• Eesti

Valmis taastuvatele energiaallikatele ülemineku kava

Eesti uudised - etea september 19, 2012

Äripäev (Tööstus), 19.09.2012

Möödunud kuul said Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda valmis elektri- ja soojusenergia tootmise taastuvatele allikatele täieliku üleviimise kava. See on ettevõtjate ja keskkonnakaitsjate ühisplaan.

Kava koostamisest võtsid osa Eesti Tuule­energia Assotsiatsioon, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Biogaasi Assotsiat­sioon, Säästva Eesti Instituut, Eestimaa Loo­duse Fond, Eesti Maaülikool. Rakendatud olid antud ala parimad eksperdid. Nii peaks tege­mist olema usaldusväärse dokumendiga.

“Kava tõestab, et üleminek on tehniliselt ja majanduslikult võimalik ning säästab kesk­konda. See on realistlik ja põhjendatud kava,” ütles Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

“Kui suur Saksamaa taastuvenergiale üle minna suudab, siis väike Eesti ammugi. Ees­tis on elektrienergia tarbimine sadakond kor­da väiksem kui Saksamaal, meie taastuvenergia varud aga oluliselt suuremad, sealhulgas tuulised rannad palju pikemad,” märkis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus.

Üleminekuga kaasnevad mitmed sotsiaal­sed ja majanduslikud muudatused. Ülemi­nek tagab madalamad energiahinnad, säästab loodust ja võimaldab paremat elukeskkonda. Luuakse tuhandeid uusi töökohti. Mitmekesi­ne taastuvenergiatootmine põhineb kohalikel ressurssidel ning tagab hajutatuna riigi energiajulgeoleku. Lõpeb gaasi import Venemaalt.

Taastuvatest allikatest toodetav elekter tuleb 2030. aastal keskmiselt viiendiku võrra odavam ja 2050. aastal kolmandiku odavam kui põlev­kivi- ja tuumaelekter. Alates 2030. aastast hoi­takse igal aastal ära umbes 9 miljoni tonni CO2 atmosfääri paiskamine. Arvestades tonni hin­naks 30 eurot, tähendab see aastas 270 miljo­nit eurot kokkuhoidu.

Eestil on kasutada võimas tuuleenergiaressurss, mis võimaldab katta suurema osa meie vajadusest elektrienergia järele.

Ka biomassi ja biogaasi potentsiaal on seni suures osas kasutamata. Kaheksa miljoni tihu­meetri suuruse raiemahu puhul saab Eesti en­dale lubada 370 MW ulatuses efektiivseid koos-tootmisjaamu. Siin saadakse elektrit heinast, si­lost, sõnnikust, lägast, reoveest, prügist ja toi­dujäätmetest.

Päikeseenergiat on meil kasutada näiteks Saksamaaga samas suurusjärgus. Seevastu hüd­roenergia jääbki marginaalseks. Eesti jõed on väikese languse ja vooluhulgaga.

Elektrienergia tootmine. Praegu on Eesti maismaatuuleparkide koguvõimsus 184 megavatti. 2030. aastal on see 500 megavatti. Seo­ses kolme avameretuulepargi ehitamisega kan­dub elektrienergia tootmise raskuskese maalt merele. Kolme avameretuulepargi võimsus on kokku 1500 megavatti.

Juba 2020. aastal katab taastuvenergia 60,9% vajadusest ning 2030. aastal ei lähe muid alli­kaid enam üldse vaja.

Uudne lahendus Eesti energiatootmisele on pump-hüdroakumulatsioonijaam. See ka­tab tuulevaikusest või tuule nõrkusest tingitud perioodide puudujäägi ja võimaldab akumu­leerida tuulerohkel ajal üle jääva tuuleelektri.

Selline jaam toodab elektrit tarbimise tip­pajal ja pumpab vett üles, kui tuulejõudu on liiga palju.

Soojusenergia tootmine. 2030. aastal toode­takse ka kogu soojusenergia taastuvatest alli­katest. Olulisim osa on biomassi kasutamisel koostootmisjaamades. Kasvab soojuspumpade osa. Gaasi enam ei põletata.

Tootmiskulud. Põlevkivielektri tootmine saas­tab keskkonda ja rikub inimeste tervist. Põ­levkiviõlist saaks paremat hinda kui põlevki­vielektrist.

Kui nii edasi läheb, maksab ühe megavatt-tunni põlevkivielektri tootmine 2030. aastal 111,4 eurot. Biomassi kasutamisel koostootmisjaamades oleks aga kulu 82,6 eurot, bio­gaasi puhul 84,6 eurot. Maismaatuuleparkides 61 eurot ja avameretuuleparkides 90,5 eurot.

Finantseerimine. Eesti energiatootmise täie­likuks üleminekuks taastuvatele allikatele on vaja 5,9 miljardit eurot.

Maksumaksjale ei läheks see midagi maks­ma, seda saab rahastada heitmekaubanduse tu­ludest, struktuurifondidest, põlevkivi ressursi-tasust ja roheliste sertifikaatide müügist. Üle­jäänud osa kataks erakapital. Põlevkivi kuluks kõrgema lisandväärtusega toodeteks.

Üleminek taastuvenergeetikale on võima­lik, kui Eesti riik langetab targad poliitilised otsused, loob üleminekuks sobivad tingimu­sed ning hakkab kõigisse energiatootjatesse ühtmoodi suhtuma.

Kuna protsess on kapitalimahukas, saab see põhineda vaid majanduslikult tasuvatel lahen­dustel. Arendajad vajavad atraktiivset investeerimiskeskkonda.

Kõige olulisemad on pikaajalised, ette vaa­tavad stabiilsed tingimused ja tuuleparkidele liitumiseks vajaliku infrastruktuuri loomine. Praegune Eesti energiatootmine on veel kaugel korralikult toimivast konkurentsist.

Loe veebist: WWW.FACEBOK.COM/TAASTUVENERGIA Üleminekukava täistekst

Kommentaar

Kava pole riiklik, Toompeale siduv dokument

RENE TAMMIST, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja:

Juba kevadel ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts taastuvenergiale ülemineku mõtte kohta: “Tööstuslik­ku tootmise asendamist käsitööga ei suuda keegi kinni maksta, ei suuda Eesti ega Sak­samaa.” (Postimees 6.5.12)

Nii et tuule- ja muu taastuvenergia on vaid käsitöö ning see on ülemäära kulukas?

Taastuvenergia kohta on liikvel palju müü­te. Loodan, et andsime oma kavaga tõuke ob­jektiivseks diskussiooniks. Taastuvenergia on konkurentsi- ja turuvõimeline.

Riigi osaluseta seda mõistagi ellu viia ei saa. On tarvis riiklikke otsuseid, pikaealiste eemärkide püstitamist.

Eestist peab saama taastuvenergia kompetentsikeskus.

Keskkonnaministeerium korraldas ela­nikkonna keskkonnateadlikkuse alase uurin­gu. Selle tulemused kummutasid müüdi rah­va vastuseisust keskkonnasõbralikele energia­allikatele.

Tegelikult hinnatakse neid kõige enam. Valdav osa vastanutest leiab, et elektrienergia tootmisel tuleb eelkõige lähtuda keskkonnale võimalikult väikese kahju tekitamisest, alles seejärel hinnatakse hinda.

Nii maksumuse, keskkonnasõbralikku­se kui ka riigi energiajulgeoleku seisukohalt peetakse parimaks tuuleenergiat.

Kõige keskkonnavaenulikumaks arvatak­se tuumaenergia. Ka põlevkivienergial on vä­he poolehoidjaid.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes