• Eesti

Taastuvenergia rägastikus

Eesti uudised - etea november 7, 2012

Äripäev, 07.11.2012

Energeetika globaalsel tu­rul toimetavad suure turujõuga ja võimsad rahvusvahelise haardega ettevõtjad, kellel on portfellis nii tuuma-, fossiil-kui ka taastuvenergia jaamu. Lisaks elektri suurtootjatele, on jõulisteks arengusuundade ettemäärajateks ka näiliselt era­pooletud ülekandevõrgu ette­võtjad, kes võivad võrgueeskirjade abil blokeerida iga mitte-meelepärase tehnoloogia.

Kahjuks on tuumaenergeeti­ka jätkuvalt määramatu keskkonnaohuga. Fossiilenergeetika ohutus on ebaselge, sõltub arvutite võimsuse ja kliimamu­delite täpsuse arengutest. Taas­tuvenergia on 99% ohutu, kestlikkusest rääkimata. Fossiil-ja tuumaelektri pooldajad takis­tavad paratamatult taastuvtehnoloogiatesse tehtavaid investeeringuid, mis langetavad elektri omahinda.

Ometi tuleks just neid nii keskkonna säästmise kui ka majandusliku mõistlikkuse poolest teha, jätkusuutmatutelt valdkondadelt võtta toetused ära. Eesti ei tohi Brüsselist saa­buvaid taastuvenergia suuni­seid mehaaniliselt täita, mõtle­mata toetatava energeetika teh­noloogilisele eesrindlikkusele.

ASi Eesti Energia Auvere uus 300 MW põlevkivi ja biomassi elektrijaam maksab 640 miljo­nit eurot, andes elektritootmisvõimsuse ühikmaksumuseks ligi 2100 eurot/kW ning jõudes sellega kannule 50% kesk­misel koormusel töötavale kü­tusekuluta meretuuleparkide maksumusele. Nii põlevki­vi kui ka paljud biomassi liigid on kütteväärtuselt ja keemilistelt omadustelt sarnased, sisal­dades palju kloori ja muid korrodeerivaid elemente. Vaat 300 MW 100% biomassijaam, tarbi­des vajadusel ka importpuitu või sutsukese põlevkivigi, oleks tehnoloogiliselt täiesti reaalne ja kiitust väärt, hoolimata Nar­va vähesest soojatarbest.

Fossiilsete kütuste paanili­ne asendamine ei ole peami­ne põhjus, miks lääne ühiskond vajab suuremahulist taastuvenergeetikat, mille lipulaeva­deks maismaa- ja meretuulepargid ning päikeseenergia. Te­gelikuks ajendiks on tuuma­energeetikaga lõpparve tege­mine, mis fossiilenergeetika emissioonide löögi alla sattu­mise tõttu endiselt venib.

Tuumareaktoril pole lolli­kindlat lülitit, mis tema tuumareaktsiooni jahutussüstee­mide kokkukukkumisel tur­valiselt paari päevaga välja lülitaks ja kütusesegu ohutus­se olekusse viiks. Tšernobõli õnnetus oleks pidanud Fukushima ennetama, aga naaberrii­gi kogemusest ei õpitud. Pigem on õpitu hästi omandanud Ve­nemaa energeetikud, mis võiks meid rahustada. Nii uues tuu­majaamas osalemine Leedus kui ka järgmise ebatõhusapõlevkivielektrijaama rajamine Narva on välditav. Allesjääva ra­ha on targem taastuvenergia lahendustesse investeerida.

Peatselt näeme tuuleenergeetika ja elektritranspordi sektori tugeva konvergentsi al­gust. Meretuuleparkide “Super Grid”-i areng on jäänud oote­le kõrgepinge alalisvoolu võim­suslülitite arendamise taha, mis ühel päeval lahendatud.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

« »

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes