• Eesti

Taastuvenergia toetused: mõõda hästi, enne kui lõikad

Eesti uudised - etea august 16, 2012

Äripäev, 16.08.2012

Maailma naftaressursid on piiratud ning kui arvestada maailma rahvastiku tempo­ka kasvuga, siis vaja on lei­da alternatiive. Taastuvener­gia areng on viimastel kümnenditel olnud väga kiire, nii päikese- kui ka tuuleenergiat on suude­tud muuta oluliselt efektiivsemaks. See on posi­tiivne, sest suurem efektiivsus on võimaldanud ka laiemat kasutamist praktikas. Kuid 2008. aas­tal alanud finantskriis on ka taastuvenergia sek­torile toonud tuntavaid tagasilööke. Ning selle kriisi lained kestavad tänaseni. On mõneti mõis­tetav, et kui Euroopa võlakriis on üha pingeid te­kitab, siis liigub roheline mõtlemine tihtipeale tagaistmele, mõnel juhul isegi pagasnikusse.

Riigieelarved Lääne-Euroopas on pinges ning seetõttu on riigid vähendamas taastuvenergia toetusi. Ei muudeta küll kehtivaid lepinguid, kuid vähendatakse edasisi toetusi taastuvenergia investeeringutele. Näiteks päikeseenergia puhul on Saksamaa prognoositavad uued investeerin­gud järgmisel aastal kaks korda väiksemad kui 2010. aastal, Itaalia puhul isegi kolm korda.

Toetused on vajalikud. Taastuvenergia on kii­relt arenenud, kuid vajab tänases faasis siiski riiklikke toetusi. Tehnoloogia arenguga on liigu­tud küll selles suunas, et nii päikese- kui ka tuuleenergia võivad selle kümnendi lõpuks saavuta­da sama efektiivsuse nagu traditsioonilised ener­giaallikad, kuid praegu me veel sealmaal ei ole.

Riigid on taastuvenergiat toetanud just see­tõttu, et siis tuleb sektorisse rohkem ka erakapi­tali investeeringuid ning progress toimub kiire­mini. Ilma riiklike toetusteta ei oleks näiteks päikesepaneelide efektiivsus muidu kindlasti nii kõrge, kui see praegu on. Kuid globaalne kriis on pikemaajalise rohelise mõtlemise suhtes toonud tagasilööke. Lühiajaliste raskuste tõttu on unus­tatud laiem pilt. See on toonud rasked ajad toot­jatele: nõudlus on vähenemas ning seetõttu on paljud päikesepaneelide ja tuuleturbiinide toot­jad on üle maailma finantsraskustes. Päikesepa­neelide tootjate seas näeme lähiaastatel ilmselt ka pankrotte. Kindlasti vähendab see investee­ringuid teadustegevusse ning taastuvenergia la­henduste arengute tempo alaneb.

Euroopa on seadnud eesmärgiks 2020. aas­taks taastuvenergia osakaalu viia 20%-ni, kuid tagasilöögid võivad selle saavutamise raskeks teha. Paljud tootjad vähendavad praegu tootmisvõimsust, mõned on sunnitud ka uksed kinni pane­ma. See on investorid väga ettevaatlikuks teinud. Seega, kui Euroopa näiteks aastal 2015 otsustab, et “hakkame nüüd taas roheliselt tegema”, siis võib tuba koostööpartneritest üsna tühi olla.

Eestis ei ole päikeseenergia kasutamine eriti efektiivne, see sobib Lõuna-Euroopasse, kus päikselisi päevi aastas palju rohkem. Küll aga võime varaks pidada rannikutel puhuvat tugevat tuult, mis on ka tuuleparkides kasutama on hakatud. Riigifinantside mõttes on Eestil praegu suur eelis paljude Euroopa riikide ees: eelarve on tasakaa­lus ja me ei pea taastuvenergia toetusi kärpima selle pärast, et raha hakkab otsa saama. Küll aga võib kriisi järel muutunud maailmas arutada, milline on kõige otstarbekam tee jätkata.

Stabiilsus on kõige olulisem. Kui muudetak­se taastuvenergia tasusid, siis peaks eeltöö ole­ma väga põhjalik ning paljusid osapooli kaasav. Tuleb 90 korda mõõta ja üks kord lõigata. Lahen­dus peab saama selline, et järgneva kümne aasta jooksul ei oleks vaja enam muudatusi teha. Ning kui muudatusi teha, siis pigem ettepoole vaata­valt, mitte muutes olemasolevaid kokkuleppeid. Sest paljud rohelisemalt investeerivad investo­rid on muutunud väga ettevaatlikuks, kuna eba­kindlus on suur-mida teevad riigid kolme aasta pärast? Ebakindlates oludes jäävad investeerin­gud sageli tegemata.

Kui Eesti saaks viie aasta pärast öelda, et suut­sime kriisi läbida taastuvenergia sektorit suuresti stabiilsena hoides, oleks see suur eelis edasiseks. Sest paljud riigid seda kindlasti ei suuda. Majandusministeerium on ettevõtjatega sel suunal es­maste kokkulepeteni jõudnud ning seda võiks lu­geda positiivseks suunaks.

Globaalses majanduskeskkonnas teeb mul­le muret, et keskpankade madalad intressid ja rahatrükk võib aastatel 2013-2014 viia inflatsiooni tõusuni. Sellega käib reeglina kaasas ka tooraine­te hinnatõus. See on küll vaid riskistsenaarium, kuid kui nafta hind on 150 dollarit barreli kohta, siis tuleb kindlasti ka suurem trügimine taas ro­helisema energia suunas, ning siis võib kujuneda riikide lõikes väga kõvaks valuutaks see, milline riik on suutnud oma taastuvenergiasektorit sta­biilsemana hoida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes