tootmisseadmetega toodetavat elektrit on kavas toetada määraga 9,3 senti kilovatt-tunni kohta, millest lahutatakse eelmise kuu elektri kaalutud keskmine börsihind. Turbal, prügil ja gaasil põhineva tõhusa koostootmise toetuse maksimummäär oleks 7,2 senti kilovatt-tunni kohta.

“Liigkasumid hoiab ära toetuse seotus elektri turuhinnaga. See tähendab, et kui turuhind suureneb, siis taastuvenergia tasu arvel väheneb. See on hea kaitse avaneval elektriturul tarbijatele,” ütles Parts ministeeriumi pressiteates.

Börsihinnast jääks sõltumatuks olemasolevad, ehitusloa või rahastusotsusega alla 10 megavatt-tunnise elektritootmise võimsusega seadmed, välja arvatud tuulikud. Sellistele tootjatele, näiteks praegu ehitamisjärgus olevatele väikestele biokütustel töötavatele koostootmisjaamadele Kuressaares, Paides ja Rakveres, säiliks praegune 5,37-sendine toetus kilovatt-tunni kohta, seisab memorandumis.

Tammist märkis, et samuti võimaldaks see lõpuni ehitada arenduses olevad väikesed elektrit ja soojust koostootvad jaamad Rakveres, Paides, Kuressaares ja mujal.

Olemasolevad biomassist elektri tootjad, sealhulgas Tallinna, Tartu ja Pärnu elektri ja soojuse koostootmisjaamad, saaksid toetusskeemi kehtestamisel kilovatt-tunni kohta toetust 8,8 senti, 9,3 senti, 9,8 senti või 10,3 senti miinus eelmise kuu börsihind. Toetuse määr erineks sõltuvalt kasutatava biomassi eelmise kalendriaasta hinnast.

Praeguse elektrituruseadusega on piiratud toetatava tuuleenergia tootmise ülempiiriks 600 gigavatt-tundi aastas. Memorandumi järgi on kavas see piirang kaotada ja asendada kõikidele tootjatele kehtiva toetatava taastuvenergia piirmääraga.

Ministeeriumi teatel leiti tootjatega peetud läbirääkimistel pooli rahuldav lahendus ka taastuvelektri tootmise toetamisele suurtes elektrijaamades, kus lisaks elektrile toodetakse ka kaugküttesoojust.

Üle 50-megavatistes tootmisseadmetes kasutatava biomassi eest oleks kokkuleppe järgi aastani 2020 võimalik saada taastuvenergia toetust aastas summaarselt 375 gigavatt-tunni ulatuses ja toetus on seotud süsinikdioksiidi kvoodi hinnaga. Toetuse sidumine kvoodi hinnaga tähendaks, et Balti Elektrijaama 11. energiaplokile makstav toetuse summa väheneks järgmisest aastast 20,13 miljonilt eurolt 9,8 miljoni euroni, mis annab ühtlasi ka suurima kokkuhoiu.

Memorandumi järgi on kavas valitsusele anda volitus kehtestada igaks aastaks toetatava taastuvenergia koguse alampiir. Memorandumi järgi seda ei langetataks võrreldes varasemaga ja selle hulka arvataks kõigi seni toetust saanud tootjate tootmismaht. Nende tootjate toodetud elektrile makstakse toetusi kava kohaselt ka alampiiri ületava toodangumahu eest.

Praeguse toetuse kohaselt oleks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul taastuvenergia kulu tarbijatele aastatel 2013–2020 arvestuslikult 838 miljonit eurot, siis kokkuleppekohase uuendatud toetusskeemiga jääks see ligikaudu 575 miljoni euro juurde.

Parts ütles ministeeriumi pressiteates, et saavutatud kokkulepe on senisest korrast tarbijasõbralikum. “Praeguse süsteemi jätkumisega võrreldes väheneb taastuvenergia ja koostootmise tasu 24 protsenti, mis keskmise tarbija jaoks tähendab 2,1-protsendilist säästu,” lisas Parts.

Tarbijad maksavad tänavu taastuvenergia tasu 0,97 senti kilovatt-tunni kohta. 2007. aastal oli see 0,39 senti, 2010. aastal 0,81 senti ja mullu 0,61 senti. Kehtiva toetusskeemi alusel tõuseks see ministeeriumi ja koja hinnangul tuleval aastal 1,12 sendile, 2014. aastal 1,28 sendile ja 2015. aastal 1,38 sendile.

Tammisti sõnul piiratakse kokkuleppega tarbijate kulul finantseeritavate uute tootmisvõimsuste kasv ja otsitakse teisi allikaid investeeringute rahastamiseks. “Eestis on piisavalt ressurssi, et täielikult üle minna taastuvate allikate kasutamisele. Kombineerides erinevaid rahastamisvõimalusi, võib see teoks saada kiiremini kui esmapilgul paista võib,” ütles Tammist.

Nii Euroopa Liidu kui rahandusministeeriumi hinnangul on praegu kehtiv taastuvenergia tasumäär liiga kõrge ehk tegemist on võimaliku ülekompenseerimisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja taastuvenergia koja hinnangul on uus toetuskeem vastavuses ka Euroopa Liidu riigiabi reeglitega ning vastav loataotlusprotsess algab nii kiiresti kui võimalik.

Taastuvenergia tootmismahud Eestis on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, moodustades mullu Eesti elektritarbimisest 13 protsenti. Kuna taastuvenergia tootmine on oluliselt kallim kui konventsionaalsetest allikatest tulev elekter, on see muutunud tarbijatele märkimisväärselt koormavaks, moodustades ligi kümnendiku elektriarvest.

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes