• Eesti

Pitkänä ninal loeb ülimoodne radar linde

Eesti uudised - etea november 7, 2012

Pärnu Postimees, 07.11.2012

Kihnu lõunatipus majaka naabruses kõrgub taevasse radar, millega kogutud andmeid vajab Eesti Energia, et valmistada ette kahe meretuulepargi rajamist Liivi lahe suurima saare ranniku lähedale.

“Tuult Kihnus ja Kihnu ümber jätkub, sellest puudust ei ole, aga maailmas on puudus elektrist, mida keegi ei taha toota nii, et õhk saaks mustaks,” märkis Kihnu vallavanem Ingvar Saare esmaspäeval rahvamajas, kus Eesti Energia esindajad Innar Kaasik ja Lauri Ulm oma plaane selgitasid.

“Kui need tikud mere peal püsti on, siis kuidas see mõjutab meie elu, kalastikku, turismi? Me ei tea neid aspekte, millele toetuda, et oma seisukohta välja töötada, ja tahame, et otsuseid ei tehtaks ennatlikult, vaid läbimõeldult,” rääkis vallavanem.

Ulatusliku eeltööna tellis Eesti Energia üle 100 000 euro eest linnustiku uuringu Tartu ülikooli mereinstituudilt, andmete kogumist juhib ornitoloogist teadur Mati Kose.

Hollandi abiline

“Ühtegi tormijooksu niisuguse arenduse jaoks ei toimu,” kinnitas Eesti Energia taastuvenergia arendusjuht Ulm. “Enne 2020. aastat ei saa rääkida ehitustegevuse alustamisest ja meretuulepargi reaalne töölehakkamise aeg on 2027. aasta. Nii et enne teeme kalauuringu, niisama põhjaliku nagu linnu-uuring, uurime mõju mereelustikule ja võimalikku mõju kohalikule kogukonnale.”

Meretuulepargiks sobivate alade kaardistamisega alustas Eesti Energia 2007. aastal ja jäi peatuma Liivi lahes kahele alale. Need asuvad kümne kuni 12 kilomeetri kaugusel Kihnu lõunatipust edelas ja kagus ning hinnanguliselt oleks sellise pargi võimsus 500 megavatt-tundi. Rahvamajja kogunenud kihlastele kangastus arvutiekraanilt suurendatud pilt silmapiiril taeva ja mere vahele reastatud tuulemootoritest, mis üksteisest seisavad viisakas kauguses nagu vahisoldatid.

Liivi laht, Kihnu väin ja Pärnu laht on veelindude läbirände-, peatumis-, pesitsus-, sulgimis- ja talvituskohana rahvusvahelise tähtsusega ala.

“Olen aastaid unistanud sellest, et Eestis hakataks merealade arendamist põhjalikult ette valmistama, et ei toimuks kiire, ratsa rikastumine loodusaladel,” ütles Kose.

“Alustasime visuaalvaatlusi märtsis, radar sai tööle juunis. Töö toimub mereinstituudi välibaasis, peame uurima kahte tulevast tuulepargiala ja need asuvad eri ilmakaares, radaritehnoloogia võimaldab seda teha,” selgitas Kose linnustiku-uuringut, mis kestab tuleva aasta lõpuni.

Hollandi firma Robin Radar Systemd B.V. horisontaalradari tööraadius on kümme ja skannimisseadmega vertikaalradari tööraadius viis kilomeetrit.

Kavandatava avameretuulepargi vaatesektori suunalt saab horisontaalradari töökaugust suurendada poole võrra, see tähendab 20 kilomeetrini ning uurida kas või kahe kilomeetri kõrgusel ülelendajaid. Eestis esimest korda kasutatava 3D-radari abil saavad ornitoloogid põneva andmekogu ja täiendavad teadmisi.

Miljoneid jälgi

Lennujälgede järgi on radarisüsteem juulist novembrini jäädvustanud 47 624 760 lindu, arvukaim rändepäev üle Kihnu lõunaotsa oli oktoobri alguses, kui kõrgtehnoloogiline abiline loendas 1,1 miljonit tiivulist rändurit.

“Radariga oleme saanud lindude lennuaktiivsuse kohta suurima hulga andmeid, mis kunagi Eestis on kogutud,” tõdes Kose. “Radar fikseerib lindude lennuaja, teekonna, suuna, kiiruse, objekti suuruse, arvutusliku massi, peale selle ilmastikuandmed, nagu tuule suund ja kiirus, ja nende järgi saame arvutada linnu lennukiiruse.”

Radar töötab ööpäev läbi ja ornitoloogid saavad põnevaid andmeid öörändurite kohta, keda nad oma silmaga parimalgi tahtmisel ei näeks. Audioseirega salvestatud häälitsuste järgi saab teha järeldusi öörändurite “kõnest”, määratleda neid kutsehäälitsuste järgi.

“Enamikule maismaalindudele on mereala suur takistus ja selle ületamise otsust nad kergelt ei tee. Kihnu on neile nagu visuaalne magnet, peatuskoht sellel teel, näiteks kurgedel,” selgitas Kose. “Rändurid kasutavad soodsaid tuuli, sabatuuli, aga siin Kihnus nad otsustavad ka, kas jõuavad eluga Ruhnu või Läti randa või pöörduvad jõuvaru arvestades tagasi.” Andmetest järeldub, et valdav sügisrände suund üle Kihnu on kas edelasse või lõunasse, kuid esineb lääne- ja loodesuunalist liikumistki ja nii-öelda puhkepäevi ilma selge suunata. Radarisüsteem laseb teaduritel analüüsida merealade ruumilisi kasutusmustreid, koostada lindude liikumise tiheduskaarte ja saada ülevaade nende olulisematest toitumisaladest meremadalikel.

Huvitava tähelepanekuna nimetas Kose, et rähnidki rändavad üle mere. “Ränderahutus ajab neil pea sassi ja nad satuvad Kihnu, näiteks väike-kirjurähn, aga Kihnu on oluline koht ka röövlindude rändel, visuaalvaatlusel loendasime üle 6500 röövlinnu, valdavalt raudkulli.”

Tänu ülimoodsale abilisele on linnu-uurijad avastanud, et öörändurid stardivad järsu nurga alt väga kõrgele, põletades niimoodi oma energiat nagu end maast lahti rebinud kosmoserakett.

Linnustiku uurimise järel võtab Eesti Energia ette kalanduse uuringu. Selle ajani on kihnlaste huulil vastuseta küsimus, kui suurt mõju avaldab Eesti esimene avameretuulepark kalavarule. Sealt edasi aga kohalike tööhõivele, sest saarel elab üle 60 pere, kelle ainus elatusallikas on kalandus.

Linnuradar Kihnus

* Paigaldaja Eesti Energia, mis plaanib Kihnu lähedale kahte esimest avameretuuleparki.

* Kõrgtehnoloogiline linnuradar on valmistatud Hollandis, sellega on võimalik uurida lindude rännet ööpäev läbi ja saada 3D-kujutis.

* Kihnu mereala linnustiku eeluuringu korraldab Eesti Energia tellimusel Tartu ülikooli mereinstituut, et hinnata, kuidas kasutavad linnud Liivi lahe mereala.

* Uuring kestab 2012. aasta suvest 2013. aasta lõpuni ja maksab üle 100 000 euro.

* Esimesed tuulikud peaksid Liivi lahes energiat tootma 2027. aastast.

Andmed: Pärnu Postimees

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes