Valitsus hakkab sügisest CO2 oksjoneid korraldama
CO2 kaubandus, Eesti uudised - Tuuleenergia juuli 26, 2012
Eesti Päevaleht, 26.07.2012
Siiani said ettevõtted EL-i CO2 kvoote tasuta, nüüd tuleb need riigilt raha eest osta.
Tuleva aasta algusest muutub Euroopa Liidu riikide kliimapoliitika senisest veelgi rangemaks. Üleeuroopalise CO2 kvoodikaubanduse süsteemi kuuluvad ettevõtted ei saa enam kasvuhoonegaasi õhkupaiskamiseks vajalikke lube tasuta, selle asemel tuleb neid hakata valitsuste avalikelt oksjonitelt aasta-aastalt üha rohkem ostma.
Mõistagi puudutab see ka Eestit ja siinseid kõige rohkem CO2 õhku paiskavaid ettevõtteid. Suurim kvoodikauplemise süsteemi kuuluv ettevõte on meil muidugi Eesti Energia, kuid selle kõrval on ka hulk väiksemaid soojusenergiatootjaid ja tööstusettevõtteid, kes kvooti vajavad.
Raha otse eelarvesse
Ministeeriumide tasemel on juba tehtud CO2 kvoodimüügi oksjonitega pealehakkamiseks ettevalmistusi, samuti on hinnatud lähiaastatel ees ootavate tulude suurust. Kvoodimüügiraha hakkab laekuma otse Eesti riigieelarvesse.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsleri Ivar Siku sõnul toimub esimene proovioksjon emissioonilubade müümiseks juba sel sügisel. “Proovioksjoni eesmärk on saada ettekujutus, milliseks kujuneb CO2 kvoodi hind,” rääkis Sikk. Sellest omakorda sõltub paljuski see, kui suurte uute täiendavate rahasummadega saab järgmiste aastate eelarvetes arvestada.
Esimest korda hindas rahandusministeerium kvoodioksjonitest eelarvesse tõenäoliselt laekuvat raha juba selle aasta kevadel riigieelarve strateegiat koostades (vt graafik). Asekantsler Ivar Siku sõnul arvestati seal kõige konservatiivsemat kvoodi turuhinda. “Prognoosi tehes võtsime kvoodi hinna aluseks kuus eurot CO2 tonni kohta ja praegu on see ka reaalne hind. Kuid loodame ise, et see läheks ülespoole.”
Euroopa Liidu kvoodikaubandussüsteemis on CO2 kvoodi hind olnud viimasel ajal tugeva surve all, seda just hinnalanguse poole.
Selle üks põhjus on tõsiasi, et praegu kehtival kvoodikaubandusperioodil on üle euroliidu jaotatud ettevõtetele nii palju tasuta kvooti, et väga paljudel on perioodi lõpuks tekkinud kvoodi ülejääk, mida soovitakse omakorda teistele müüa. Praegu kehtivate reeglite järgi tuleb ettevõttel turult osta CO2 kvooti vaid siis, kui tasuta eraldatud lubadest jääb puudu.
Kuid nii Euroopa Komisjon kui ka liikmesriigid pole sugugi rahul, et CO2 kvoot nii vähe maksab. Asekantsler Sikk tõdes, et praegu oodatakse mitut Euroopa Komisjoni otsust, mis võivad kvoodi hinda mõjutada.
„Mitu asja on hetkel lahtised. Näiteks, kas lubatakse sel perioodil ettevõtetel kasutamata jäänud kvoodid uuel aastal algavasse uude perioodi üle kanda. On selge, et ka Euroopa Komisjoni huviks on kvoodi hind, mis paneks ettevõtteid ka reaalselt CO2 emissioone vähendama,” lausus asekantsler.
Kvoodirahaga pensione ei maksa
Nii nagu eelarvesse kvoodioksjoneilt loodetava tulu suurus on veel lahtine, on ka ainult üldistes piirides selge, mida saadavate summadega peale hakatakse. Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk selgitas, et plaanid on veel tegemisel. „Kuid üldise põhimõttena tahaksime nende vahendite kasutamist planeerida koos Euroopa Liidu struktuurivahenditega,” rääkis ta. Sel sügisel algatab valitsus arutelu uue Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendite kasutamise eesmärkide üle ja kinnitab konkreetsemad kavad tuleval kevadel. Siku sõnul peaksid CO2 oksjonite tulud saama osaks neist plaanidest.
Kvoodioksjoneilt saadud raha kulutamiseks on kehtestatud mõned eraldi reeglid. Suures plaanis peaks valitsused pool kvoodimüügist teenitud tulu kasutama omakorda n-ö rohelisteks ehk CO2 õhkupaiskamist vähendavateks tegevusteks. Ülejäänud poole suunamine on vabam.
Asekantsler Sikk kinnitas, et n-ö rohelisi tegevusi, mis vajaksid rahastamist, on palju. „Näiteks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse või bioressursi kasutamise tõhustamine, et see seoks rohkem CO2.” Mis puutub võimalusse, et poolt CO2 kvoodimüügi rahast võiks kasutada kulude katteks valitsuse oma äranägemise järgi, siis asekantsleri kinnitusel ei kavandata sellest hoolimata raha kasutada pensionide tõstmiseks või õpetajate palkadeks. „Nende vahendite kasutamisel on oluline vaadata ikka seda, mida on vaja teha Eesti tuleviku arengu jaoks.”
Valitsus näeb CO2 kvoodimüügist tõusvat tulu
Kevadel kinnitatud nelja-aastases riigieelarve strateegias hinnatakse, et valitsus saab viie aasta jooksul Euroopa Liidu CO2 kvoote ettevõtetele müües kokku 128 miljonit eurot tulu.