• Eesti

Eestil suurepärane eeldus saada rohemajanduse maaks

Eesti uudised - etea oktoober 11, 2012

Äripäev, 11.10.2012

Tänavu möödub 20 aastat Rio de Janeiros toi­munud esimesest planeet Maa tippkohtumisest, kus laiemasse kasutusse jõudsid mõisted “sääs­tev areng” ning “roheline majandus”. Kas püüdlused mõõta ökoloogilist jalajälge ning rohelist kas­vu õigustavad end praegu ning kas meil on lootust mahtuda ära planeedile Maa ka sajandi pärast?

OECD statistikaosakonna asedirektor Paul Schreyer nentis oma kõnes tänavusel säästva arengu foorumil, et kuigi üha enam pakuvad kogu maa­ilmas kõneainet mõisted “ökoloogiline jalajälg” ning “roheline majandus” ning suur osa arenenud riikidest on neid termineid ka reaalsesse ellu integreerinud, on mure keskkonna tervise ning sellega seonduvate arengute pärast maailma majandus­süsteemis tervikuna jätkuvalt terav.

Seetõttu murrab terve rida keskkonnaküsimus­tega tegelevaid organisatsioone jätkuvalt pead kü­simuse üle, kuidas mahutada inimkond planeedi­le Maa ära nii, et säiliks nii keskkond kui ka majan­duslik areng.

Tuleb jälgida rohelist kasvu. Praegu teevad Schreyeri sõnul ilma uuenduslikud mõisted rohe­line kasv ehk green growth ning roheline ettevõt­lus, mis kujutavad endast sisuliselt majanduskas­vu ning -arengut toetavat lähenemist viisil, mille kohaselt seame me endale prioriteediks tagada, et loodusvarad ning keskkond suudavad meid jätku­valt varustada ressursside ning keskkonnateenustega, millele meie heaolu tegelikult tugineb. “Et se­da saavutada, on oluline suunata keskkonda inves­teeringuid ning luua uusi innovaatilisi ökoloogi­lisi lahendusi,” märkis Schreyer.

“Rohelise kasvu jälgimine ning mõõtmine või­maldab meil selgemalt teadvustada ökoloogili­si trende, kriitilisi momente ning langetada olu­korrale vastavaid otsuseid. Ka peaks rohelise kas­vu monitooring andma uusi kasvuvõimalusi ma­jandusele kasvava tootlikkuse, innovaatilisuse, uu­te turgude ning usalduse ja stabiilsuse kasvu kau­du,” lisas ta. “Vähenema peaks ka šokeeriva avas­tuse risk, et looduslik tasakaal on lootusetult paigast nihkunud ning mõned ressursid on pöördu­matult otsa saanud.”

Säästlikkus peaks saama elunormiks. Äsja val­mis OECD rohelise kasvu raport, kus kõiki neid indikaatoreid on arvesse võetud.

Praeguseks on kokku lepitud 25 indikaatorit, mille abil on rohelist kasvu võimalik mõõta. Nen­de hulgast soovitakse välja valida 4-6 kõige oluli­semat ehk juhtindikaatorit.

OECD ettepanek oleks Schreyeri sõnul edaspi­di lähtuda keskkonnakasutuse ning tootlikkuse analüüsimisel laiemalt neljast aspektist: C02 toot­likkusest, materjalitootlikkusest, keskkonnagakohandatud mitmeteguritootlusest ning maakattest.

Välisminister Urmas Paet toonitas foorumil, et tegelikult on Eestil rohemajandavaks riigiks saa­misel suurepärased eeldused – meie SKP on 20 aas­taga neljakordistunud ning oleme suutnud oma mõtteviisi paljuski muuta. “Oleme aru saanud, et näiteks prügi sorteerimine on mõistlik. Omaks on võetud säästev ellusuhtumine, sellest on kujune­nud elustiil. Eesti on teinud ära suure hüppe sel­les valdkonnas, võiksime olla eeskujuks paljudele.”

Roheline mõtteviis tootmisse. Paet märkis sa­mas, et endiselt on meie kõigi jaoks suurim välja­kutse retoorilises küsimuses, kuidas mahutada ko­gu inimkond planeedile Maa nii, et säiliks majan­duskasv, ökoloogiline tasakaal ning inimeste elu­kvaliteet paraneks. Tootmisettevõtetele on suurim dilemma ning mõtlemise koht roheline tootmine -valdavalt on tootjate hulgas levinud hoiak, et ro­heline tootmine on esmapilgul kallis. “Jah, kind­lasti on see mõnevõrra kallim, kuid pikas perspek­tiivis see nii ei ole, maksame ju kinni omaenda tu­leviku,” rääkis Paet.

ABB Balti piirkonna juht Bo Henriksson ning ABB on heaks näiteks rohemajanduse rakendami­sest ettevõttes. “On täiesti selge ning reaalses elus tõestatud, et keskkonda säästev majandamine on võimalik, küsimus on vaid hoiakutes ning motivat­sioonis. Vähemasti on igaühel võimalus anda en­dast parim, tehes omapoolsed sammud. Loevad ka väikesed asjad – vahel on hea algus seegi, kui pa­lute oma töötajatel üleliigsed tuled välja lülitada, arvuti töölt lahkudes vooluvõrgust välja lülitada. Meie oleme seda ABBs teinud ning niisugune lähe­nemine on üks meie ettevõtte praegustest väärtus­test,” rääkis Henriksson.

Henrikssoni hinnangul on praeguses maail­mas olulisim mõttekoht energia hind ning toot­mine, 30 aasta pärast näeb ta suurimat võimalik­ku muutust energia vajaduste osas Hiinas ning Indias, kus nõudlus energia järele on drastiliselt kasvanud. “Teiseks oluliseks märksõnaks on naf­ta hind, mis on kümne aastaga kerkinud seit­se korda, ning kahtlemata ei saa me kuidagi üle ega ümber maa globaalsest soojenemisest. Kui me ei peata teatud ressurssidega senisel moel üm­berkäimist, seisame 30 aasta pärast silmitsi väga ootamatult muutunud olukorraga,” ütles ta.

Samas on Henrikssoni sõnul tegelikult tohutud võimalused energia oluliselt säästvamaks kasutu­seks nii Venemaal, Indias kui ka Hiinas, mida seni pole oluliselt rakendatud.

Ta tõi oma kõnes välja ühe võimaliku alterna­tiivina Aafrika päikeseenergia suunamise Euroo­passe kaabli teel, samuti ABB tuuleenergia projek­tid Saksamaal.

“Saksamaal on valmimas tuulepark nimega Borkum 2, millest peaks saama maismaast seni kaugeimale rajatud tuulepark. Selle projekti abil peaks õnnestuma vähendada CO2-heitmeid 1,5 miljonit tonni aastas. ABB rolliks jääb ka konverterjaamade rajamine, merekaabli paigaldamine 128 kilomeetri ulatuses ning 75 kilomeetri ulatu­ses kaabli paigaldamine maismaal. Meie paigaldame ka platvormi,” rääkis Henriksson.

ABB on rakendanud oma tööstus- ja tootmisprojektides moodsaimat tehnoloogiat, kus on automatiseeritud säästurežiimid, madala voltaažiga tooted, mootorid, robotid ning turbolaadijad. “Kõik meie konsultandid on eksperdid, selgita­maks välja optimaalne energiakulu mis tahes ob­jekti puhul,” sõnas Henriksson.

“Aastatel 1998-2003 õnnestus ABB-l vähenda­da kasvuhoonegaaside heidet 1% aastas. Ajavahe­mikul 2006-2009 toimus ettevõttes kaheaastane programm energiakasutuse vähendamiseks, mil­le tulemusel vähendati energiakulu iga toodetud ühiku kohta pea 5% ning alates 2010. aastast on ABB vähendanud aastast energiakulu iga töötaja kohta 2,5%. Samavõrra vähendati energiakulu ehi­tiste puhul (kWh/m2),” lisas ta.

Tea Nõmmann Säästva Eesti Instituudist tutvus­tas oma ettekandes Eesti majanduse rohelistumise alternatiive, püüdes leida vastuseid küsimuste­le, kui kaugel asub Eesti riik rohelise majanduse eesmärkidest.

Mis on mis

Säästva arengu arutelud

2012 on globaalse säästva arengu aasta – möödub 20 aastat Rio de Janeiros toimu­nud esimesest planeet Maa tippkohtumisest (Earth Sum­mit). Rio+20 kohtumisel oli kaks põhiteemat: roheline majandus ja säästva arengu korraldusraamistik.

Alates 2001. aastast on Säästva Eesti Instituut korral­danud säästva arengu fooru­meid (SAF).

3. oktoobril toimunud täna­vune foorum kandis pealkirja “Rohelise majanduse eeldu­sed ja võimalused Eestis”.

Ettevõtted teadvustavad looduse säästmise vajadust

Samal ajal kui Eesti elanik­kond suhtub keskkonnahoidu küllaltki kriitiliselt, peab suur osa meie tööstusettevõtetest ennast ja oma tegevust sääst­likuks ja loodusega arvesta­vaks ning püüab oma keskkon­nasõbralikkusest igal sammul ka avalikkusele märku anda.

Küsimustele vastas ASi Vi­ru Keemia Grupp juhatuse lii­ge ja tehnikadirektor Meelis Eldermann.

Mil moel on VKG Grupp keemiaettevõttena muutnud oma hoiakuid ja tegevusi keskkonnasäästu, ressursside kalline­mise, keskkonnatasude kerki­mise jmt pärast?

Viru Keemia Grupil on juba viis aastat sama strateegia keskkonnahoiu sei­sukohalt. Lisaks oleme hakanud tegelema rohkem erinevate jäät­mete taaskasutuse projektidega. Püüame pidevalt selles edasi areneda ja uurida üha uusi võimalu­si meie jäätmete kasutamiseks erinevates valdkondades, näiteks ehitusmaterjalide tootmises.

Kui suurt kokkuhoidu ettevõt­tele on see tegevus siiani and­nud?

Saavutustest on veel natu­ke vara rääkida, kuna see kõik ei ole ühe päeva tegevus. Keskkonnasäästu valdkonnas võib välja tuua, et VKG noorim tütarette­võte VKG Plokk toodab põlevki­vi ümbertöötlemisel tekkinud jäätmetest ehitusplokke.

Kindlasti saab rääkida posi­tiivsetest mõjudest meie ettevõ­tetele, üks olulisemaid on teh­niline innovatsioon, näiteks autotranspordi asemel konveie­ri kasutuselevõtt Ojamaa kae­vanduses.

Kuidas Te hindate, kas Eesti ettevõtted on üldiselt kesk­konnateadlikud?

Suurtele et­tevõtetele on iseloomulik pi­kaajaline strateegiaplaan, mis on jätkusuutlikkuse üks põhi­aluseid. See eeldab võimekust protsesse prognoosida ja sellest tulenevalt ka etteulatuvaid in­vesteeringuid teha. Keelud-käsud küll ettevõtete jätkusuutlikkust ei arenda. Pigem või­vad ettevõtete investeerimisvõimekust sageli pärssida suu­red maksud, mis ei ole just pa­rim viis keskkonnasäästlikku­sele suunamisel.

Kuidas Teie ettevõte saadab avalikkusele sõnumi oma keskkonnasõbralikkusest?

Meie organisatsioon ei oleks nii edukas ilma oma regiooni toetuseta ja täpselt samuti vajab re­gioon VKG toetust. Meie priori­teedid on keskkonnahoid, töö­tajate heaolu ja regiooni toe­tus. VKG igapäevatöö ja otsuste vastuvõtmise raamistik on sot­siaalse vastutuse alus.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes