• Eesti

Esimene kodu hakkas elektrit Eesti Energiale müüma

Eesti uudised - etea august 23, 2012

Eesti Päevaleht, 23.08.2012

Läbimurre: Majaperemehe Vello Ohu arvutustel tasub investee­ring päikesepaneelidesse ära 10-12 aastaga.

Eile saatis Türi majaomanik Vello Ohu ülekandevõrkude ettevõttele Elering taotlu­se taastuvenergia toetuse saa­miseks, sest ta hakkas oma kodumaja katusele paigalda­tud päikesepaneelidega elekt­rit tootma.

Jaotusvõrguettevõte Elektrilevi menetleb praegu 140 samasugust projekti. Ohu on esimene, kes sõlmis mikrotootjana liitumislepingu, samu­ti sõlmis ta kodus toodetud elektri müügiks tarnelepingu Eesti Energiaga. “Kui varem maksin igakuiselt elektri eest ligi 35 eurot, siis eelmisel kuul vaid 16 eurot,” rääkis Ohu.

Türilane paigaldas 2,5 kW võimsusega päikesepaneelid katusele oma majapidamise tarbeks. Päikeseenergial töö­tav süsteem vajab võimsat salvestit, et tarbijat ka pimedal ajal vooluga varustada. Suu­re akupargi asemel võib aga salvestina kasutada üldkasuta­tavat elektrivõrku, millega lii­tumiseks tuleb sõlmida leping kohaliku jaotusvõrgu ettevõt­tega. Pärast võrguga liitumist ostab elektri müügiga tegelev ettevõte kodus toodetud voolu ära ja lahutab selle maha klien­di igakuisest elektriarvest.

“Loodan, et aastaringselt tarbin poole oma toodetud elektrienergiast ise, poole aga müün võrku ära,” selgitas Ohu. “Minu eesmärk pole elektrit müüa, vaid seda maksimaal­selt oma majapidamises ära kasutada, ülejäägi annan ära.”

Loota on ka lisateenistust

Sellegipoolest saatis Ohu eile teele taotluse, et saada taastuv­energia toetuste jagajalt Eleringilt tavapärast 5,3 sendi suurust toetust iga toodetud kilovatt-tunni eest. Toetuse abil võib Ohu loota ligi 240 euro teeni­misele aastas, sest arvutab oma seadme tootmismahuks 4500 kilovatt-tundi elektrienergiat.

Saksamaalt ostetud päike­sepaneelid maksid alla kaheksa tuhande euro, ligi tuhat eurot kulus võrguga liitumi­seks. Majaperemehe hinnangul tasub investeering praeguses turuseisus ära 10-12 aastaga.

Elektrilevi peab Ohule kuulu­va seadme liitmist oma võrgu­ga läbimurdeliseks, mille ees­kujul lahendatakse kõik järg­nevad taotlused.

“Tänu selle mikrotootjaga läbitud pilootprojektile on meil protsess kõvasti eda­si arenenud ja kliendipoolne koostöö oli lausa autasu väärt,” ütles Elektrilevi liitu­miste spetsialist Meelis Kaps.

Praegu on ettevõttel võrguleping 11 mikrotootjaga sõlmi­misel, puudu on vaid allkirjad. Kaksteist mikrotootmisseadme omanikku on võrgulepingu sõlmimise lõppfaasis, kuid enne allkirjastamist on vaja lõpetada liitumisega seo­tud elektrivõrgu ehitustööd ja teostada seadmete tehnili­se korrasoleku kontroll.

Seni veel monopoliseisuses Eesti Energia kinnitusel oota­vad nad mikrotootjaid lausa avasüli. “Täna sõlmime lepin­guid tähtajaliselt, kehtivusega 2012. aasta lõpuni, mil elektriturg Eestis täielikult avaneb. Alates 2013. aastast sõlmime soovi korral uue lepingu,” rää­kis Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. “Avatud elektritu­rul müüjat valides tasub silmas pidada, et nii elektri ostu- kui müügileping peavad olema sõl­mitud sama elektrimüüjaga.”

Elering on kimbatuses

Eesti Energia on muutnud mikrotootja arvelduse elektri müümisel võimalikult lihtsaks. Elektri tagasimüük on toodud eraldi reana elektriarvel, näida­tes tasaarveldust toodetud ja tarbitud elektrienergia kohta.

Eleringist väljendati mikrotootjatele taastuvenergia toe­tuste maksmise suhtes kimbatust, sest seni pole ühtegi taotlust menetletud. Ettevõt­te pressiesindaja tõdes, et sea­dus lubab toetust maksta kõi­gile tootjatele, kui nad vasta­vad tehnilistele tingimustele, see tähendab, et on liitutud võrguettevõttega. Aga kuidas täpselt mikrotootjate taotlu­si läbi vaatama hakatakse, on veel otsustamata.

Eleringi ebakindluse taga võib peituda hirm, et elektri mikrotootmist võidakse haka­ta kasutama riigilt subsiidiu­mide väljapumpamiseks.

“Kui mikrotootmine on elektri säästmisele suunatud mõtestatud tegevus, siis põhimõtteliselt ei peaks ta subsii­diume vajama,” ütles majan­dusminister Juhan Parts. „Me oleme eeskirju sättinud nii, et mikrotootmine muutuks või­malikuks. Nüüd peame ana­lüüsima, millisel tasemel on toetused mõistlikud. Ebareaal­ne oleks mõelda, et väga väi­ke tootja saab subsiidiumi abil väga suurt sissetulekut.”

NÄPUNÄITED

Nii saab eestlane endale koduse elektrijaama

•Mikrotootjal kulub võrgu­ga liitumiseks poolteist kuud. Edu nimel peab ta täitma kõi­ki võrguettevõtete tingimusi.

•Selleks, et osta õige elekt­ri tootmise seade, tuleb võtta tehnilised tingimused võrguettevõtjalt, kes määrab, millistele tingimustele need peavad vas­tama. Seadme soetamise järel tuleb võrguettevõtjaga kooskõ­lastada selle tehnilised andmed ja paigaldamisjoonised.

•Võrguettevõtja poolt pai­galdatakse tootmisseadmele kahesuunaline voolumõõtja ja katkestuslüliti.

•Välja ehitatud süsteemile tuleb tellida pädevast elekt­ritööde eraettevõttest elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus.

•Võrguettevõtjaga tuleb sõl­mida elektrivõrguga liitumi­se leping.

•Sama elektrimüügifirmaga, kellelt ostetakse elektrienergiat oma majapidamise tarbeks, sõlmitakse ka tarneleping oma toodangu müügiks. Elektrifir­ma arvestab igakuisest arvest maha koduse seadme poolt võrku edastatud elektri maksu­muse, mis Eesti Energia puhul on 2,81 eurot kilovatt-tunnilt.

•Lisaks võib Eleringile esi­tada taotluse taastuvenergia toetuse saamiseks, mille suurus on 5,3 senti toodetud kilovatt-tunnilt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes