• Eesti

Ettevõtted teadvustavad looduse säästmise vajadust

Eesti uudised - etea august 16, 2012

Äripäev, 16.08.2012

Samal ajal kui Eesti elanikkond suhtub kesk­konnahoidu küllaltki kriitiliselt, peab suur osa meie tööstusettevõtetest ennast ja oma tege­vust säästlikuks ja loodusega arvestavaks ning püüab oma keskkonnasõbralikkusest igal sam­mul ka avalikkusele märku anda.

Sel aastal Eestimaa elanike seas Turu-uuringute ASi poolt keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi viidud uuring näitab, et 85% elanikest annab Eesti keskkonnaseisundile hea või väga hea hinnangu. Ka iseenda keskkonnateadlikkust hindavad inime­sed üpris heaks, samas ollakse kriitilised kaasko­danike keskkonnateadlikkuse suhtes.

Keskkonnaminister Keit Pentus ütles, et rahvas on keskkonnateadlikkuse suhtes muutunud vara­sema uuringuga võrreldes kriitilisemaks, samas on paranenud ka inimeste teadlikkus.

Rahvas pelgab kaevandusi. “Uuring viidi läbi es­malt selleks, et teada saada, kas ministeeriumi sea­tud tegevussuunad on ka rahva poolt õigeks tun­nistatud. Teiseks on uuringu tulemused ka oluli­seks teabeks eesseisvate otsuste tegemisel,” põh­jendas Pentus säärase uuringu vajalikkust. “Nüüd teame näiteks seda, et kõige kriitilisemad on ini­mesed uute kaevanduste rajamise suhtes, samuti mere puhtuse ning suurtööstusest lähtuva saas­tamise suhtes.”

Pentus kinnitas, et uute kaevanduste rajami­seks keskkonnaministeerium lubasid kergekäeli­selt välja ei anna, pigem soosib ametkond olemas­olevate kaevanduste ammendamist.

Oluline murekoht paistab rahvale olevat ka puhtajoogivee olemasolu ning üldse meie veerik­kuse kaitsmine nii jõgedes-järvedes kui ka meres. Ja üldiselt ollakse seda meelt, et majanduse aren­damise nimel ei tohi keskkonna arvel lõivu võtta. Energiatootmise viisidest eelistatakse tuuleenergeetika arendamist, valdav osa vastanuist ei soovi siinmail kunagi näha tuumaelektrijaama.

Huvi hakkab jahenema. Turu-uuringute ASi pro­jektijuhi Hella Kaldaru sõnul leidus vastanute seas üks protsent selliseid, kes tunnistasid, et nad ei tea loodushoiust ja selle vajalikkusest midagi, ja tõe­näoliselt siis ka ei tegele sellega.

Suurem osa – 84% – küsitlusele vastanud ini­mestest hindab oma keskkonnateadlikkust siiski väga heaks või vähemalt keskpäraseks.

“Varasema, 2010. aastal läbiviidud uuringuga võrreldes tundub, et üldine huvi keskkonnatee-made vastu on hakanud mõnevõrra jahenema,” märkis Kaldaru.

“Üldiste keskkonnaprobleemide vastu tun­takse vähem huvi, küll aga lähevad Eesti rahvale korda oma kodukoha loodusega seonduvad tee­mad,” lisas ta.

Mis on mis

Elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuring

Uuring viidi läbi 15-74aastaste Eesti elanike seas.

Kõigis maakondades oli kokku 100 küsitluspunkti, igas neis tehti 10 intervjuud.

Vastanuid oli 1005 ning uuringutulemused on laiendatavad Eesti vastavaealisele elanik­konnale.

Küsitletavate arv leiti regiooni rahvastiku ti­heduse põhjal, kõige rohkem vastanuid oli Tal­linnas.

Küsitlus viidi läbi silmast silma vestlusena nn Omnibussi keskkonnas.

Uuringu tellis keskkonnaministeerium ning selle viis läbi Turu-uuringute AS.

ALLIKAS: KESKKONNAMINISTEERIUM

Kommentaar

Keemiafirma püüab olla loodussõbralik

Meelis Eldermann, ASi VKG juhatuse esimees:

Viru Keemia Grupil on ju­ba viis aastat üks strateegia keskkonnahoiu seisukohalt.

Oleme hakanud tegelema roh­kem erinevate jäätmete taaska­sutuse projektidega. Püüame pidevalt selles osas edasi arene­da ja uurida üha uusi võimalu­si meie jäätmete kasutamiseks erinevates valdkondades, näi­teks ehitusmaterjalid.

Saavutustest on veel natu­ke vara rääkida, kuna see kõik ei ole ühe päeva tegevus. Keskkonnasäästu valdkonnas võib välja tuua, et VKG noorim tü­tarettevõte VKG Plokk too­dab põlevkivi ümbertöötlemi­sel tekkinud jäätmetest ehitusplokke.

Kindlasti saab rääkida posi­tiivsetest mõjudest meie ettevõ­tetele, üks olulisemaid on teh­niline innovatsioon – uus õlitehas Petroter I, autotranspor­di asemel põlevkivikonveieri kasutuselevõtt põlevkivi trans­portimiseks Ojamaa kaevandu­sest Kohtla-Järve tööstusterri­tooriumile jne.

Suurtele ettevõtetele on ise­loomulik pikaajaline strateegiaplaan, mis on jätkusuutlik­kuse üks põhialuseid. See eel­dab võimekust protsesse prog­noosida.

Keelud-käsud küll ettevõtete jätkusuutlikkust ei arenda. Pi­gem võivad sageli suured mak­sud pärssida ettevõtete inves­teerimisvõimekust, mis ei ole just parim viis keskkonnasääst­likkusele suunamisel.

Õlitootja Ida-Euroopa keskus asub Tartus

Tiina Suija, Addinol Lube Oil OÜ ärijuht:

Meie peame oma keskkonna­säästlikkuse lipulaevaks Addinoli Ida-Euroopa keskust, mis asub Tartu külje all.

2009. aastal septembris ava­tud maja projekteerimisel ja ehitamisel järgiti just keskkon­na- ja energiasäästlikku mõtte­viisi. Meie soov oli, et uuest kes­kusest ei tuleks lihtsalt tavaline büroomaja, ning tulemuseks oligi see, et meil on läbimõel­dud n-ö roheline maja.

Hoone on hästi läbi mõel­dud ja omab ranget kontsept­siooni, mistõttu on maja ehita­misel kasutatud kümmet olu­list keskkonnasäästlikku la­hendust:

1. Hoonel on spetsiaalsed maa sisse paigaldatud õlipüüdurid, et õnnetuse korral ei sa­tuks õli maapinda ega kanali­satsiooni, vaid selleks ettenäh­tud õlikogumismahutitesse.

2. Maja kasutab maakütet, mis tagab väiksema energiaku­luga maksimaalse soojushulga.

3. Hoones on soojusvahetiga ja paindlikult juhitav ventilat­sioonisüsteem, mis tähendab seda, et näiteks ruumide venti­latsioon ei ole pidevalt sisse lü­litatud koos ülejäänud süstee­miga, vaid on vastavalt vajadu­sele eraldi sisse- ja väljalülitatav, et vältida soojuse ebaotstar­bekat väljapumpamist.

Ligi 700 m2 ladu on varusta­tud katuseakendega, vältimaks valgel ajal elektrivalgustuse ka­sutamist. Päevavalgus paistab sisse ka lao välisustel olevatest akendest.

5. Välisfassaadile ehitatud LED-valgustusega valgusrek­laam on varustatud eraldi tuulegeneraatoriga.

6. Maja asendi ning akende ja sirmide projekteerimisel on arvestatud suvise kõrge ja tal­vise madala päiksega, et vähen­dada suvise jahutamise ja tal­vise kütmisega seotud energia­kulusid.

7. Konteinerite pesemiseks ei hoita suurt kogust tulist vett valmiskuumutatult. Selle ase­mel toodetakse tuline vesi pesuri vee-ettevalmistussõlmes otse tarbimiskohas ja hetkel.

8. Serverite jahutamisel saa­dud soojust kasutatakse lao­ruumi kütteks.

9. Peaukse kohale on paigal­datud soojuspumba küttekeha, et soojendada ukse kaudu sise­nevat välisõhku ja vältida ener­giakadu läbi ukseava.

10. Kontoriploki välisseinte soojusjuhtivus ja katuse soojus­juhtivus on 30% tõhusam täna­päevaste kontorihoonete välispiirete soojajuhtivusest.

Energiaettevõte rajas tuhaväljale tuulepargi

Olavi Tammemäe, Eesti Energia keskkonnajuht:

Eesti Energia teeb oma tege­vuse keskkonnamõju vähen­damiseks märkimisväärseid investeeringuid, meie jaoks on mõistagi oluline, et laiem avalikkus neist pingutustest teaks. Elektri tootmist on har­jutud pidama väga saastavaks ning seda olulisem on anda inimestele piisavalt infot selle kohta, milliseid samme oleme oma tegevuse mõjude vähenda­miseks astunud.

Meie tegevusest keskkonna­mõjude vähendamisel leiab in­fot näiteks aastaraamatu selle­le teemale pühendatud peatü­kist. Samuti on meie kodulehel eraldi alamleht, kus tehtut pee­geldame.

Peame oluliseks osaleda et­tevõtete vastutustundlikkust hindavatel konkurssidel. Pälvi­sime näiteks möödunud aastal keskkonnaministeeriumi au­hinna “Aasta keskkonnategija 2011” endise tuhavälja kesk­konnasõbraliku kasutamise eest – nimelt rajasime muidu kasutuna seisvale tuhaväljale tuulepargi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes