Valmis taastuvatele energiaallikatele ülemineku kava
Eesti uudised - eteap september 19, 2012
Äripäev (Tööstus), 19.09.2012
Möödunud kuul said Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda valmis elektri- ja soojusenergia tootmise taastuvatele allikatele täieliku üleviimise kava. See on ettevõtjate ja keskkonnakaitsjate ühisplaan.
Kava koostamisest võtsid osa Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Säästva Eesti Instituut, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Maaülikool. Rakendatud olid antud ala parimad eksperdid. Nii peaks tegemist olema usaldusväärse dokumendiga.
“Kava tõestab, et üleminek on tehniliselt ja majanduslikult võimalik ning säästab keskkonda. See on realistlik ja põhjendatud kava,” ütles Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.
“Kui suur Saksamaa taastuvenergiale üle minna suudab, siis väike Eesti ammugi. Eestis on elektrienergia tarbimine sadakond korda väiksem kui Saksamaal, meie taastuvenergia varud aga oluliselt suuremad, sealhulgas tuulised rannad palju pikemad,” märkis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus.
Üleminekuga kaasnevad mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud muudatused. Üleminek tagab madalamad energiahinnad, säästab loodust ja võimaldab paremat elukeskkonda. Luuakse tuhandeid uusi töökohti. Mitmekesine taastuvenergiatootmine põhineb kohalikel ressurssidel ning tagab hajutatuna riigi energiajulgeoleku. Lõpeb gaasi import Venemaalt.
Taastuvatest allikatest toodetav elekter tuleb 2030. aastal keskmiselt viiendiku võrra odavam ja 2050. aastal kolmandiku odavam kui põlevkivi- ja tuumaelekter. Alates 2030. aastast hoitakse igal aastal ära umbes 9 miljoni tonni CO2 atmosfääri paiskamine. Arvestades tonni hinnaks 30 eurot, tähendab see aastas 270 miljonit eurot kokkuhoidu.
Eestil on kasutada võimas tuuleenergiaressurss, mis võimaldab katta suurema osa meie vajadusest elektrienergia järele.
Ka biomassi ja biogaasi potentsiaal on seni suures osas kasutamata. Kaheksa miljoni tihumeetri suuruse raiemahu puhul saab Eesti endale lubada 370 MW ulatuses efektiivseid koos-tootmisjaamu. Siin saadakse elektrit heinast, silost, sõnnikust, lägast, reoveest, prügist ja toidujäätmetest.
Päikeseenergiat on meil kasutada näiteks Saksamaaga samas suurusjärgus. Seevastu hüdroenergia jääbki marginaalseks. Eesti jõed on väikese languse ja vooluhulgaga.
Elektrienergia tootmine. Praegu on Eesti maismaatuuleparkide koguvõimsus 184 megavatti. 2030. aastal on see 500 megavatti. Seoses kolme avameretuulepargi ehitamisega kandub elektrienergia tootmise raskuskese maalt merele. Kolme avameretuulepargi võimsus on kokku 1500 megavatti.
Juba 2020. aastal katab taastuvenergia 60,9% vajadusest ning 2030. aastal ei lähe muid allikaid enam üldse vaja.
Uudne lahendus Eesti energiatootmisele on pump-hüdroakumulatsioonijaam. See katab tuulevaikusest või tuule nõrkusest tingitud perioodide puudujäägi ja võimaldab akumuleerida tuulerohkel ajal üle jääva tuuleelektri.
Selline jaam toodab elektrit tarbimise tippajal ja pumpab vett üles, kui tuulejõudu on liiga palju.
Soojusenergia tootmine. 2030. aastal toodetakse ka kogu soojusenergia taastuvatest allikatest. Olulisim osa on biomassi kasutamisel koostootmisjaamades. Kasvab soojuspumpade osa. Gaasi enam ei põletata.
Tootmiskulud. Põlevkivielektri tootmine saastab keskkonda ja rikub inimeste tervist. Põlevkiviõlist saaks paremat hinda kui põlevkivielektrist.
Kui nii edasi läheb, maksab ühe megavatt-tunni põlevkivielektri tootmine 2030. aastal 111,4 eurot. Biomassi kasutamisel koostootmisjaamades oleks aga kulu 82,6 eurot, biogaasi puhul 84,6 eurot. Maismaatuuleparkides 61 eurot ja avameretuuleparkides 90,5 eurot.
Finantseerimine. Eesti energiatootmise täielikuks üleminekuks taastuvatele allikatele on vaja 5,9 miljardit eurot.
Maksumaksjale ei läheks see midagi maksma, seda saab rahastada heitmekaubanduse tuludest, struktuurifondidest, põlevkivi ressursi-tasust ja roheliste sertifikaatide müügist. Ülejäänud osa kataks erakapital. Põlevkivi kuluks kõrgema lisandväärtusega toodeteks.
Üleminek taastuvenergeetikale on võimalik, kui Eesti riik langetab targad poliitilised otsused, loob üleminekuks sobivad tingimused ning hakkab kõigisse energiatootjatesse ühtmoodi suhtuma.
Kuna protsess on kapitalimahukas, saab see põhineda vaid majanduslikult tasuvatel lahendustel. Arendajad vajavad atraktiivset investeerimiskeskkonda.
Kõige olulisemad on pikaajalised, ette vaatavad stabiilsed tingimused ja tuuleparkidele liitumiseks vajaliku infrastruktuuri loomine. Praegune Eesti energiatootmine on veel kaugel korralikult toimivast konkurentsist.
Loe veebist: WWW.FACEBOK.COM/TAASTUVENERGIA Üleminekukava täistekst
Kommentaar
Kava pole riiklik, Toompeale siduv dokument
RENE TAMMIST, Eesti Taastuvenergia Koja juhataja:
Juba kevadel ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts taastuvenergiale ülemineku mõtte kohta: “Tööstuslikku tootmise asendamist käsitööga ei suuda keegi kinni maksta, ei suuda Eesti ega Saksamaa.” (Postimees 6.5.12)
Nii et tuule- ja muu taastuvenergia on vaid käsitöö ning see on ülemäära kulukas?
Taastuvenergia kohta on liikvel palju müüte. Loodan, et andsime oma kavaga tõuke objektiivseks diskussiooniks. Taastuvenergia on konkurentsi- ja turuvõimeline.
Riigi osaluseta seda mõistagi ellu viia ei saa. On tarvis riiklikke otsuseid, pikaealiste eemärkide püstitamist.
Eestist peab saama taastuvenergia kompetentsikeskus.
Keskkonnaministeerium korraldas elanikkonna keskkonnateadlikkuse alase uuringu. Selle tulemused kummutasid müüdi rahva vastuseisust keskkonnasõbralikele energiaallikatele.
Tegelikult hinnatakse neid kõige enam. Valdav osa vastanutest leiab, et elektrienergia tootmisel tuleb eelkõige lähtuda keskkonnale võimalikult väikese kahju tekitamisest, alles seejärel hinnatakse hinda.
Nii maksumuse, keskkonnasõbralikkuse kui ka riigi energiajulgeoleku seisukohalt peetakse parimaks tuuleenergiat.
Kõige keskkonnavaenulikumaks arvatakse tuumaenergia. Ka põlevkivienergial on vähe poolehoidjaid.
Lisa kommentaar