• Eesti

Kihnu tahab tuulepargi eest toetust

Eesti uudised, Tuuleenergia - etea november 6, 2012

E24, 06.11.2012

Kas Ida-Viru­maal ei ole enam ruumi, et tuulepargi peab Kihnu tegema, päris eile Kihnu rahvamajas üks eakam proua Eesti Energia inimestelt.

Pärnumaal Kihnu saare lõunatipus töötab tuletorni külje all suve algusest saadik maailmas üsna haruldane linnuradar. Radar pole mingi imeasi, aga linnuradariga käib kaasas arvutiprogramm. Sügisränne on ornitoloogidel programmiga loetud, vaatlus kestab veel tuleva aasta lõpuni, seejärel peaks olema olemas ennenägematult täpne pilt lindude liikumisest saare ümbruses.

Pisut üle 100 000 euro maksma minev linnu-uuring on üks osa mahukast eeltööst, mida Eesti Energia teeb avameretuuleparkide püstitamiseks Liivi lahte. Maine ennekõike – kohalikke inimesi, kes tuuleparki vihkaks, ei taha ükski suurfirma näha.

Et tuuleparkide planeerimine läheb aina valulisemalt, näitab hiljutine Lääne-Eesti nelja maakonna ühisplaneering, mis pidi kindlaks määrama sobivad alad maismaatuuleparkide jaoks.

Planeering on küll valmis, kuid maavalitsused seda kehtestada ei saa, sest tuulepargifirmad vaidlustasid selle põhjusega, et planeering keelab tuulikute püstitamise elumajale lähemale kui üks kilomeeter. Seadus lubab aga püstitada märksa lähemale.

Soovivad erilepet

Eesti Energia taastuvenergiaüksuse juht Innar Kaasik toonitas, et ärimehed saavad lähtuda vaid seadusest. Kui seadus lubab lähemale, siis ei saa ükski omavalitsuse dokument seda muuta.

«Meie tahame oma puhaskasumi kätte, siis oleme tuulepargiga nõus,» lausus Kihnu kooli ajalooõpetaja, vallavolikogu liige Mare Mätas.

Ta on käinud Saksamaal avameretuuleparke vaatamas. Eesti Energia sõidutas saarerahvast sinna. Naine teab, et avameretuulepargil peab olema alajaam, kusagil maanduma parki hooldav helikopter ja kusagil elama hooldusmehed. Kõik see võiks olla seotud Kihnuga.

Eesti maksuseaduste tõttu saab kohalik omavalitsus raha vaid tööstusettevõttes töötavate inimeste palgalt. Tuulepargis ei tööta mitte ühtegi inimest, kuigi selle loodav väärtus on suur. Nii polegi Kihnu ainus omavalitsus, kes soovib, et tuuleparke arendavad firmad teeks eraldisi kohaliku elu heaks.

Harjumaal Paldiskis on linnavalitsusel leping, Läänemaal Noarootsis toetavad firmad kaht külaseltsi. Samasugust lepet sihivad ka kihnlased.

«Päris nii ka ei ole, et müüme end maha ja muu ei ole oluline,» ütles Mätas. «Tähtis on, et tuulepark ei lõhuks meie elulaadi, meie kultuuripärandit.»

Meretuuleparkide rajamine läheb Eestis väga vaevaliselt. Pikka aega oli lahtine, kellele kuulub merepõhi. Järgmise sammuna oleks vaja otsustada, kuhu meres tuuleparke ehitada tohiks.

Siseministeerium algatas äsja kahe mereala planeeringu. Need tuleb teha Hiiumaa rannavetes ja Pärnumaal Liivi lahes. Valmima peavad need alles 2016. aasta lõpuks. Hiiumaa rannikule peaks tulema Nelja Energia 1000 MW tuulepark.

Nagu Pärnu maavalitsuse nõunik Raine Viitas eile tunnistas, pole maavalitsustel oskusi ega ka aega uue ülesande jaoks.

«Maavalitsusel ei ole teadmisi merealade kohta, metoodikat ega raha merealade pikaajaliste uuringute jaoks,» lausus ta.

Nii töötavadki arendajad enda parema äranägemise järgi, püüdes Euroopas levinud praktikat arvesse võtta. Peale otseste äriliselt vajalike eeltööde, nagu jää ja tuule mõõtmine ning geoloogiline uuring, tellis Eesti Energia Tartu Ülikoolilt ka linnu-uuringu. Et keegi ei saaks öelda, et tuulikud hukutavad rändlinde.

Pikaajaline projekt

Kihnu saare linnu-uuringu juht Mati Kose märkis, et esimeste kuude andmete põhjal küll ei tohiks olla otsest takistust, et Liivi lahte ei võiks rajada kaht meretuuleparki.

Praeguseks on Eesti Energia välja sõelunud kaks ala, üks Kihnu lõunaninast edelas, teine kagus, 10–12 kilomeetrit saarest. Esialgse hinnangu järgi võiks seal olla tuulepark, mille võimsus on kokku umbes 500 MW. Praegu töötab Eestis tuuleparke 258 MW eest.

Eesti Energia taastuvenergiaüksuse juht Kaasik ütles, et parimal juhul tahab firma ehitama hakata 2020. aastal. See on pikaajaline projekt, mille ettevalmistamine neelab mõne miljonid eurod.

Linnu-uurija Kose toonitas, et ta on kümme aastat unistanud sellest, et Eestis hakataks merealade arendamist põhjalikult ette valmistama. Kihnu uuring on üks näide sellest, kuidas saada pilt ette, kes seal siis õieti lendavad.

Linde lendab aga palju: selle sügise kõige arvukam rändepäev oli oktoobri esimestel päevadel, siis loendas radar ühe päevaga 1,1 miljonit lennujälge. Rääkimata sellest, et seni ornitoloogid ei saanudki öösel ega väga kõrgel, üle 200 meetri kõrgusel lendavaid linde loendada. «Linnud orienteeruvad tähtede järgi,» lausus Kose.

Radari abil näeb, kuidas linnuparved sööstavad järsu nurga all peaaegu kilomeetri kõrgusele, et siis lasta tuultel end kanda sobivas suunas. «See on tohutu elamus, ega ma uskunud seda enne, kui esimest korda nägin,» ütles linnu-uurija.

Vaata ka

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes