• Eesti

Energiatootjad: valitsus eirab kokkuleppeid

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea oktoober 29, 2012

Äripäev, 29.10.2012

Neljapäeval valitsuselt heakskiidu saanud elektrituruseaduse eelnõu ärritas taastuvenergiatootjaid, kes ähvardavad vajadusel valitsuse vastu kohtusse minna.

Valitsuses heakskiidu leidnud kujul vähenda­takse eelnõuga olemasolevatele tuuleenergia toot­jatele makstavaid toetusi 18 protsenti. Ettevõtja­te sõnul rikutakse sellega sõlmitud kokkulepet.

Tänavu suvel leppisid ministeerium ja Eesti Taastuvenergia Koda kokku taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise uutes põhimõtetes, millest majandusministeerium lubas lähtuda elektrituruseaduse eelnõu väljatöötami­sel. Valitsus märkis, et eelnõus toodud toetusskeem on taastuvenergia tootjatega saavutatud kompromisslahendus, mis hoiab võrreldes praegu kehtiva skeemiga tarbijatele 2020. aastani kokku kuni 300 miljonit eurot taastuvelektri eest makstavat tasu.

Asjata peetud läbirääkimised. Taastuvenergiatootjaid aga leiavad, et valitsus ei pidanud luba­dusest kinni. Neile jääb arusaamatuks, miks üld­se peeti kuude viisi läbirääkimisi, kui niikuinii ot­sustati teistmoodi. “Olukord, kus tuulenergia toot­jate suhtes säilitatakse seaduses 600 GWh piirang ning samal ajal vähendatakse ka makstavate toe­tuste suurust, ei ole aktsepteeritav. Kokkuleppe järgi kompenseeris 600 GWh piirangu kaotami­ne toetuse vähendamist. Tegu on reaalse kärpe­ga olemasolevatele tootjatele ning sellega kind­lasti nõustuda ei saa,” rõhutas taastuvenergia koja juht Rene Tammist.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul ütles koalitsioon selgelt välja, et olemasolevate tootjatega tuleb läbi rää­kida ning leida mõistlik kompromiss. Assotsiat­sioon on seisukohal, et taastuvenergia kohustus tuleks tarbijatelt ära võtta, sest seda saab vabalt finantseerida teistest allikatest. “See oli ka põhjus, miks me koostöös majandusministeeriumiga pä­ris pikalt läbirääkimisi pidasime: me oleme nõus, et toetuste süsteemi tuleb muuta, küsimus on, kui­das seda teha,” selgitas Kasonen.

Tuuleenergia Ühendus ei välista kohtusse mine­kut. Tuuleenergia ühenduse kõneisik ja tuuleener­gia ettevõtte Windpower Holding juhi Alan Senkeli sõnul pole ühendus küll praegu kohtuplaanile keskendunud, kuid ka ei välista seda stsenaa­riumi. “Pigem tuleb meil selgitada ja informeeri­da valitsust ja riigikogu probleemidest ja võima­likest lahendustest, mis aitavad riigi eesmärke tee­nida. Muidugi arvestades, et tehtud on märkimis­väärseid kulutusi, toetudes seadustele, siis on igal arendajal ilmselt vastutus oma investorite ees, mis dikteerib käitumist negatiivse stsenaariumi kor­ral. Meie lootus on praegu siiski selgitades tõeni jõuda,” märkis Senkel.

Lootust, et riigikogu lähtub seaduseelnõu muutmisel sõlmitud kokkuleppest, avaldas ka taastuvenergia koja juht Rene Tammist. Vastupi­disel juhul ei jää kojal muud võimalust, kui otsi­da oma õiguste kaitsmisel abi teistest vahendi­test, lisas ta.

Kokkuleppest on mitmes kohas mööda mindud.

Tammisti sõnul on kokkuleppest mööda mindud ka mitmes teises punktis. “Biomassi keskmise kilo­vatt-tunni hinna arvutuspõhimõtetes, konkurent­siametiga kooskõlastatavate toetusmäärade arvutuspõhimõtetes ja hakkepuidul töötavate tööstus­like koostootmisjaamade toetamises lepiti kokku teisiti,” loetles Tammist. Kuivõrd eelnõu pole kok­kuleppega kooskõlas, jääb tema sõnul selgusetuks, kuidas saab uuele toetusskeemile alustada riigiabi loa taotlemist, enne kui riigikogu on seaduseelnõu kokkuleppega vastavusse viidud. Lisaks piirab eel­nõu kodumaisel ressursil põhinevate elektrijaamade rajamist kokkuleppest erinevatel tingimus­tel, lisas Tammist.

Kaks asja, mida tuuleenergia ühenduse hin­nangul peaks seaduses esimesena muutma, on, et ei piirataks toetuse saajaid ehitusloaga (kui va­ja piirata, siis liitumislepinguga) ja et ei pandaks 600 Gwh piiri.

Kommentaar

Kummutame mõne valearusaama

Tuuleenergia ühendus, koondab 77% Eestis töötavatest ja rajamise olevatest tuuleenergiaparkidest:

Majandusministeerium on kahjuks kirjutanud elektritu­ru seadust tuulenergeetika turuosaliste enamiku arvamust isegi küsimata, rääkimata dia­loogist.

Tuuleenergia on kõige oda­vam energia. Tuul nimelt ei maksa midagi, teistel energia-kandjatel on ressursimaksud. Toetada tuleb aga tuuleenergia jaamade püstitamist. Kui energiaettevõtjad ei saa ise selliste investeeringutega hakkama lii­ga pikaajalise või väikese tasu­vuse tõttu, siis peabki riik suu­nama investoreid pikas pers­pektiivis vajalikule tegevusele. Kui seda praegu mitte teha, siis tehakse seda hiljem veel kalli­malt.

Miks ei ole õige panna tuule­energia toetustele 600 GWh lage? Sisuliselt tähendaks see, et limiidist jätkub vaid olemas­olevate ja mõne üksiku prae­gu lõppfaasis valmiva tuuli­ku toetuseks, uutele rajatavate­le tuulikutele aga mitte. Riigi­kontrolli aruande järgi toode­ti 2011. aastal Eesti elektriener­giast tuuleenergia abil üksnes 2,9%, mis on 368 GWh. Siit liht­ne arvutada, et kui jäetakse 600 GWH piir tuuleenergiale, saaks olla tuulest toodetud elektri osakaal maksimaalselt kõigest 4,9% (2011. aasta tootmise baa­sil, mis igal aastal suureneb).

Püütakse ka väita, et piiran­guteta toetuste puhul tekib lii­ga palju uusi elektrijaamu, mis viib süsteemi tasakaalust välja -see on aga vale, seda jälgib ja koordineerib väljastatavate liitumislubade kaudu Elering.

Ka see on vale, et nii kulub toetusteks liiga palju rahva ra­ha – siiani on 80 protsenti taastuvenergiatoetustest läinud Eesti Energia Narva “ahjudes­se” ilma igasugust uut väärtust loomata.

Riigikontrolli andmetel maksti aastail 2008-2012 era­omanikest taastuva energia tootjaile toetusi kokku 34 mil­jonit eurot, samal ajal kui Ees­ti Energia põlevkivijaamad said otsetoetusi 148 miljonit eurot. Piirangud teenivad ainult ole­masolevate jaamade, peamiselt Eesti Energia huve.

Keskkonnaefekt. Demagoo­giline on väita, et taastuvenergiat on meil vaja üksnes Eestis tarbitavaks elektriks ja mingi võimalikult minimaalne prot­sent. Tegelikkuses on elektri­tootmisel üha suurenev ekspordipotentsiaal: näiteks 2011. aas­tal oli see 45% kogu tootmisest (eksport on 10 aastaga 370% kasvanud).

Siin tulebki mängu kesk-konnateema, sest põlevki­vielektri ekspordi puhul jää­vad kogu Eestist väljamüüdud ja mujal kasutatud elektri toot­miseks toimunud saastamine ja tootmisjäägid Eestisse.

Üks küsimus

Miks me toetame tuuleparke?

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister:

Me tahame tarbija kulul toe­tada investeeringuid nii pal­ju, kui on vajalik meie seatud eesmärkide ja võetud Euroo­pa kokkulepete täitmiseks. Ehk teisisõnu tähendab see se­da, et tuulikute puhul enam-vähem ongi see situatsioon.

Kui me võtame arvesse veel mitte tööle hakanud tuulepargid, millel on õigustatud ootu­sed, siis me ei näe tõepoolest uusi tuulikuid, mis võiks pre­tendeerida sellele toetusele, väl­ja arvatud juhul, kui nad olek­sid majanduslikult soodsamad kõigist teistest võimalustest.

Ja teine (toetuse põhjus – toim), kui tuulepargid suuda­vad investeerida ning müüa oma kaupa turu tingimustel. Ma ei välista sellist varianti, sest Euroopa Liidus on ju rakenda­misel roheliste sertifikaatide kauplemise süsteem.

Tarbijate kulul me tahaks edaspidi toetada ikkagi sel ju­hul, kui tõepoolest nad on kõi­ge soodsamad ja meie rah­vusvaheline kohustuse määr nõuab seda.

Mis on mis

Valitsuse eesmärk

Energiapoliitiline ees­märk mitmekesistada energiatootmisportfelli, milles on teatud ruum taastuvenergiale.

Taastuvenergia uue skee­mi väljapakkumine ei pida­nud lahendama küsimust, miks 2007. aastal riigikogu sellise eelnõu vastu võttis. Valitsuse küsimus ei olnud kedagi karistada. Valitsuse eesmärk oli see süsteem nii­moodi paika loksutada järg­nevaks seitsmeks aastaks, et tarbija huvid oleks kaitstud ja tarbija ei toetaks seda roh­kem, kui Eesti on oma taas­tuvenergia eesmärgiks sead­nud kuni aastani 2020.

Need investorid, kes on Eestis investeerinud alates 2007. aastast, et nemad ei saaks Eesti riigi suunas näp­pu vibutada, et muudaksime justkui Eesti investeerimiskeskkonda ebakindlamaks ega arvesta nende õigusta­tud ootusi.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes