• Eesti

Kümme aastat Eesti tuuleenergeetikat

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea august 22, 2012

Äripäev, 22.08.2012

16. augustil möödus kümme aastat päevast, mil pandi nurgakivi Virtsu, Hanila valla, Läänemaa ja kogu Eesti esimesele tuulepargile. Tuulepark avati sama aasta 11. oktoobril, esimest kümnendit tähistati Virtsus sel aasta 15. juunil.

Jutud Eesti esimese tuulepargi ehitamisest hakkasid liikuma tosin aastat tagasi.

Esimesena astus koostööettepanekuga Lää­nemaa Hanila vallavalitsuse uksest sisse Lars Mach Saksa-Taani firmast Renewable Energy Group OÜ. Ent osutus kergeks. Ei saanud ta lae­nu Saksa ega Taani pankadest, ei antud talle se­da Eestistki. Tuuleenergeetikasse tulija aga il­ma laenurahata reeglina hakkama ei saa. Oma kaugas jääb rahamahuka investeeringu jaoks liiga õhukeseks.

Teine tulija oli saarlaste OÜ Roheline Ring juhatuse liige Ants Ink. Temalt küsiti pangas kõigepealt sidemete kohta Machiga. Alles siis kui kuuldi, et sidemeid pole, pakuti istet. Koos Hanila vallavanema Arno Peksariga moodustus tugev tandem, kes asja käima tõmbas.

Mõlemat edumeelset meest ajas taga uudishimu.

Ants Ink: “Tahtsime teada saada, kas eestlane saab hakkama tuulepargiga. No sai.”

Aro Peksan “Asi oli uus ja huvitav.”

Pärast ehitas Roheline Ring Hanila valda veel ühe tuulepargi ning müüs siis kõik oma tuulejõujaamad Nelja Energia OÜ-le. Saarlas­te uudishimu oli rahuldatud. Sellest ajast pea­le sai vallavanema partneriks teine tubli mees – Nelja Energiajuhatuse esimees Martin Kruus.

Hanila vald jätkas ja jätkab. Praegu toodab siin tuulest elektrienergiat kuue tuulepargi 26 tuulejõujaama.

Kogu Eesti tuuleenergeetika kuulub aga Eu­roopa keskmike hulka ja on Balti riikide esi­mene.

Muide, Nelja Energia on ka kolme Leedu­maal paikneva tuulepargi omanik ning ehitab sinna praegu neljandat. Üks kolmandik Nelja Energia tuuleelektrist tuleb Leedust ja kaks kolmandikku Eestist

Tuuleenergeetika saab ka toetust. Prooviki­viks valiti koos Eesti Energiaga Virtsu esimes­se tuuleparki kolm suhteliselt väikese nimi-võimsusega 0,6megavatist tuulejõujaama. Ka hiljem lisatud 0,8ne ja paljud mujal Eestis töö­tavad tuulejõujaamad on usaldusväärse saksa firma Enercon GmbH toodang.

Eesti tuuleenergeetika järgmised tootmis­võimsused rajati 2005. ja 2007. aastal. Sellest peale on iga aastal midagi juurde tulnud. Tuu­leparkide koguvõimsus on kümne aasta jook­sul kasvanud üle 170 korra.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioonijuhatuse esimees Martin Kruus jagab arengu kolmeks: “Esimene periood oli tuuleenergeetikute entu­siasmi aeg. Siis ehitati näiteks ka Esivere, Pakri ja Viru-Nigula tuulepargid. Riik vaatas peaas­jalikult pealt.

Teisel perioodil läks asi tõsisemaks. Tuule-energeetikasse astus jõuliselt Eesti Energia, kes rajas tänaseni Eesti kõige võimsama – Aulepa tuulepargi. Riik, kohalikud omavalitsused ja inimesed hakkasid tuuleenergeetika vastu suu­remat huvi tundma.”

Tulevaste tuuleparkide vastu kõlasid esime­sed vastulaused. Need rakendati ka valimis-vankri ette. Kerkis esile tuuleenergeetikaettevõtetele antava riikliku toetuse teema, Tuuleparkidele kehtestati ranged võrgunõuded, rääkis Kruus ja jätkas: “Esimesele perioodile annak­sin hindeks viis, teisele ja kogu kümnendile neli miinusega. Statistiliste näitajate põhjal vääriksid kaks viimast küll kõrgemat hinnet, ent meie elu on raskemaks läinud või tehtud.

Kui esimene periood pani põhja teisele, siis teine andis kolmandale üle oma head ja vead.”

Tuuleenergeetikutel ei ole ilmselt antud käia laudsiledat teed. Lihtsalt elu on niisugune. Mu­retut elu tuleb ette vaid mängult ja sedagi ai­nult lapsepõlves.

Võrgunõuete pärast on siiani lõplikult tun­nustamata mitu juba tükk aega töötavat tuule-parki. Riiklikku toetust need ei saa.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aga külvas ligi kaks aastat tuuleenergeetikasse ebakindlust kavatsedes kärpida riikli­ku toetuse määrasid.

Kruus: “Mis kõige halvem – kavandatava­le toetusmäärade kärpimise seadusele tahe­ti anda tagasiulatuv jõud. Tuuleenergeetikud ei ole vastu, et tuleviku tuuleparkidele haka­takse vähem toetust maksma, aga õigustatud ootuse printsiibist peab kinni pidama. Praegu toodangut andvatesse tuulejõujaamadesse on ju investeeringud tehtud kehtivaid toetusmäärasid silmas pidades.”

Vist sai minister Juhan Parts isegi sellest lõpuks aru ja andis möödunud kuul allkirja kompromisskokkuleppele.

Kui seaduse tagasiulatuvjõud aga siiski rii­gikogus kinnitust leiab, peletab see eemale mit­te üksnes potentsiaalsed tuuleenergeetikasse investeerijad. Eestlasi ei või usaldada: kord nad lubavad, kord võtavad oma sõna tagasi – selli­ne tuleb reageering.

Kruus: “Meie seisukoht on, et majandamis­tingimused ei tohi halveneda.”

Kõigepealt aga vajab Eesti tuuleenergeetika riigi tasemel diskussiooni ja poliitilist otsust.

Objektiivsete tegurite, näiteks loodussea­duste vastu ei ole mõtet võidelda. Küll aga tu­leb subjektiivsed, inimestest tingitud tegurid mõistlikkuse piires hoida.

Kruus: “Objektiivne on ka näiteks vajadus tuuleenergeetikat tasakaalustavate võimsus­te järele. Üks võimalus on pump-hüdroakumulatsioonijaamad, teine vedelgaasil tööta­vad varujaamad.

Pikemas perspektiivis õpetab Euroopa Liit tarbijaid tarbima rohkem elektrit siis, kui see on odav ja vähem siis, kui see on kallis.

Seda on Eestilegi vaja, sest juba järgmise aas­ta algusest avaneb meiegi elektriturg ning hind muutub. Tarbijatele antakse teada, mis elekter homme ühel või teisel tunnil maksma hakkab. Elektrienergia tarbimisse uut moodi suhtumi­ses ei ole sisuliselt midagi uut.

Tegelikult on kogu energeetikapoliitika subjektiivsete suhtumiste produkt. Õigusakti­de loomisse sisestatakse küll objektiivsed läh­teandmed, ent otsused langetab subjektiivse­te poliitikute rühm. Otsustamine on alati sub­jektiivne.”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes