Kümme aastat Eesti tuuleenergeetikat
Eesti uudised, Tuuleenergia - etea august 22, 2012
Äripäev, 22.08.2012
16. augustil möödus kümme aastat päevast, mil pandi nurgakivi Virtsu, Hanila valla, Läänemaa ja kogu Eesti esimesele tuulepargile. Tuulepark avati sama aasta 11. oktoobril, esimest kümnendit tähistati Virtsus sel aasta 15. juunil.
Jutud Eesti esimese tuulepargi ehitamisest hakkasid liikuma tosin aastat tagasi.
Esimesena astus koostööettepanekuga Läänemaa Hanila vallavalitsuse uksest sisse Lars Mach Saksa-Taani firmast Renewable Energy Group OÜ. Ent osutus kergeks. Ei saanud ta laenu Saksa ega Taani pankadest, ei antud talle seda Eestistki. Tuuleenergeetikasse tulija aga ilma laenurahata reeglina hakkama ei saa. Oma kaugas jääb rahamahuka investeeringu jaoks liiga õhukeseks.
Teine tulija oli saarlaste OÜ Roheline Ring juhatuse liige Ants Ink. Temalt küsiti pangas kõigepealt sidemete kohta Machiga. Alles siis kui kuuldi, et sidemeid pole, pakuti istet. Koos Hanila vallavanema Arno Peksariga moodustus tugev tandem, kes asja käima tõmbas.
Mõlemat edumeelset meest ajas taga uudishimu.
Ants Ink: “Tahtsime teada saada, kas eestlane saab hakkama tuulepargiga. No sai.”
Aro Peksan “Asi oli uus ja huvitav.”
Pärast ehitas Roheline Ring Hanila valda veel ühe tuulepargi ning müüs siis kõik oma tuulejõujaamad Nelja Energia OÜ-le. Saarlaste uudishimu oli rahuldatud. Sellest ajast peale sai vallavanema partneriks teine tubli mees – Nelja Energiajuhatuse esimees Martin Kruus.
Hanila vald jätkas ja jätkab. Praegu toodab siin tuulest elektrienergiat kuue tuulepargi 26 tuulejõujaama.
Kogu Eesti tuuleenergeetika kuulub aga Euroopa keskmike hulka ja on Balti riikide esimene.
Muide, Nelja Energia on ka kolme Leedumaal paikneva tuulepargi omanik ning ehitab sinna praegu neljandat. Üks kolmandik Nelja Energia tuuleelektrist tuleb Leedust ja kaks kolmandikku Eestist
Tuuleenergeetika saab ka toetust. Proovikiviks valiti koos Eesti Energiaga Virtsu esimesse tuuleparki kolm suhteliselt väikese nimi-võimsusega 0,6megavatist tuulejõujaama. Ka hiljem lisatud 0,8ne ja paljud mujal Eestis töötavad tuulejõujaamad on usaldusväärse saksa firma Enercon GmbH toodang.
Eesti tuuleenergeetika järgmised tootmisvõimsused rajati 2005. ja 2007. aastal. Sellest peale on iga aastal midagi juurde tulnud. Tuuleparkide koguvõimsus on kümne aasta jooksul kasvanud üle 170 korra.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonijuhatuse esimees Martin Kruus jagab arengu kolmeks: “Esimene periood oli tuuleenergeetikute entusiasmi aeg. Siis ehitati näiteks ka Esivere, Pakri ja Viru-Nigula tuulepargid. Riik vaatas peaasjalikult pealt.
Teisel perioodil läks asi tõsisemaks. Tuule-energeetikasse astus jõuliselt Eesti Energia, kes rajas tänaseni Eesti kõige võimsama – Aulepa tuulepargi. Riik, kohalikud omavalitsused ja inimesed hakkasid tuuleenergeetika vastu suuremat huvi tundma.”
Tulevaste tuuleparkide vastu kõlasid esimesed vastulaused. Need rakendati ka valimis-vankri ette. Kerkis esile tuuleenergeetikaettevõtetele antava riikliku toetuse teema, Tuuleparkidele kehtestati ranged võrgunõuded, rääkis Kruus ja jätkas: “Esimesele perioodile annaksin hindeks viis, teisele ja kogu kümnendile neli miinusega. Statistiliste näitajate põhjal vääriksid kaks viimast küll kõrgemat hinnet, ent meie elu on raskemaks läinud või tehtud.
Kui esimene periood pani põhja teisele, siis teine andis kolmandale üle oma head ja vead.”
Tuuleenergeetikutel ei ole ilmselt antud käia laudsiledat teed. Lihtsalt elu on niisugune. Muretut elu tuleb ette vaid mängult ja sedagi ainult lapsepõlves.
Võrgunõuete pärast on siiani lõplikult tunnustamata mitu juba tükk aega töötavat tuule-parki. Riiklikku toetust need ei saa.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aga külvas ligi kaks aastat tuuleenergeetikasse ebakindlust kavatsedes kärpida riikliku toetuse määrasid.
Kruus: “Mis kõige halvem – kavandatavale toetusmäärade kärpimise seadusele taheti anda tagasiulatuv jõud. Tuuleenergeetikud ei ole vastu, et tuleviku tuuleparkidele hakatakse vähem toetust maksma, aga õigustatud ootuse printsiibist peab kinni pidama. Praegu toodangut andvatesse tuulejõujaamadesse on ju investeeringud tehtud kehtivaid toetusmäärasid silmas pidades.”
Vist sai minister Juhan Parts isegi sellest lõpuks aru ja andis möödunud kuul allkirja kompromisskokkuleppele.
Kui seaduse tagasiulatuvjõud aga siiski riigikogus kinnitust leiab, peletab see eemale mitte üksnes potentsiaalsed tuuleenergeetikasse investeerijad. Eestlasi ei või usaldada: kord nad lubavad, kord võtavad oma sõna tagasi – selline tuleb reageering.
Kruus: “Meie seisukoht on, et majandamistingimused ei tohi halveneda.”
Kõigepealt aga vajab Eesti tuuleenergeetika riigi tasemel diskussiooni ja poliitilist otsust.
Objektiivsete tegurite, näiteks loodusseaduste vastu ei ole mõtet võidelda. Küll aga tuleb subjektiivsed, inimestest tingitud tegurid mõistlikkuse piires hoida.
Kruus: “Objektiivne on ka näiteks vajadus tuuleenergeetikat tasakaalustavate võimsuste järele. Üks võimalus on pump-hüdroakumulatsioonijaamad, teine vedelgaasil töötavad varujaamad.
Pikemas perspektiivis õpetab Euroopa Liit tarbijaid tarbima rohkem elektrit siis, kui see on odav ja vähem siis, kui see on kallis.
Seda on Eestilegi vaja, sest juba järgmise aasta algusest avaneb meiegi elektriturg ning hind muutub. Tarbijatele antakse teada, mis elekter homme ühel või teisel tunnil maksma hakkab. Elektrienergia tarbimisse uut moodi suhtumises ei ole sisuliselt midagi uut.
Tegelikult on kogu energeetikapoliitika subjektiivsete suhtumiste produkt. Õigusaktide loomisse sisestatakse küll objektiivsed lähteandmed, ent otsused langetab subjektiivsete poliitikute rühm. Otsustamine on alati subjektiivne.”
Lisa kommentaar