• Eesti

Planeering “Eesti 2030+” jätab palju küsimusi vastuseta

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea september 18, 2012

Keskkonnatehnika, 18.09.2012

Veebruarikuus saatis Siseministeerium kooskõlastusringile uue planeeringu „Eesti 2030+”, mis peab määratlema riigi tasakaalustatud arengu.

Kuna käesolev tekst ei sisalda planeeringu üksikuid täiendusettepanekuid või parandusi, vaid eeldab kogu planeerimisprotsessi mahukamat läbiviimist, siis ei olnud mõtet neid ettepanekuid esitada töökomisjonide töö ajal või planeeringu foorumites, vaid pidasime õigemaks avaldada arvamust juba kooskõlastamisele saadetud teksti kohta. Töö eesmärgiks on koostajad võtnud (vastavalt Planeerimisseaduse § 6) anda ruumilised alused Eesti regionaalarengu, asustuste, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks. Samas nimetatakse planeeringus (Sissejuhatus, lk 7), et koostamisel oli „oluliseks fooniks” ka strateegia „Säästev Eesti 21″, kus on seatud Eesti arengu neli peaeesmärki:

1. Kultuuriruumi elujõulisus, mille saavutamist mõõdetaks kultuuriruumi ulatuse, funktsionaalsuse ja avatuse kaudu.

2. Heaolu kasv, mida hinnataks hea-olunäitajate, turvalisuse ning eneseteostusvõimaluste mitmekesisuse kaudu.

3. Sidus ühiskond, mõõdikuteks sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ning tugev kodanikuühiskond.

4. Ökoloogiline tasakaal, mille saavutamist näitaks loodusvarade kasutamise viis, saastumise vähendamine ning loodusliku mitmekesisuse säilitamine.

Nii on „Eesti 2030+” sisuks seatud anda ruumilised alused ainult teatud osale riigi nelja arengueesmärki puutuvast väliskeskkonnast. Lugejale jääb teadmata, missuguses dokumendis käsitletakse teisi ruumilisi aluseid SE-21 arengueesmärkidele. Planeeringus seatud ruumilised alused puutuvad küll kõik mitmesse SE-21 eesmärki, kuid peale asustuse, taristute ja transpordiühenduste võiks ruumiliste alustena nimetada veel mõndagi muud, mida vaatleme allpool. Üleriigiline planeering peaks realiseerima valdkondade arengukavadega ette nähtud objektide, rajatiste, taristute ruumilise paiknemise. Jääb teadmata, missugused Vabariigi Valitsuse 13.02.2005 määruse «Strateegiliste arengukavade … koostamise, …elluviimise …kord” järgi koostatud valdkondade (Statistikaamet eristab majanduse, keskkonna, rahvastiku ja sotsiaalelu valdkondi) arengukavad on käesoleva planeeringu aluseks, sest kirjanduse loetelus neid ei leidu. Muide, on olemas ka Siseministeeriumi koostatud Eesti regionaalarengu strateegia 2005.-2015. a, millele selles töös samuti ei ole viidatud.

Käesolevas planeeringus on esitatud rida riigi arengut mõjustavaid tulevikusuundumusi, Euroopa Liidu mõjusid ning maailma trendide mõjusid Eesti ruumstruktuurile, kuid ei leidu ühtegi viidet neid väidetavaid mõjusid tõestavatele uuringutele või autoriteetsetele kirjandusallikatele. Selle tõttu ei saa kuidagi kindel olla töös aluseks võetud suundumuste paikapidavuses. Jääb mulje, nagu oleks aluseks olnud ainult kiired SWOT-analüüsid, mis teatavasti ei asenda uuringuid, vaid annavad ainult teada, missugusel alal oleks vaja uuringuid tellida.

Planeeringus on esitatud Eesti pikaajalise arengu visioon: peamine arengueesmärk järgnevail aastail on tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas, luues selleks vajalikud tingimused. Ning p 3.3. (1) ütleb, et inimese põhilised vajadused, mis asustuse … kujunemist mõjutavad, on seotud elukoha, töökoha, hariduse, teenuste ja vaha aja veetmise võimaluste kättesaadavusega.

Leiame, et elamisvõimaluste tagamise planeerimise sisendiks tuleks võtta tuuleenergeetika ja bioenergeetika teemaplaneeringud, määramaks alad nende objektide paigutamiseks riigis ning neile objektidele vajaliku taristu jaoks koridoride loomiseks. Oleks vaja sisendiks võtta ka suurpõllumajanduse teemaplaneering, mis oleks üks riigi kestlikkuse tagajaid, sisendiks ka transpordi ja energiavarustuse tulevasele paiknemisele. Samuti peaks haridus- ja haldusreformiga evitatavad muudatused olema riigi pikaajalise planeeringu sisendiks, kindlasti ka valitsuse määrustega määratud olulise ruumilise mõjuga objektide ning riiklikult tähtsate objektide paigutus, kas või nende transpordivoogude, keskkonnamõju ning energia- ja tööjõuvajaduse tõttu.

Töös käsitletakse pikemalt asustuse, transpordiühenduste, tehniliste taristute ja rohevõrgustike arendamist, aga ülal loetletud inimese põhiliste vajaduste rahuldamise tagamiseks nähakse tegevuskavas 3. eesmärgina ette põhiliselt ainult ühistranspordi optimeerimise kava väljatöötamist. Eeldatakse, et tekib (kes tekitab, missuguse hinnaga kasutajale ?) ilmselt bussiliinide näol nii suure sageduse ja võimekusega ühistranspordivõrk, et eluks vajalikud teenused saavad kättesaadavaks kõigile seal, kus need teenused iseenesest on tekkinud. Sellega ei pidavatki teenused olema kättesaadavad iga tarbija elukohas. Niisuguse tiheda ja tarbijale ilmselt liiga kalli ühistranspordivõrgu tekkimist ei saa kuidagi reaalseks pidada.

Mingiks alternatiiviks võiks ju teoreetiliselt olla kiire ja tihe reisijatevedu väikeste odavate raudteebussidega kõigil Tallinnast lähtuvail radiaalliinidel – Narva, Tartusse ja Valka, Võrusse, Viljandisse, Pärnusse ja Haapsallu. Siis võiks arendada elanike põhilisi vajadusi (mis ülalpool loetletud) rahuldavad teenused piki raudteeliine, kuna just seal liiguvad teenuste tarbijad, ning väita et elanike põhilised vajadused saavad rahuldatud, olgugi mitte nende elukohas. Kuid me peame ka sellise arengu realiseerimist ebareaalseks. Ja paljud praeguses planeeringus esitatud väikesed nn tõmbekeskused jääksid ikkagi neist raudtee-teenusteliinidest kõrvale. Meie arvamus planeeringu „Eesti 2030+” praegu avalikustatud versioonist on:

1. Seda planeeringut ei tohiks kinnitada, kuni selles ei ole arvesse võetud teiste valdkondade üleriigilisi arengukavasid. Alusinformatsioon peab süsteemselt haarama kõiki riigi eluvaldkondi. Planeering peab haarama ka territoriaalmere ala, mis käesolevast on samuti välja jäetud.

2. Ei saa nõustuda sellega, et peetakse rahuldavaks kavandada tulevikku isegi visiooni tasemel ja visiooni täpsusega, sisuliselt mööda vaadates juba seadusandja poolt heaks kiidetud riigi arengustrateegia „ Säästev Eesti 21″ eesmärkidest. Peame planeeringule seatud tegevusala – ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste tehniliste taristute arengu suunamiseks – puudulikuks.

3. Planeeringus peaks juba tema visiooni – tagada elamisvõimalused igas Eesti paigas – tagamiseks käsitlema lisaks asustusele, transpordiühendustele, taristutele ja rohevõrgustikule ka alljärgnevaid (planeeringus p 3.3. viidatud) maapiirkondades põhilisi elamisvajadusi tagavaid üleriigilisi võrke, nagu koolivõrk, tervishoiuteenuste võrk, postiteenuste võrk, maakaup-luste võrk, pangapunktide võrk, jäätmepunktide võrk, raamatukogude võrk, kultuurimajade võrk, spordibaaside võrk, nn riigimajade võrk.

4. Ei näe põhjendatust planeerida nii kaugeleulatuvalt (kuni 2030. a)

olukorras, kus nii maailmas kui ka Eestis muutub olukord kiiresti igas valdkonnas: keskkond, majandus, poliitika jne. Praegused pikaajalised prognoosid jäävad suuresti laest võetuiks ja seega kasututeks. Tuleks kaaluda reaalsemat planeerimisperioodi, näiteks kuni aastani 2020. Seoses kiirete muutustega ühiskonna põhilistes eluvaldkondades ning toormele ja toodetele esitatavais kvaliteedinõudmistes ei ole näiteks põhjendatud kaevandamislubade väljaandmine rohkem kui kümneaastase kaevandamisõigusega, millest ka kohaliku rahva õigustatud vastuseis kaevandamisele üldse. Kokkuvõttes rõhutame veel kord: nii märkimisväärsete puudustega planeeringut ei saa kasutuskõlblikuks lugeda ega tohi ei kinnitada ega vastu võtta. Planeering tuleks saata rahva seltsingutele hindamiseks ja täiendamiseks. Kogu vabariiki hõlmava kestlikkuse põhimõtteist lähtuva arengukava puudustega seotud probleemid on probleemid keskkonnakultuurist kultuurikeskkonnas, on mitmeti reostusprobleemid vaimses keskkonnas, millele Eesti Vabariigi valitsusorganid peaksid senisest palju suuremat tähelepanu pöörama.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes