• Eesti

Tuuleenergeetika areng maailmas 2011. aastal ning prognoos aastani 2016

Maailma uudised - etea september 18, 2012

Keskkonnatehnika, 18.09.2012

GWEC-i (Global Wind Energy Council, www.gwec.net) aprillis avaldatud seitsmenda aastaaruande (GWEC – Global Wind Report. Annual Market Update 2011, www.gwec.net) andmeil oli maailma tuuleelektrijaamade (TEJ) kogu-võimsus 2011. aasta lõpus 238 GW. Möödunud aastal mõjutas tuuleenergiasektorit jätkuvalt ülemaailmne finants- ja majanduskriis. Kui 2010. aastal käiku antud elektrituulikute koguvõimsus esimest korda viimase kahekümne aasta jooksul vähenes, siis 2011. aastal suurenes see 2010. aastaga võrreldes 6 %: 38,32 GW-lt 40,5 GW-ni ning 2011. aastal paigaldatud seadmete koguväärtus oli üle 50 miljardi euro.

Eelmise aasta lõpuks oli elektrituulikute koguvõimsus kõige suurem Hiinas (62,36 GW), järgnesid USA (46,92 GW), Saksamaa (29,06 GW), Hispaania (21,67 GW) ja India (16,08 GW). Kõigi paigaldatud TE J-de koguvõimsusest langes esikümne-riikide arvele 86,5 % (joonis 1). Kõige rohkem tuli neid 2011. aastal juurde (joonis 2) Hiinas (17,63 GW), USA-s (6,81 GW) ja Indias (3,02 GW). Aasias kasvas elektrituulikute koguvõimsus 20,93 GW, Euroopas 10,28 GW ja Põhja-Ameerika 8,13 GW.

GWEC-i prognoosi kohaselt kasvab tuuleenergia rakendamine maailmas aastail 2012-2016 keskmiselt 8 % aastas. Tõenäoliselt antakse maailmas elektrituulikuid käiku koguvõimsusega 255 GW ning 2016. aastaks suureneb nende koguvõimsus 500 GW-ni (praegu 238 GW). Käesolevaks aastaks ennustatakse tugevat tõusu, järgmiseks aga märkimisväärset langust. Praegusele tasemele peaks uute elektrituulikute käikuandmise tempo jääma Hiinas ning suurenema peamiselt Indias, Brasiilias ja Mehhikos.

AASIA

Nii nagu 2010. aastal, arenes tuuleenergeetika ka 2011. aastal kõige kiiremini Aasias, mille arvele langes pool 2011. aastal käiku antud tuulikute koguvõimsusest (Aasias 20,93 GW, kogu maailmas 40,56 GW). Juhtmaa oli Hiina, mis möödus 2009. aastal Saksamaast ning 2010. aastal endisest liidrist USA-st. Kiiret arengut soodustab Hiina riiklik energiapoliitika, mis toetab tuuleenergia kasutuselevõttu, elektrituulikute tootmist ning ülekandeliinide rajamist. Kui viimase kümne aasta jooksul elektrituulikute koguvõimsus igal aastal kahe- või isegi kolmekordistus, siis eelmisel aastal kasvuhoog pidurdus ning 2011. aastal anti neid käiku 17,63 GW, s.o isegi vähem kui 2010. aastal (18,93 GW). Möödunud aasta lõpus oli Hiina TEJ-de koguvõimsus 62,4 GW ning provintse, kus TEJ-de koguvõimsus oli suurem kui 1 GW, kolmteist. 2011. aasta oli Hiina Rahvavabariigi 12. viisastakuplaani (2011-2015) esimene aasta ning aasta algul avalikustatud taastuvenergiakava seadis eesmärgiks suurendada 2015. aastaks maismaatuulikute koguvõimsust 100 GW-ni ning rajada avameretuuleparke koguvõimsusega 5 GW. 2020. aastaks peaks Hiinas olema 150 GW maismaa- ning 30 GW avameretuuleparke. Avameretuulikuid anti 2011. aastal käiku 108 MW ning nende koguvõimsus oli aasta lõpuks 258 MW. Sellega tõusis Hiina Suurbritannia ja Taani järel kolmandaks maailmas.

Aasia teine jõudsalt arenev tuule -energiariik on endiselt India, kus 2010. aastal lisandus 2,4 GW ning 2011. aastal 3,02 GW (koguvõimsus 16,8 GW). Indias on nüüd taastuvenergia osakaal energia kogutoodangus 12,1 % ja elektrienergiatoodangus 6 %, viimasest 70 % annavad elektrituulikud.

Jaapanis lisandus 2011. aastal 168 MW (34 % vähem kui 2010. aastal) ning TEJ-de koguvõimsus on nüüd 2,50 GW. Taiwanis tuli juurde 45 MW (kokku 564 MW) ja Lõuna-Koreas 28 MW (kokku 407 MW). Jaapani üldsus nõuab tuumajaamade sulgemist ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmist. Kuna taastuvenergeetikale ei ole seal seni kuigi palju tähelepanu pööratud, nõuab tuumajaamade sulgemine ja elektrimajanduse ümberkorraldamine riigilt palju raha ja suuri jõupingutusi. Jaapani valitsuse uut Fukushima-järgset pikaajalist energeetikaplaani ei avalikustata enne käesoleva aasta suve. Möödunud aasta 11. märtsil Tohoku maavärina piirkonna 190 elektrituulikut maavärin ega tsunami ei kahjustanud. Osa neist küll seiskus maavärina ja tsunami tõttu kahju saanud elektrivõrgu tõttu, ent enamik turbiinidest töötas häireteta.

GWEC ennustab tuuleenergeetika arengu jätkumist Aasias ka lähiaastail, ent kasvutempo aeglustub. Juhtpositsioonile jääb Hiina, pidevat kasvu (ca 2-3 GW aastas) oodatakse Indias. 2015. aastaks peaks India TEJ-de koguvõimsus olema vähemalt 5 GW ning edasine areng sõltub riigi üldisest majanduskasvust, poliitikast ja ülekande liinide väljaehitamisest. Mõningast kasvu, peamiselt vaadeldava perioodi lõpus, oodatakse nii Jaapanis kui ka Lõuna-Koreas.

Ennustatakse, et aastail 2012-2016 antakse Aasias käiku tuulejaamu koguvõimsusega 118 GW ning 2016. aasta lõpuks tõenäoliselt 200 GW Kui TEJ-de koguvõimsus on praegu kõige suurem Euroopas, siis 2013. aastaks tõuseb esikohale tõenäoliselt Aasia (joonis 3).

EUROOPA

Euroopas tuli 2011. aastal tuuleelektri-jaamu juurde 10,28 GW, sellest Euroopa Liidus 9,62 GW (866 MW avameretuuleparkides). Selles, et need arvud tunduvad tuttavatena, pole midagi imelikku – see iseloomustab Euroopa turu EL taastuvenergiadirektiivi toetatavat stabiilsust. Tuulejaamade koguvõimsus oli Euroopa Liidus 93,95 GW (kogu Euroopas 96,60 GW) ning energia kogutoodang 204 TWh, s.o umbes 6,3 % Euroopa Liidu elektrivajadusest.

Juhtpositsioonil on endiselt Saksamaa, kus juurdekasv (2,09 GW, koguvõimsus 29,1 GW) oli ka 2011. aastal kõige suurem. Juurdekasvu poolest oli teisel kohal Suurbritannia, kus tuli juurde 1,29 GW (sellest 752 MW avameretuuleparkides), järgnesid Hispaania (1,05 GW), Itaalia ((950 MW), Prantsusmaa (830 MW), Rootsi (763 MW) ja Rumeenia (520 MW). Hea aasta oli ka Türgis ja Poolas: Türgis lisandus 470 MW ja Poolas 436 MW.

GWEC ennustab, et lähima viie aasta jooksul kasvab tuulikute koguvõimsus Euroopas keskmiselt 13 GW aastas (kokku 65 GW) ning jõuab 2016. aastaks 160 GW-ni. Üha rohkem rajatakse avameretuuleparke. Kui 2011. aastal oli nende osakaal 11 % käiku antud TEJ-de koguvõimsusest, siis 2016. aastaks peaks see suurenema 20 protsendini.

EUROOPA

AVAMERETUULEPARGID

Euroopas ühendati möödunud aastal elektrivõrku üheksa avameretuuleparki koguvõimsusega 866 MW. Aasta lõpuks oli neid 53 (3813 MW) ning 52 tuulepargi 1371 turbiini osakaal oli 9 % elektrituulikute koguvõimsusest. Suurbritannias lisandus 2011. aastal 752 MW, Saksamaal 108 MW, Taanis 3,6 MW ja Portugalis 2 MW (täiemõõdulise ujuvameretuuliku prototüüp). Möödunud aasta lõpuks oli avameretuulikute koguvõimsus kõige suurem Suurbritannias (2,09 GW), järgnesid Taani (857 MW), Holland (247 MW), Saksamaa (200 MW), Belgia (195 MW), Rootsi (164 MW), Soome (26 MW) ja Iirimaa (25 MW). Euroopas on GWEA ennustuse kohaselt lähima kümne aasta jooksul oodata avameretuulikute koguvõimsuse kümnekordistumist ning EWA (European Wind Energy Association) hinnangul on nende koguvõimsus 2020. aastal 40 GW ning aastane elektritoodang (148 TWh) katab üle 4 % EL elektri-energiavajadusest.

PÕHJAAMEERIKA (K.A MEHHIKO)

USA-s, kus elektrituulikuid on 38 osariigis (neist 31-s rajati 2011. aastal uusi tuuleparke), kasvas tuulikute koguvõimsus 30 % ehk 6,81 GW võrra ning oli aasta lõpus 46,9 GW. Viimase viie aasta jooksul on tuulikute koguvõimsus kasvanud aastas ca 33 % ning tuulikutega toodetud elektrienergia katab ligi 12 miljoni ameeriklase aastavajaduse.

Kanadas oli möödunud aasta rekordiline – tuuleelektrijaamade kogu-võimsust lisandus 1,27 GW, s.o esimest korda üle 1 MW aastas. Kuigi keskvalitsus tuuleenergia arendamist enam ei toeta, on seda asunud tegema osariikide valitsused. Aasta lõpuks oli TEJ-de koguvõimsus 5,27 GW ning 2015. aastas loodetakse seda suurendada 10 GW-ni. Praegu on esikohal Ontario provints (1,97 GW), järgnevad Quebec (918 MW) ja Alberta (891 MW).

Mehhikos, mida GWEP raportis loetakse pärast liitumist Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Põhja-Ameerika Vabakaubanduslepinguga (NAFTA) Põhja-Ameerikasse kuuluvaks, lisandus 2011. aastal vaid 50 MW (tuulikute koguvõimsus 2011. aasta lõpus 569 MW), ent 2012. aasta maiks oli käiku antud juba üle 1 GW ning aasta lõpuks loodetavasti üle 2 GW. GWEP ennustuse kohaselt täidab Mehhiko 2020. aastaks oma seni veel mitteametliku eesmärgi – 12 GW.

GWEC ennustab, et lähima viie aasta jooksul tuleb Põhja-Ameerikas juurde 50 GW ning 2016. aastaks tõuseb tuulikute koguvõimsus 100 GW-ni.

LADINA-AMEERIKA

Ladina-Ameerikas suurenes TEJ-de koguvõimsus kõige rohkem Brasiilias (lisandus 583 MW, koguvõimsus 2011. aasta lõpus 1,51 GW). Brasiilia eesmärk saavutada 2016. aasta lõpuks riigi elektrituulikute koguvõimsuseks 7 GW on meelitanud sinna elektrituulikute ja nende osade tootjaid, kes loodavad tuulikuid turustada peale Brasiilia ka Argentiinas, Tšiilis ja Uruguais. 2011. aasta oli edukas ka Argentiinas, kus käiku antud tuulikute koguvõimsus oli 79 MW ning tuulikute koguvõimsus suurenes 100 %. Tuuleenergia potentsiaal on seal suur ning Argentiinast võiks selles piirkonnas saada selle kasutamise juhtriigiks, ent riik tuuleenergia arendamist ei soosi. Ladina-Ameerika TEJ-de iga-aastaseks koguvõimsuse kasvuks aastail 2012-2016 ennustatakse 8,6 GW (2/3 sellest Brasiilias) ning perioodi lõpuks peaks see jõudma 11 GW-ni.

VAIKSE OOKEANI PIIRKOND

Austraalias anti 2011. aastal käiku viis suurt tuuleparki koguvõimsusega 234 MW. Pooleli on seitsme rajamine (1,1 GW), mis peaksid valmis saama järgmise kolme aasta jooksul, ning kooskõlastamisel on mitu uut projekti (13 GW). Praegu on Austraalias 58 tuulefarmi (2,2 GW) ning viimase viie aasta jooksul on TEJ-de koguvõimsus kasvanud 35 % aastas. Kõige rohkem on tuulikuid Lõuna-Austraalias (1,15 MW, 52 % koguvõimsusest) ja Victorias (432 MW). New South Wales’is on neid 282 MW, Lääne-Australias 204 MW, Tasmaanias 143 MW ja Queenslandis 12 MW. Austraalia suurim on praegu Acciona Waubra tuule -park (192 MW) Victorias, kus 173 km2 suurusel alal on 128 tuulikut. Sinna kavandatakse aga veelgi võimsamat (kui projekt täies mahus ellu viiakse, siis 420 MW) Macarthur Wind Farrni tuuleparki. Tuulikute koguvõimsus on kõige suurem (1151 MW, 52 % riigi kogujõudlusest) Lõuna-Austraalias, kus üle 20 % elektrienergiast saadakse tuulest. Järgnevad Victoria (432 MW), New South Wales (282 MW), Lääne-Austraalia (204 MW), Tasmaania (143 MW) ja Queensland (12 MW).

Vaikse ookeani piirkonnas, s.o Austraalias ja Uus-Meremaal ennustatakse järgmiseks viieks aastaks stabiilset kasvu (ca 1 GW aastas) ning 2016. aastal peaks tuulikute koguvõimsus olema 8 GW

AAFRIKA JA KESK-AASIA

Selles piirkonnas toimunud rahutuste tõttu oli 2011. aasta tuuleenergia arengu poolest üsna vaikne, ent GWEP loodab, et asjad hakkavad 2012. aastal jälle liikuma.

Põhja-Aafrika juhtriigid on Egiptus (550 MW, 2011. aastal midagi juurde ei tulnud), Maroko (291 MW, lisandus 5 MW), Cabo Verde ehk Roheneemesaared (24 MW, 23 MW) ning Kesk-Aasias Iraan (91 MW, 3 MW). Tõenäoliselt hakatakse lähiaastatel elektrituulikuid püstitama ka Etioopias, Keenias, Tansaanias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis. Selle piirkonna riigid jäävad lähiajal siiski väikesteks tegijateks – ennustatakse, et järgmise viie aasta jooksul lisandub kokku 8 GW ning 2016. aastaks ennustatakse piirkonna TEJ-de koguvõimsuseks ligi 10 GW.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes